SEO ehk Search engine optimization

Tagasi Kaupo Kalda Kirjutas: Kaupo Kalda 07.september 2009

SEO

On uuritud, et näiteks Googles on tulemuslikum olla otsingus eespool kui end seal tasu eest reklaamida. Eye-tracking tehnoloogiat (mis jälgib inimsilma käitumist, vt lingilt pilte) kasutades jõuti järeldusele, et inimsilm vaatab Googles eelkõige paari esimest otsitulemust, reklaame aga üsna marginaalselt. Eks see kehtib valdavalt enamike otsimootorite puhul. Kindlasti pole see kõik nii must-valge, aga tõetera on selgelt olemas.

 

Iga hästiõnnestunud optimeeringu detail annab teatud arvu plusspunkte ning tõstab veebilehte otsitulemustes ettepoole.

Et olla otsimootorites hästi nähtav tuleb veebileht vastavalt optimeerida. See ongi SEO ehk "search engine optimization", tõlgituna "otsimootoritele optimeerimine". Korralik sisuhaldustarkvara teeb suures osas selle töö juba teie eest ära, kuigi mitte alati või mitte kõiki. Väga head SEO-optimeeritust näitab näiteks WordPressi blogimootor (millel jookseb ka käesolev blogi), ka meie Pyramid CMS on pidevas "SEO-tuuningus". Siiski on ka mitmeid nõkse mida võiks lehele sisu koostades jälgida.

Igal otsimootoril on erinevad algoritmid ja 100% edu valemit ei tea keegi, kuid põhitõed peaksid neil enamvähem kattuma. Järgnevalt mõned peamised parameetrid, enamvähem tähtsuse järjekorras.

 

Plusspunktid

+ Pealkiri (title)
Selle töö teeb reeglina sisuhaldustarkvara automaatselt ära.

Üks olulisemaid parameetreid on lehe pealkiri (title). Hea, kui otsitav sõna asuks lehe tiitlis eespool, näiteks "SEO | OKIA Blogi". Title ei tohiks olla liiga pikk. Mõtle hoolega pealkiri läbi ka sisu kontekstis, et märksõna oleks võimalikult tabav.

 

+ Aadress (url)
Selle töö teeb reeglina sisuhaldustarkvara automaatselt ära.

Otsimootor teeb vahet, kas leitava lehe url on
https://www.okia.ee/?id=3 või https://www.okia.ee/pyramid-cms
Kui otsitav sõna on urlis sees, oled otsingus taas sammu võrra eespool. Eriti hästi töötab kui märksõna on domeen ise. Näiteks otsides märgusõna "ehitus" võidab suure tõenäosusega veebileht "www.ehitus.ee". Nn. inimkeelsete urlide terminiteks on "smart url" ehk "tark url". Hea oleks, kui urlid ei muutuks.

Vihje: võibolla sa ei plaaninudki luua mõne teenuse vms jaoks eraldi sisulehte. Kaalu seda siiski, sest saad anda otsingule  magusa targa urli selle teenuse nimega.

Smart url, Title

 

+ Sissetulevad viited (inbound links)
Nii ja naa. Ole ise aktiivne ja anna põhjust olla ka teistel.

Üks väga oluline parameeter on see kui populaarne sa oled ehk palju sinu veebile mujalt viidatakse. Oluline on ka see, et viitav leht ise oleks hea mainega. Kui su veeb on huvitav ja üldhariv – näiteks käesolev veebiturunduse blogi on suhteliselt laia huvigrupiga – viidatakse sinu veebile blogides, sotsiaalvõrgustikes ja mujal vabatahtlikult, st sinu veebi populaarsust tõstab sotsiaalne meedia, rahvas.

Teine võimalus on olla ise aktiivne ja näiteks fotofirma puhul rääkida profina kaasa fotofoorumites ning lisada linke erialastele artiklitele omaenda veebis. Seda peab tegema taktitundega, sest foorumitesse spämmimine on üks suuremaid selleteemalisi probleeme, spämmimiseks kasutatakse massiliselt isegi robotite abi: enamus on kindlasti märganud mõnes foorumis tuhandeid toonusttõstvate reklaamide linke. See kõik toob sulle nii otseliiklust huvigruppide juurest kui tõstab reitingut otsingutes.

Sissetulevate viidete väärtust tõstab ka nende vanus.

Väljaminevate viidete puhul peaks jälgima, et need ei viitaks nn negatiivsetele saitidele. Üks viis hindamaks veebide mainet otsingu silmis on näiteks selles artiklis kirjeldatud tööriist "SearchStatus". See annab mingigi ettekujutuse (google pagerank).

 

+ Domeeni/veebilehe vanus
See sõltub vaid sellest millal domeen registreeritud ja leht otsingute jaoks nähtav.

Mida vanem domeen seda parem. Pole mõistlik pikalt tühja lehte üleval hoida – oled otsingute jaoks üsna nähtamatu – lisa kodulehe valmimise ajaks kasvõi ajutine visiitkaart lühikirjelduse, põhiliste märksõnade ja kontaktidega.

 

+ Pealkirjade vormindus (H1, H2, H3, H4)
Osa tööst teeb automaatika, aga ka ise saab sisutekste koostades oma panuse anda.

Wordist tuttav Heading 1 ehk H1 on reeglina juba kasutusel lehe pealkirjana, ei maksaks liialdada kordamisega. H2 ja H3 jne tuleks kasutada mõistlikult, kuid neid võib olla mitu.

 

+ Märksõnade tihedus tekstis (keyword density)
Seda punkti peab sisutoimetaja ise jälgima.

Kui lehel on otsitav märksõna 1x versus paar korda võidab viimane. Siiski on oluline, et märksõna ei esineks liiga tihedalt, seda võidaks pidada spämmiks ning teenid otsiroboti silmis miinuspunkte. Katseta ka sünonüüme.

 

+ Alt-tekstid, failinimed (alt tags)
Seda punkti peab sisutoimetaja nii ise jälgima kui osa tööst teeb sisuhaldustarkvara ära.

Mõned brauserid oskavad kuvada hiirt pildi kohal hoides Alt-teksti ehk pildi kirjeldust. Olulisem on siiski see, et otsing oskab seeläbi märksa täpsemini pildi sisu hinnata ning see tõstab pilte esile pildiotsingus, lisades plusse ka tavaotsingule. Sama oluline on, et (pildi- ja muu) failide nimed oleksid otsisõnu sisaldavad.

  

+ Märksõnade vorm, fraasid, lähedus, asukoht
Seda punkti peab sisutoimetaja ise jälgima.

Suhtu teadlikult tekstide koostamisse ka märksõnade kontekstis: tuleb uurida või aimata mis käändes, pöördes ja vormis sõnu kasutatakse. Sellest oli juttu ka ühes meie artiklis "3 vähemräägitud võtet kuidas tõsta kodulehe külastatavust". Lisaks võib tuua ka tööriista nimega "Google keyword tool" mis küll eestikeelsete otsingute suhtelisest vähesusest tulenevalt paljusid meiekeelseid sõnu ei leia.

Oluline on ka kui lähestikku mitu otsitavat märksõna üksteisele tekstis asuvad (või on lausa kõrvuti fraasina) ning asjaolu kui lehe alguses põhimärksõnad on.

Püüa vältida asjassepuutumatuid märksõnu, need kipuvad pigem miinuseid koguma.

 

+ Meta (meta keywords, meta description)
Seda punkti peab sisutoimetaja ise jälgima, reeglina määratav sisuhalduse seadetest.

Metasõnad ja meta kirjeldus on 2 nn mittenähtavat aga standartset elementi mis igal kodulehel võiks olla määratud. Meta kirjeldus võiks olla 1 lause (soovitatavalt kuni 70 tähemärki) mis iseloomustab sinu ettevõtet. Meta märksõnad võiksid sisaldada neid sõnu millega soovid olla leitav. Soovitatav maht 10-20 märksõna, et ei võetaks spämmina.

Meta-sõnade osakaal oli "vanasti" kõrgem, kuid kuna neid hakati massiliselt spämmina kuritarvitama on relevantsus ajapikku vähenenud. Google ise väidab ametlikult, et Meta-sõnad nende otsingutulemust ei mõjuta.

 

+ XML sitemap
Selle asjaga peaks sisuhaldutarkvara täielikult ise hakkama saama.

See on veidi tehnilisem parameeter, loe XML sitemapi kohta näiteks Wikipediast.

 

+ Ankrud (anchor text)
Seda punkti peab sisutoimetaja reeglina ise jälgima, osadel juhtudel teeb töö automaatika.

Leheküljesisesed viited stiilis www.firmanimi.ee/mingiteenus#märksõna on positiivse mõjuga.

 


 
Miinuspunktid

– Foorumites spämmimine

Ettevaatust, üleliigne esinemine foorumites võib nii mõne algoritmi kurjaks ajada ning tulemuseks on spämmeri staatus. Seda eriti juhtudel, kus spämm jõuab halvamainelistesse keskkondadesse.

 

– Liigtihe sisu (keyword stuffing)

Kui leht koosneb liiga tihedalt või ainult märksõnadest on samuti oht sattuda spämmeri ehk risustaja staatusesse ning teenida miinuspunkte.

 

– Asjassepuutumatud märksõnad (keyword dilution)

Püüa neid mõistlikkuse piires vältida – otsingud üldiselt saavad sisu abil aru mis on sinu tegevusala ning "võõrmärksõnad" võivad toimida negatiivselt.

 

– Varjatud tekstid, võltslehed otsingutele (cloaking)

Veebilehele on võimalik lisada erinevate nõksudega tekste mida silmaga ei näe. Eriti jõhker meetod on kuvada kodulehte läbitöötavale otsirobotile sootuks teistsugust lehte kui tavakülastajale. Ka Eestis praktiseeritakse ja müüakse sellist petuteenust. Kui sellise asjaga vahele jääd oled ignoreeritavate listis ning võid poe veebi koha pealt kinni panna.

Samasse kategooriasse käivad ka juhtumid kus meta-sõnu on liiga palju või sisaldavad need konkurentide nimesid.

 

– Mitte-html tekstid

Flash, graafilised tekstid, javascriptiga päritav info – kõik need on detailid millega otsimootorid palju ette võtta ei oska. Sa ei saa küll otseselt miinuseid vaid oled tihti lihtsalt nähtamatu. Korralikult tehtud flash-leht võib olla küll leitav ka sisutekstides, ent reeglina on selle tulemuslikkus otsingus madalam. Flashi massiline kasutamine on õigustatud näiteks kampaanialahendustes kus sa tõenäoliselt kampaania jooksul ei jõuagi otsingute andmebaasidesse, muul juhul peaks flashi kasutama pigem dekoratiivsete elementidena. Graafilised tekstid (tekstid on tegelikult pildid) ei ütle sisuliselt midagi otsingule, kõige hullem on aga juhus kus sisu päritakse "javascriptiga" – otsimootoritel ei ole javascripti-võimet ning sisu ei jõuagi otsingute indksitesse.

***

SEO nüansse on väga palju, olulisemad said esile toodud. Absoluutselt perfektset lehte naljalt ei tee, seda kasvõi seetõttu, et keegi ei tea absoluutset tõde, algoritmid tasapisi muutuvad ning arenevad ja/või pole piisavalt aega/oskusi/teadlikkust/ressursse. Ka meie lehel on arenguruumi ning sellega ka tegeleme, aga näiteks sõna SEO eestikeelsetes veebides on Googles esikohal, nagu ka mitmed teised :)

SEO kohta on veebis materjale, näiteks hea lihtne tabel "15 Minute SEO List". Kui palju üks või teine artikkel rohkem või vähem tõde sisaldab jääb juba lugeja otsustada.