OKIA » nutitelefon

Mobiiliveebide aeg on käes, näiteid

Kaupo Kalda — Wed, 31 Aug 2011 07:52:09 +0000

Mobiilveebide ajastu on käes, see on nn. "next big thing". Eelmine, võiks öelda, oli Facebook. Ka OKIA meeskond töötab täna juba igapäevaselt erinevate mobiilveebide kallal ning lähiajal jõuavad neist mõned ka meie portfoliosse. Mobiiliveebid on mõnes mõttes teistmoodi, spetsiifilised – nad on väikesel ekraanil, sõrmega näpitavad, väga funktsionaalsed ja võimaldavad vahest rohkemgi (näiteks GPS kasutust).

Mis on mobiiliveeb?

Mobiilveeb on tegelikult veebileht, mis võib joosta samal platformil, mis koduleht ise, näiteks WordPress, Joomla, Drupal vms. Seega saab juba planeerides arvestada, et kui "sisestad oma kohviku menüü veebi, peegeldub see automaatselt ka mobiilveebi".

Mobiilveebides saab kasutada ka shikke animatsioone, selleks on lausa platformid tekkinud (näiteks jQMobile ja jQTouch). Kõiksugu arendusplatforme ja raamistikke on tekkimas veel.

Plussid

See kõik tähendab, et mobiilveeb ei ole tohutu peavalu – kuidas teha erinev versioon iPhonele, kuidas teha Androidile, Symbianile, Windowsile (native app)… huuh, kallis ka takkaotsa. Ei, kõik on üks veebileht lihtsalt, kuigi võib välja näha nagu cool mobiilirakendus.

Mobiiliveebi ei pea installima – sa lähed lihtsalt mobiiliga tavalisele kodulehe aadressile, süsteem saab aru, et oled telefoniga ja pakub sulle mobiilversiooni. Väga lihtne, "it just works", nagu armastab öelda Steve Jobs.

Mobiiliveeb võimaldab kasutada näiteks GPS-i, seega võib sul olla nimekiri teenindusjaamadest, sorteerituna kauguse järgi.

Miinused

Mobiilveebi miinuseks võrreldes allalaetavate rakendustega on eelkõige teatav võimaluste piirang, näiteks failide üleslaadimine, kaamera kasutamine, kompass – neid mobiilveebiga täna veel teha ei saa. Küll aga saab kasutada näiteks GPS-i ilma kompassita (sinu asukohta näeb, suunda mitte).

Samuti see, et teda ei saa tavalist viisi rakenduste poest installeerida on mõnes mõttes nagu poleks sul rahakotis kliendikaart vaid on logota ID kaart. Ta pole sul "desktopis" end meelde tuletamas. Õigemini saab panna küll (iPhone puhul näiteks olles mõnel veebil valid menüüst "Add to Home Screen"), aga selle peale üldiselt ei tulda. Ikka rakenduste pood on see, mida igaüks hästi jagab.

Planeerimine

Mobiiliveebi planeerides ei ole ilmtingimata vaja mõelda, kuidas KOGU saidi sisu mobiiliversiooni panna. On väga tõenäoline, et 95% mobiiliga külastajatest tahab kontaktandmeid (sõltub valdkonnast muidugi) või näiteks kohvikumenüüd või sooduspakkumisi näha. Kogu tavaveebi vaatamiseks on eraldi lüliti.

Ühesõnaga ka mobiiliveebidele on vaja luua kõigepealt kontseptsioon. Kogu teema on väga lai ja suures osas alles kujunemas, aga ta on üldiselt "must have". Ka OKIA veebist on varsti väike nummu mobiiliversioon tulemas. ;)

Inspiratsiooniks näiteid maailmast

Praegu sissejuhatuseks mobiiliveebide näiteid laiast maailmast, mõtisklemiseks. Õigemini viiteid lehtedele, kust neid leiab. Eks sealt leiab saasta muidugi ka, aga ka huvitavaid lahendusi. Tasub oma nutifon kuumaks ajada ja uurida.

2 saiti, kuhu kogutakse mobiiliveebide näidiseid:

Paar saiti, kus peamiselt installeeritavate "native app'ide" näiteid:

Posu häid urle leiad veel siit. Seal on põhiliselt mobiilirakenduste-teemalised viited.

PS. Tead veel häid näiteid? Ka Eestist? Lisa palun kommentaaridesse. Aitäh!

Vaata neid ka

Trendid nutitelefonide maailmas ehk kõik mida tuleviku turundaja teadma peaks

Carl Rannaberg — Wed, 03 Aug 2011 05:45:51 +0000

Juba eelmise aasta viimases kvartalis müüdi nutitelefone esmakordselt rohkem kui PC-sid: ca 100 miljonit. Üle 550 tuhande Android seadme aktiveeritakse iga päev. Eesti mobiilioperaatorite jaoks on 2011 nutitelefonide aasta. Seda näitavad suured mobiilse interneti kampaaniad ning odavad pakkumised nutitelefonidele. Kõige selle taustal on ilmselge, et nutitelefonid on iga päevaga aina rohkemate inimeste jaoks lahutamatu osa elust. Seetõttu vaatame, millised trendid on nutitelefonide maailmas.

Nutitelefonid Eestis ja maailmas

Vastavalt maikuus Samsung Electronics poolt läbiviidud uuringule on Eestis kõigist mobiiltelefonidest 21% nutitelefonid. Kindlasti ei saa võtta seda absoluutse tõena, sest uuringus osales 1209 inimest, kellest 259 omasid nutitelefoni. Samas ei saa see number olla ka väga mööda, sest pool aastat tagasi mitteametlikult mobiilioperaatoritega seotud inimestelt uurides pakuti nutitelefonidele 15-20% suurust osakaalu.

Samsungi uuringu järgi on Lätis nutitelefonide osakaal kõigest 15%, kuid Leedus on see lausa 27%. Vaadates allolevat graafikut, on toimunud Balti riikides nutitelefonidele üleminek aeglasemalt, kui suuremates Euroopa riikides, kus nutitelefonide osakaal on 25-35%.

Allikas: http://www.comscore.com//Press_Events/Presentations_Whitepapers/2011/2010_Mobile_Year_in_Review

Aina enam valitakse uue mobiiltelefoni ostmisel nutitelefon – viimasel poolaastal moodustas Elisa's 41% mobiiltelefonide müügist nutitelefonid. Suures osas aitab kaasa nutitelefonide pidev odavnemine. Maagiliseks piiriks peetakse 100 eurot, mil enamik mobiiliostjatest valib nutitelefoni ja toimub laiaulatuslik üleminek. Viimase aja populaarseima nutitelefoni, LG P500 (Android), tavahinnaks on hetkel ca 180 EUR, kuid mida on võimalik sooduskampaaniate raames soetada ka alla 150 EUR'i eest. On näha, et 100 EUR'i piir ei ole kaugel ning langeb tõenäoliselt 2012 aasta alguses.

Hetkel on veel maailmas Nokia nutitelefonid ülekaalus, kuid suuremad tegijad selles valdkonnas nagu Apple, Samsung ja HTC on kiirelt järgi jõudmas.

Allikas: http://www.xcubelabs.com/the-smartphone-app-o-graphic.php

Operatsioonisüsteemide sõda

Praegusel hetkel on nutitelefonidel 4 peamist operatsioonisüsteemi:

Android (vabavaraline; kasv tõusujoones; probleemid patentidega; killustunud ökosüsteem)
iOS (ainult Apple seadmetes; turuosa kasv aeglustumas; tugev ökosüsteem)
Symbian (Nokia poolt hüljatud; turuosa kahanemas; tugevalt esindatud arengumaades)
Windows Phone 7 (litsenseeritud; väga väike turuosa, kuid kasv tõusujoones; partnerlus Nokia'ga)

Nendest neljast on vaid Android ja iOS, millele on lähiaastatel mõistlik esmajoones oma tähelepanu pöörata, sest neid kasutavad seadmed moodustavad enamuse turuosast ja omavad samas tulevikuperspektiivi.

Kui aasta alguses olid veel iOS, Android ja Symbian kõik ca 29% turuosaga, siis on kuus kuud hiljem Android tugevas tõusujoones, iOS umbes samal tasemel ning Symbian 9% turuosast kaotanud.

Allikas: http://gs.statcounter.com/#mobile_os-EE-monthly-201101-201106

Graafik põhineb valitud hulga Eesti veebilehtede külastustel (ca 12 miljonit).

Kes ja kuidas mobiiltelefone kasutab

Mai kuus Samsung Electronics poolt läbiviidud uuringu kohaselt kasutab 44% nutitelefonide omanikest igapäevaselt mobiilset veebi, 31% kasutab igapäevaselt e-maili ning 23% kasutab igapäevaselt oma nutitelefonis sotsiaalvõrgustikke.

Nutitelefonide omanikest peeaegu poole moodustavad kuni 30 aastased. Kõige populaarsemad on nutitelefonid 21-25 aastaste seas.

Üllataval kombel on enamik uuringus osalenud nutitelefonide omanikest naissoost – 58%.

Mobiilne veeb

Kuna mobiilset veebi külastab ligi pool nutitelefonide omanikest igapäevaselt, siis on ilmselge, et varem või hiljem on vajalik igal asutusel oma veeb nutitelefonide jaoks kohendada. Miks mitte uut veebi tehes alustada mobiilsest variandist ning lisada rohkem funktsionaalsust arvutikasutajate jaoks? Allolev ettekanne räägib väga ilmekalt, et me peaks ümber mõtlema oma senise mobiilse strateegia.

Millise mobiilse strateegia peaks sinu firma valima, oleneb väga mitmest faktorist:

kas on lähiajal plaanis uus veeb?
kui suur osa külastajatest kasutab mobiilset veebi?
kas veebis olev info või funktsionaalsus on vajalik kodust/kontorist eemal olles?
kui suur on eelarve?

Mobiilset strateegiat aitab valida hiljuti Smashing Magazines ilmunud artikkel: Picking A Mobile Support Strategy For Your Website

OKIA lehe külastustest (viimased 3 kuud) moodustab 1,63% mobiilsed seadmed. Trend on tõusujoones, sest viimasel kuul on 2,09% külastajatest olnud nutitelefonide kasutajad. Kuna OKIA veebi külastaja on kindlasti uuema tehnoloogiaga rohkem "sina peal", siis võib eeldada, et "keskmistel" veebilehtedel on mobiilsete külastajate osakaal suurusjärgu võrra väiksem. Hiljuti tekkis samal teemal diskussioon Best Marketingi Facebook'i lehe kommentaarides, kus välja pakutud numbrid olid samas järgus: 1-2%.

Rakendused, App Store'd

Paljuski otsustab mobiilse OS'i edu selle ökosüsteemi edukus. Ökosüsteemi keskpunktis on rakendustepood, mis annab tavakasutajale oma telefoni erinevatel viisidel kasutada ning arendajatel teenida raha, kasutajaid ning kuulsust. Rakendustepoe edukust näitab selles leiduvate rakenduste arv ning igapäevane allalaadimiste arv. Neid näitajaid arvesse võttes on hetkel edukaim rakendustepood Apple'l, milles on üle 400 tuhande rakenduse. Samas väga kiire kasvuga on Android rakendustepood, mis lähema aasta jooksul möödub nii rakenduste arvu, kui ka allalaadimiste poolest. Juba praegusel hetkel on Android rakendustepoes rohkem tasuta rakendusi kui on Apple'i rakendustepoes.

Allikas: http://www.xcubelabs.com/the-smartphone-app-o-graphic.php - smartphone app graphic

Populaarsemad rakendused erinevatel platvormidel üllatusi ei valmista: sotsiaalvõrgustikud, kaardid, ilm ja muusika. Kõik rakendused on oma kasutajaskonna kogunud rakenduse väliselt ning nutitelefoni rakendus on võimalus kasutada funktsionaalsust mobiilselt.

Allikas: http://www.slideshare.net/skripnikov/nielsen-mobileappswhitepaper-5213126

Mida see kõik turundaja jaoks tähendab

Nutitelefonide tulek toob turundajate jaoks täiesti uued võimalused. Allpool olev graafik näitab, millised on võimalused mobiilses turunduses võrreldes teiste kanalitega. Mobiilse turunduse käive maailmas tõuseb lähema viie aasta jooksul üle 10 korra (ca 20 miljardit dollarit aastaks 2015).

Allikas: http://www.slideshare.net/kleinerperkins/kpcb-top-10-mobile-trends-feb-2011

Praeguseid muutusi ja trende vaadates võib paralleele tuua 2000-ndate algusega, kui arvutid ja internet hakkasid populaarsust koguma või 2009 aastaga, kui paljud turundajad Eestis olid kõhkleval seisukohal Facebooki võimaluste ja potentsiaali osas. Praegusel hetkel on enamuse suuremate kampaaniate eelarves osa internetil kui ka Facebookil.

Nii Android kui iOS rakenduste sees on võimalik oma reklaame näidata (kui rakenduse tegija selle lubanud on). Android rakendustes on 1000 näitamise hinnaks ca $1,3 ning iOS rakendustes ca $1,7.

Android telefonide kasutajad on oluliselt rohkem altima reageerima reklaamidele, kui muude OS'ide puhul. Samas on Android reklaamide klikitavus kõigest 1,1%, kui iOS reklaamide puhul on see 2,3%.

Allikas: http://www.slideshare.net/skripnikov/nielsen-mobileappswhitepaper-5213126

Uuem generatsioon on vastuvõtlikum nii uuele tehnoloogiale, kui ka reklaamidele, mis nendes sisalduvad.

Allikas: http://www.slideshare.net/skripnikov/nielsen-mobileappswhitepaper-5213126

Kui interneti tulekuga võis tunduda, et füüsilised poed ja muud asutused jäid vaeslapse rolli ning kõik kaubad ning teenused kolivad interneti, siis nutitelefonide tulekuga on kaalukauss jällegi teisele poole pöördunud. Füüsilised poed saavad uuest SOLOMO (Social, Local, Mobile) võimalusest palju rohkem kasu lõigata, sest nutitelefonide kasutajad on liikvel ning heade pakkumistega saavad nad koheselt inimesi poodi juurde tuua.

Eestis on kõige populaarsem asukohapõhine rakendus Foursquare, mille kaudu saavad kohvikud, poed jms asutused pakkuda check-in tegijale või regulaarsele kasutajale spetsiaalseid pakkumisi. Hiljuti hakkas Foursquare näitama ka Groupon'i päeva-diile. Eestis on saadaval ka Facebook Places, kuid selle lisa Deals pole veel kahjuks siia jõudnud. USA's on selles valdkonnas tegijaid mitmeid, kellel on kõigil omad eelised:

Lisaks neile tegijatele on ka Groupon tulnud välja oma asukohapõhiste pakkumiste rakendusega Groupon Now. Seda arvestades võib oodata, et Eesti päevadiilide pakkujad eesotsas Cherry'ga ka sellesse valdkonda lähiajal oma panuse annavad.

Eestis praegusel hetkel turul ühtegi taolist rakendust ei ole. Küll aga on Ajujahi konkurssist välja kasvanud shoppajatele mõeldud rakendus Choco, mis hakkab pakkuma kasutajatele punktide eest soodsaid pakkumisi füüsilistest poodidest (disclaimer: olen selle projekti meeskonnas).

Lisaks rakenduste sees reklaamimisele ning spetsiaalsetele rakendustele on võimalus reklaamida ka Google otsingus, kui Adwordsis valida seadetest seadme järgi sihtimine. Nutitelefonide kasutajad otsivad aina enam ja just lokaalset sisu. Seetõttu on oluline ka oma firma Google kohalikus otsingus nähtavaks teha.

Kokkuvõtteks võib öelda, et mobiilse turundamise aeg on algamas ning jääb üle vaid katsetama hakata uute võimalustega.

Kas sina oled kasutanud mõnda mobiilse turundamise võimalust või arendanud oma veebilehele spetsiaalse versiooni mobiilsete külastajate jaoks?

Lisalugemist:

Future thinking: SoLoMo

Why Mobile Shopping Could Be As Big As Online Shopping

Mobile commerce is a goldmine for UK economy but 4G holds the key, says report

http://www.asymco.com/2011/05/13/ascent-of-the-entrants-a-tale-of-revenue-migration/

Vaata neid ka

Kui SUUR tuleks veebileht teha?

Kaupo Kalda — Thu, 02 Jul 2009 05:30:06 +0000

Kui suure ekraaniga peaks veebi tehes arvestama? Üks (niru) võimalus on teha veebileht laiupidi veniv – nagu näiteks Google. Siis on küll üsna keeruline head layouti teha, meie majast polegi vist ühtegi venivat lehte välja läinud. Jätaks veniva lehe teatud valdkondadele nagu otsimootorid jms. Aga millega arvestada? Ja kas kõigil on ka flash-player? Mis brausereid kasutatakse?

METRIX.EE tuleb appi

Üks lihtsamaid viise on hiljuti taasavatud metrix.ee lehelt vaadata alajaotust "Tehniline statistika" kuhu koondatakse ligi 400 liitunud eestimaise veebilehe külastuste summeeritud statistika. Jätkuvalt domineerib suhteliselt madal ekraaniresolutsioon 1024x768px ("px" on mõõtühik piksel ehk täpikesed millest ekraanid koosnevad), tasapisi tõuseb sülearvuti standartmõõt 1280x800px ja vähegi uuemate lauakuvarite 1280x1024px, ülejäänud on väiksema osakaaluga ja üldiselt suuremamõõdulised.

allikas: metrix.ee

Meie OKIA-s arvestame (juuni 2009 seisuga) 1024×768 ekraanipinnaga, sealt lähevad maha menüüd, nupud, scrollid jms ning veebi laiuseks teeme üldiselt ~ 980px või väiksema. Kõrgustpidi on sõltuvalt seadetest korraga nähtavat ala 600px ringi, kõige olulisem võiks kohe nähtava sisse ära mahtuda. Servadesse on mõistlik jätta ka veidi õhuruumi.

See ei tähenda, et kõik peab vertikaalipidi ühte vaatesse mahtuma: olulisem olgu kohe näha, aga leht võib olla tunduvalt kõrgem, me kõik oskame hiirel scrollinuppu vuristada. Siin tuleks läheneda case by case (vt näiteks www.roccaalmare.ee vs www.hansaplant.ee).

Teisest küljest ekraanid vähenevad – nutitelefonid a la iPhone, pisikesed sülearvutid ehk netbookid (näiteks 1024x600px). Seetõttu võiks veebi luues arvestada "raskusastet" nii palju kui võimalik, et ka vähemvõimeka tehnikaga külastaja saaks kenasti hakkama. Või looma veebist spetsiaalse "iPhone"-versiooni. Viimast tehakse küll harva.

Hea disainer teab

Kogenud veebidisainer muidugi teab seda kõike. Kuna disainerite monitorid on tihti elutoa teleri mõõtu on neil omad nipid kuidas loodavat kavandit "tavamõõdus" piiluda. Üks võimalus on otse disainiprogrammis kasutada spetsiaalset maski mis imiteerib nähtavat osa, teine juba brauseris vaadates mõnda spetsiaalset tarkvara kasutades, näiteks Firefoxile "Web Developer Toolbar". Lisaks tuhandele muule võimaluse saab selles defineerida erinevaid ekraanimõõte ning neid imiteerida.

Flashi olemasolu

Flash on teadupäerast vahva võimalus teha efektseid lahendusi – detaile tavaveebides, "friigilehti", bannereid, täis-flash-kampaanialahendusi jms. Flashi puhul peaks teadma kahte näitajat:

Kui paljude arvutid üleüldse flashi suudavad näidata (senine iPhone muide ei suuda)?
Kui, siis mis versiooniga peaks arvestama flashi luues?

Metrix ütleb, et flash on olemas 97% kasutajatest ning arvestama peaks versiooniga 9 alates.

Brauserid

Igas teises päringus on sees nõue, et veeb peab toimima erinevates brauserites. Eks see ole loogiline ja nii tehaksegi, kuigi veebimeistritele on see paras peavalu: igal brauseril on rohkem või vähem "iseärasusi", üks asi on ühes ühtmoodi, teises teistmoodi. Õnneks on asi tasapisi ühtlustumas. Kõige halvem unenägu on "Internet Explorer 6" või vanem. Seega kõik kel see on: palun uuendage (versiooninumbrit näed Help/About alt)! Näiteks OKIA veebi külatajatest 16% on veel IE 6 kasutajad…

Mõistagi on kogu maailma statistika veidi erinev, igaüks saab googeldada, aga olulised on suurusjärgud.