2009 lõpus kirjutasin artikli "2010 internetiturunduse horoskoop", mida on tänaseks loetud mitu tuhat korda. Mitte, et seal oleks apostlikke ettekuulutusi, aga natuke homset küll. Aasta on kohe kohe lõppemas ja vaataks korra peale kuidas seni läinud on, võid paralleelselt kõrvale võtta originaalartikli.

Veebifirmadest saavad loovagentuurid

See on "ennustuse" kõige segasem punkt, sest pole joonelt mõõdetav. Täna enamik suuremaid veebiagentuure ei ole veel lõpuni loovagentuurid, aga sinnapoole suundutakse, selleks otsitakse vastavat inimressurssi, muudetakse struktuuri ja mõtlemist. Suur osa veebist toimuvatest kampaaniatest käib täna siiski veel läbi reklaamiagentuuride kreatiivide, st reeglina, kuigi mitte alati, on kampaania sisu eest vastutaja reklaamiagentuur ning tehniline teostaja veebiagentuur.

Veebiagentuuride roll igapäevaturunduses on aga kindlasti suurenenud, kui võrrelda ülejäänud reklaamimaailma. Samuti on internetireklaam täna kõige kiiremini tõusev meedialiik (emori uuring), samas kui ajaleht on kõige kiiremini kukkuv. Vaikselt on hakatud aru saama ka sellest, et internetiturundus ja muu turundus peavad käima käsikäes, mitte ei ole kaks "eraldi kanalit".

Turult tagasisidena on ka teada, et kõigil vähegi headel tegijatel on tööd väga väga palju, samas on ka kliendid üha nõudlikumad ja teadlikumad.

Eestis kerkivad esile üksikud ja luuakse liit

Peaaegu ja rohkem kui ei kunagi varem. Mul on ülimalt hea meel selle üle, et just minu algatusel, koos Marko Sauega, sai loodud Facebooki ühendus nimega "Veebiklubi", mis tegelikult esmakordselt on asjalikul tasandil kokku viimas veebiagentuuri inimesi omavahelisel suhtlustasandil. Seni oli see minimaalne, me ei teadnud üksteisest suurt midagi. See pole ju tervislik.

Häid agentuure on Eestis üsna vähe, näiteks Velvet, Fraktal Tartus, uus IVY, DIA, ADM, OKIA ja mõned ehk veel. Veebiklubi on just see hub, mis need inimesed omavahel suhtlema ja valdkonda arendama suunab. Veebiklubil on toimunud juba ka 2 väga lahedat ja progressiivset ühist kokkusaamist. Võibolla saab just sellele raamile kunagi loodud EVAL – Eesti Veebiagentuuride Liit. Kui meediafirmad oma liiduga hakkama said, miks siis ei saaks ka meie :) 

E-piima põlvkond kasvab peale

Nii on, ka meie oleme mitu noort, kahekümnendate alguses inimest tänavu palganud. Meenuvad meie enda internetiturunduse spetsialist Carl Rannaberg, tuntud blogija ja entusiast Silver Hage, kes tegutseb noorehingelises loovagentuuris IVY ja teised särtsu ning tegemist täis noored.

Või komeedina tõusnud cherry.ee asutajad, noored hakkajad kutid kelle saidi järel on joondunud ja joondumas kümneid analoogseid "startuppe", kõigil silme ees ülikõrgele seatud (kuid väga raskelt ületatav) kirsipoiste latt. Soodsate massostlemiste saidid ongi üks selgetest märksõnadest mis jäävad 2010 aastat iseloomustama, tänaseks on neid tehtud kaugelt üle 10.

Sama muster on teada ka ajaloost – tuli Rate, tehti 100 analoogi kõrvale, tulid SMS laenud, Sendioksjonid, samuti poole aastaga tekkis trobikond põlevil silmil kiiret rikastumist lootvaid konkurente kõrvale. Enamik neist on tänaseks kadunud. Massostlemiste eelis nende hääbunud teemade kõrval on aga see, et neis kõigis on võimalik tarbijal otseselt või kaudselt (sest muidu ta ilmselt ei kulutaks sellele teenusele) raha säästa. Enamik massostlemise saite kasutab peamise turunduskanalina Facebooki.

Sotsiaalmeedia rokib

Sai prognoositud, et sotsiaalmeedia teeb võidukäiku. Teebki, muidugi, aga mitte alati, sest kui asjasse tõsiselt ei panusta, ei juhtu iseenesest midagi. Samuti päris iga teema ei pea trügima sotsmeediasse. Best Interneti kongressi raames sai koos Best Marketingiga tehtud ka sotsiaalmeedias tegutsemise uuring, konkreetset ettevõtted ja nende kogemused.

Loomulikult jääb tänavust aastat meenutama sõna "Jagatud", mis on tänaseks üsna devalveerunud, inimesed on sellest väsinud. Eks me ise natuke süüdi ka – korraldasime koos Estraveliga kevadel plahvatusliku Villakampaania, mis tõi neile 14000 fänni paari päevaga. Erinevalt eksiarvamusest suutsime kõnetada õiget sihtgruppi ning fännileht on täna väga võimas ja rentaabel turundus- ja müügikanal. Kahjuks üritab täna enamik – just nagu eelmises lõigus räägitud sendioksjonite ja massostlemissaitide muster – edu korrata samasuguse skeemi järgi. Aga see ei toimi enam, sellisena sai see olla vaid ühekordselt nii edukas. Samuti pead suutma kõnetada sihtgruppi, mitte välja loosima iPhone, mis on väga laialivalguva sihtgrupi püüdja.

Horoskoobis sai veel mõnesid teemasid käsitletud:

• Orkut – jah, ongi kadumas. Millal sa viimati Orkutis käisid? Tuleb küll välja, et maapiirkondades on Orkut veel suhteliselt populaarne.
• Google Wave – jah, vajuski ära, Facebookile konkurent see polnud. Tegelikult lausa lõpetati projekt ametlikult ära. Küll aga oodatakse põnevil, kas Google suudab end kokku võtta ja lõpuks ühe korralikus sotsiaalse lahenduse teha. Jutud käivad, et asi on töös ning nimeks Google Me. Eks näis, loodetavasti on see 2011 aasta üks peateemasid.
• Facebook – fenomenaalne võidukäik, kas Eestis tõusis kasutajate arv aastaga 100 000 > 300 000 peale. Kogu maailmas on tõusnud aktiivsete kasutaja arv üle 550 miljoni, mis on varsti 10% planeedi rahvastikust. Ennustatud "Facebook asendab klassikalist e-posti" võib ka tõeks saada, sest äsja kuulutasid nad välja uue sõnumisüsteemi Facebook Messaging System, mis integreerib chati, eposti ja sms-d.
• Twitter – nagu teada, on Twitter tõepoolest jäänud suhteliselt väheste entusiastide mänguasjaks. Nn. "tavaline inimene tänavalt" sellest suurt midagi siiamaani ei tea ja ilmselt ei saa ka teadma.
• Google, otsingud, SEO – loomulikult on nende osakaal täna suur, kuigi osa tähelepanust on endale saanud ka Facebook. Näiteks OKIA saidi puhul on Facebookist tulev liiklus täna parematel päevadel üle Google – aastaga on Google liiklus kukkunud 40% > 30%, Facebook aga tõusnud 10% > 20%. 2010 tõi meile ka uue termini – sotsiaalne otsing (social search) – nimelt Microsofti otsimootor Bing kuulutas välja, et nende otsing arvestab ka sotsiaalset tagasisidet, antud juhul Facebooki, otsingute järjestamisel. Bing täna Eesti turul tegija pole, paar % turust, kuid suund sotsiaalsele otsingule on selge ning kindlasti lähiaja märksõna. Üha enam hakkab tulevikus mõjutama inimeste emotsionaalne tagasiside ja lehe ning brändi tegelik sisu ja väärtus, mitte ainult tehniliselt hästioptimeeritud parameetrid, mis muuhulgas annavad eelise paljudele piiri peal (näiteks black ja gray hat SEO) tegelevatele.

Uueks nähtuseks, mida ma horoskoobis ette ei näinud, on asukohapõhised sotsiaalvõrgustikud.

E-posti turundus saab mõtte

Nii ja naa. E-postiga tehtava turunduse olulisus on teadvustumas ning kasutatakse üha enam, aga mingit erilist revolutsiooni ma tänavu ei näe. Estraveli turundusjuht Mari-Liis Rüütsalu on korduvalt välja öelnud, et nende üle 60 000-liikmelise meilinglisti efektiivsus on täna sisuliselt võrreldamatu ühegi teise kommunikatsioonikanaliga.

Jätkuvalt on kahjuks palju probleeme spämmeritega, sel teemal üritas õigussüsteeme hiljuti selgitada ka advokaadibüroo LMH oma artiklis "Spämmijast seadusekuulekaks otseturundajaks – on see võimalik?"

Otsimootorid

Paar lõiku ülevalpool juba mainisin, et aasta üks huvitavamaid edasiarendusi on sotsiaalne otsing, nagu ka ennustus ette nägi – semantika, sõpradest sõltuv, väga kiire, tihti reaalajas toimiv. Tänavu sai selle koha pealt tõesti ots lahti tehtud. Lisaks tõi Google välja "Instant"-teenuse, otsingute eelvaated jms.

Ka Neti läks ennustatult uuendustega kaasa ning hakkas aktiivselt end arendama, milles ka meil oli au oma osa mängida.

Web 3.0 (Mis on Web 3.0?)

Taas olime õigel teel – targemad otsingud, semantika areng. Facebooki roll on tohutult kasvanud – kuna inimestel on vaid loetud tunnid iga päev, mida nad arvuti taga veedavad, siis suure ampsu on sealt ära võtnud just Facebook, kus inimesed veedavad kordades rohkem aega kui kodumaistel saitidel. Ning tõepoolest on sõbrad sinu sisufiltrid – videod, pildid, artiklid, suur osa tänasest infost jõuab sinuni läbi Facebooki (ja vähemal määral Twitteri) sõprade.

Andmete pilveliikumine (st failid ei asu sinu arvuti kõvakettal vaid kõikjalt ligipääsetavates serverites) on jätkuvalt õhus olev kuum teema, aga see aasta veel suurt revolutsiooni siin ei toonud nagu ka karta oli. Aga see tuleb varsti.

Suurt populaarsust on vahepeal kogunud aga sünkroniseerimisteenused, näiteks Dropbox.

Mida ma aga oma horoskoobis ei taibanud kirjutada, on sotsmeedia integratsioon kodulehtedega. Pea igal teisel lehel on täna Facebooki like-nupukesed (mis saadavad lingi kõigi külastaja Facebooki sõprade silme alla, Facebooki abil sisselogimisvõimalus või fännipiltidega Facebooki kastike. Ka meie blogis töötab see superhästi. Nagu näha, on sotsmeedia sünonüümiks saamas Facebook, tema üleülek ülejäänud kanalitest on täna ekstreemne.

Väikesed sisuhaldustarkvarad OUT, open-source ja profirakendused IN

Eks siiamaani on neid, kes müüvad ja neid, kes ostavad kodukootud pisirakendusi, mille perspektiiv ning ajaga kaasaskäimine on küsitavad. Tänavu kirjutasime sellest ka artikli, miks me eelistame ja soovitame ka klientidel eelistada vabavaralisi lahendusi.

Ka kodumaine kvaliteetsisuhaldus Saurus oli sunnitud end lõpuks vabavaraliseks kuulutama, seda juba ainuüksi seetõttu, et mitmetes riigihangetes on see nõue vabavaralisuse kohta.

Siiski selge trend näitab, et kohalikud lahendused hääbuvad ja kliendid teavad juba ennetavalt varitsevaid ohte.

Nutitelefonid massidesse, turundus taskusse ja elutuppa

Täpselt nii on ka läinud, tänavu oli nutitelefonide (iPhone, HTC, Samsung jt) müügis hüppeline kasv (Postimees: "Nutitelefonide müük kasvas 96%"). Google tõigi müüki "Nexus One" telefoni, kuid ei teinud sellega revolutsiooni, küll aga seda tootev HTC on teinud läbi massiivse tõusu teel turuliidriks. Ka iPhone edulugu jätkub täiel aurul, Applest on saanud paljuski tänu sellele tootele peaaegu maailma väärtuslikeim ettevõte (mille Facebook ilmselt küll varsti ära korrigeerib). Siinkohal peab tunnistama, et ka OKIA's on üle 10 iPhone ja hunnik iPad'e kasutusel :)

Apple tablet saigi valmis ja muidugi me kõik teame seda – iPad. See on muutnud oluliselt suhtumist kodusesse veebisirvijasse, iPadi läbimüük on fenomenaalne. Samuti on suured hääbuvad paberväljaanded jõudnud lõpuks lahenduse teel elektroonilisse maailma, olgu selleks varsti kohale jõudev Murdoch'i ja Apple poolt arendatav iPadile mõeldud digitaalse ajalehe platform või meie enda juba toimiv "Ekspress Pro". Cool! Senine kogemus on küll näidanud, et nn. paywall'i lisamine lugeja ja digiuudiste vahele (ehk tasulised uudised) ei too just suurt edu, vaid ca 10% senistest lugejatest on nõus maksma.

Ka turundus jõuab üha enam taskusse ning elutuppa, näiteks Apple kuulutas välja peamiselt iPhonele mõeldud reklaamiplatformi iAd. 

Kokkuvõtteks

Päris põnev, enamus asju läkski nii nagu ennustatud. Samas pole see ka mingi suurem raketiteadus kui silmad lahti hoida ja veidi kaasa mõelda.

Aasta peategijateks võiks nimetada Facebook ja Apple, Eesti kontekstis Cherry.ee edulugu, samuti avaldas (või avaldab loodetavasti tulevikus)  enim mõju Veebiklubi.

Mis lugeja arvab, kas jäi midagi kahe silma vahele ja kas teeme 2011 kohta ka "ettenägemise" artikli? 

Ja kui meeldis – vajuta allpool "Meeldib" nupukest. Aitäh! 

Vaata neid ka

• 

  2010 internetiturunduse horoskoop

• 

  Uued veebilahendused OKIA Tiimilt, vol 5

• 

  Tahvelarvutite invasioon on alanud – mida silmas pidada?

On juba kaua oodatud ja spekuleeritud, mida Facebook oma Like nupu kasutusest saadud infoga peale hakkab. Viimaste andmete järgi on Facebook Like nupp üle 2 miljonil veebilehel. Bingile lisati tänu Facebooki integratsioonile kaks olulist uuendust: sõprade soovitused ja inimeste otsing. Bingi sisse logides küsitakse, kas sa soovid oma Bingi konto Facebookiga siduda. Paraku antud uuendus jõuab Eestisse alles lähema paari kuu jooksul.

Sõprade soovitused

Otsitulemuste juures on uus sektsioon, kus kuvatakse infot seoses Facebook Like'dega. Alloleval pildil on näha, et kahele Facebooki sõbrale meeldib imdb.com lehelt Iron Man film. Too Facebooki sektsioon võib ilmuda nii tulemuste lõpus, keskel kui ka alguses, olenevalt Bingi algoritmist, kui relevantseks ta peab seda infot.

Inimeste otsing

Bingi andmetel sisaldab 4% nende otsingutest inimeste nimesid. Seega antud uuendus on vägagi teretulnud. Bing näitab nimeotsingu puhul sinuga Facebookis kõige lähemalt seotud inimesi. Ehk esimesena ilmuvad sinu sõbrad, seejärel sinu sõprade sõbrad ja kõige viimaks täiesti võõrad inimesed. Tulemuste juures saad sa nad kohe sõbraks lisada võib neile läbi Facebooki teate saata.

Mida Google pakub

Google on näidanud sõprade soovitusi otsitulemustes juba ligi aasta. Kuna neil puudub otsene ligipääs Facebook Like andmetele, peavad nad saama oma info muudest allikatest nagu Google Profile, Twitter, Friendfeed, Gmail, Google Reader jne. Alloleval pildil on näha Google versioon sõprade soovitustest.

Mida tähendab Facebooki ja Bingi koostöö turundaja jaoks

Esimese asjana tuleks lisada oma veebilehele Like nupp, sest lisaks Bingi tulemustes leitavusele on sel ka muid häid omadusi. Nimelt Like nupul vajutaja sõbrad näevad seda tegevust oma seinal ning see kajastub ka vajutaja profiilil. Teiseks tuleks hoog maha võtta ning mõelda, mis osakaal on Bingil Eesti turul. OKIA ja teiste käepäraste veebilehtede statistikale otsa vaadates on numbrid üsna sarnased (olematud): Bingi kaudu tuleb 0,4% otsimootoritest tulevast liiklusest. Ja kuna keskmiselt tuleb veebilehtedele umbes pool liiklusest läbi otsingu, siis on koguliikluse osakaal veelgi väiksem. See tähendab seda, et Bingi pärast ei ole mõtet veel nahast välja pugeda, kuid Like nupp oleks sellegipoolest mõistlik oma veebilehele lisada.

Otsimootoritest tuleva liikluse jaotumine OKIA lehel:

• Google: 77%
• Neti: 20%
• Bing: 0,4%
• Ülejäänud: 2,6%

Mida toob tulevik

Ilmselgelt on Facebooki ja Bingi koostöö alles lapsekingades. Tegu on esimeste sammudega, et kasutada ära sõprade soovitusi ja muuta Bing tõeliseks otsusemootoriks (nagu nad end ise nimetavad). Tulevikus ootaks neilt, et oleks võimalik ainult Facebook Like'de põhjal tulemusi näha (social tulemuste kuvamine on Google's olemas juba). Teiseks hakkavad Facebook andmed ka otsitulemusi mõjutama ning sõprade soovitused on põhitulemuste sees, mitte eraldi sektsioonina.

Lisalugemist samal teemal:

Facebook and Bing’s Plan to Make Search Social

Bing, Now With Extra Facebook

Kaupo Kalda lisas kommentaariks: Juba varsti ei määra sinu positsiooni otsitulemustes vaid see, kui osav ja kaval oled SEO's (otsimootoritele optimeerimine), vaid ka see, kui tugev on su bränd, kui hea on su toode või teenus, kui kvaliteetne on su veebi vorm ja sisu. See  tähendab muuhulgas seda, et su veeb peab olema briljantne.

Vaata neid ka

• 

  Open Graph – Facebooki “salarelv” veebi vallutamiseks

• 

  Internetiturunduse horoskoop 2010 – kuidas läheb?

• Tee ise oma veebilehele kiire SEO audit

OKIA meeskonnal on selja taga tegusad kuud, vaatame taas mida uut. Eelmise ülevaate tegime kevadel. Tänaseks on selgelt tunda, et ettevõtete turundustegevused on üha enam aktiviseerunud ning oodata on väga toimekat sügist.

Viimased OKIA veebitööd:

Nordea Pank – euroveeb
euro.nordea.ee
Lihtne ja selge viis andmaks euro-teemalistele küsimustele vastuseid. 

Estravel – Facebooki villakampaania
www.facebook.com/Estravel
Ei ole palju neid Facebook Eesti kasutajaid kes poleks märganud kevadist Estraveli villakampaaniat. See oli seni edukaim sellelaadne kampaania, kogudes üle 14 000 fänni, tekitas miljonites toodete müüki ning kommuun toimib suurepäraselt ka täna (natuke lähemalt sel teemal siinses artiklis). Kindlasti on neilt tulemas veel uusi ja põnevaid projekte, nii et hakka aga fänniks! :)

Neti.ee – uuendus
www.neti.ee
Neti.ee uuenes üle mitme aasta. Seekord on tõsisem edasiminek ka funktsionaalsuses. Neti.ee on jätkuvalt väga populaarne, tema lingikataloog unikaalne.

ETK – uus koduleht
www.etk.ee
ETK on Eesti suurimaid kaubanduskontserne (õigemini ühistu), mille alla käivad Konsum, Maksimarket, A ja O kauplused ning Ehituskeskus.

Tallink – broneerimissüsteem
netshop2.tallink.com
Tallinki väga massiivse funktsionaalsusega broneerimissüsteem sai meilt kasutatavuse-boost'i ning disaini.

Tallinna Sadam – koduleht
www.ts.ee
Kas teadsid, et Tallinna Sadama alla kuulub ka näiteks Saaremaa Sadam? Uuel kodulehel on kõik Tallinna Sadamat käsitlevad teemad kenasti esindatud.

EAS – Eesti turundamise abimees
tutvustaeestit.eas.ee
Näiteks oma ettevõtte välismaal tutvustamiseks on olemas väga head ja kaunid materjalid tasuta kasutamiseks – pildid, mustrid,  isegi videod. Mine uuri kindlasti.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) – uus koduleht
www.kik.ee
Keskkonnainvesteeringute Keskuse uuel kodulehel jalutab endiselt ringi nende armas sipelgas. Muidugi on uus koduleht värskem, kaunim, otsimootorisõbralikum ning oluliselt parendatud infostruktuuriga.

Põlvamaa Rohelisem Märk – koduleht
www.polvamaine.ee 
Põlvamaal tehakse vapustavalt kauneid, maitsvaid ja loodussõbralikke asju. Nende toodete pildistamine oli selle aasta seni kõige maitsvam projekt.

Regio – uue atlase kampaania
www.regio.ee/uusatlas 
Regiol on uued väga lahedad kokkuvolditavad atlased ning nende tutvustamiseks sai tehtud veebis kampaania. Nagu ikka, kogu lahendus – kontseptsioon, teostus ja meediaplaneering koostöös meediaagentuuriga.

Forexball – investeerimismängu veeb
www.forexball.com
Forexball on huvitav rahvusvaheline investeerimismäng, kus mängitakse virtuaalsete panustega, ent võita võib reaalset raha.

Vaata neid ka

• 

  Uued veebilahendused OKIA Tiimilt, vol 4

• 

  Uued veebilahendused OKIA Tiimilt, vol 7

• 

  Tööd

17. augustil kell 11:00 toimub Endla 16 (Elioni peakontor) uuenenud Neti.ee esitlus. Kuna OKIA on selle uuenduse visuaali ja usability taga (see on meil juba 3. kord, alates 1996) on kohal ka meie loovjuht Veiko Jääger.

Kel huvi esitlusel osaleda andke eelnevalt teada aadressil lilian.viirma@elion.ee
Edit: Elion tänab  kõiki huvilisi (sest huvi oli tõesti suur), kuid selleks korraks on registreerimine läbi.

Live'i peaks asi jõudma 20. augustil. Muutus ei ole liialt radikaalne, vaid vastu vaatab üsna tuttav vaatepilt – lihtne, selge, eesmärgile pühendunud, välkkiire. Süvenedes on aga uut rohkem kui esmapilgul paistab, mitmeid funktsionaalsuse ja mugavusuuendusi, üks isiklikke lemmikuid on lõpuks ometi eelvaatepõhine (thumbnails, selle saab ka välja lülitada) otsing. Samuti on põnevad paari klõpsuga personaliseeringud ja sisselogimisvõimalused Facebooki / Twitteri / OpenID abil.

Muide, arendajad ise kommenteerivad nii: "Uuendus sisaldab vähemalt ühte Eestis seninägemata veebitehnoloogiat – vihjeks ehk niipalju, et Cookie on selle kõrval “poisike”

Neti on oma kataloogilt unikaalne ja väärtuslik materjal, kui Eestis on Neti ja Google fifti-fifti, siis näiteks Soomes on vaid Google. Uuenenud Neti.ee arendamine käib ja jätkub loomulikult. Ülejäänust lähemalt aga esitlusel.

Vaata neid ka

• 

  Eesti Internetiauhind 2011 tegi headmeelt

• 

  Agentuur

• 

  Uued veebilahendused OKIA Tiimilt, vol 5

Otsimootorites esilolek on turunduses väga oluline, seda teavad täna kõik kaasaegsed turundajad. Ca 95% otsingutest ei liigu Google esilehelt edasi ehk 10 esimest otsitulemust saavad 95% klikkidest endale. See artikkel õpetab Sind omaenda veebile auditit tegema – kui hästi Sinu veeb on otsimootoritele optimeeritud.

Otsimootoritele optimeerimise ehk SEO algtõed on üsna lihtsad ning peamisi aspekte see artikkel endas käsitlebki. Vaatame, kuidas kontrollida oma veebilehel järgmiseid aspekte:

1. Ilusad URL-id
2. Title tagid
3. Meta kirjeldused
4. H1 pealkiri
5. Piltide Alt tagid
6. Piltide ja failide nimed
7. Neti.ee kataloogis esinemine
8. Duplikaatsisu olemasolu lehel
9. Väljastpoolt tulevad viited

Antud artiklis on töövahendiks Mozilla Firefox veebilehitseja, mida saab alla laadida siit.

Site:okia.ee

Et näha, kas ja millised lehed Sinu saidilt Google.ee otsingus näha on, siis OKIA puhul tuleb kasutada site:okia.ee otsingut. Oma veebilehe jaoks tuleb okia.ee asendada vastavalt Sinu veebilehe domeenimele. Rääkisin mõni aeg tagasi ka põhjalikumalt, kuidas otsida googles.

Uurime OKIA saidilt alalehte, millel nimeks „Teenused“. Selleks teeme järgneva otsingu: site:okia.ee teenused

Olulised faktorid veebilehel

URL-id

Talupoja mõistus ja hea tava ütlevad, et URL-id ehk veebiaadressid peaksid olema lühikesed ja hästiloetavad. Sinu veebi URL-id peaksid olema sellisel kujul, et neid oleks külastajatel mõnus edasi jagada. Head URL-i saab edasi öelda ka suuliselt. Loetavad ning märksõnu sisaldavad URL-id on ka üks tähtsamaid faktoreid, et olla otsitulemustes kõrgetel kohtadel.

Kuidas kontrollida:

Hea URL-i tunned ära selle järgi, et see pole pikk ega sisalda palju numbreid ega märke. Kontrollimiseks võid vaadata oma veebilehitseja aadressiriba või ka otsitulemuse alumist rida, kus URL on roheliselt märgitud.

Otsimootori vaade:

Veebilehitseja vaade:

Title tagid ehk lehe pealkiri

Kogemus on näidanud, et Title tag on veebilehel olevatest faktoritest kõige tähtsama kaaluga. Hea Title tag on kuni 70 tähemärki pikk (nii palju näitab Google otsitulemustes) ning selle alguses on konkreetse alalehe pealkiri ja sellele järgneb, kas kategooria või veebilehe nimi.

Kuidas kontrollida:

Hea Title tagi tunned ära, kui selle alguses on alalehe pealkiri, mitte veebilehe pealkiri. Antud juhul on alalehe pealkirjaks "Teenused".

Otsimootori vaade:

Veebilehitseja vaade:

Meta kirjeldused

Meta kirjeldus ehk Meta description on veebilehe koodis määratud lühike tekstilõik antud alalehe sisu kohta või siis selle puudumisel otsimootori poolt automaatselt genereeritud tekst otsitulemustes. Meta kirjeldus peaks sisaldama endas märksõnu, millega soovid otsitulemustes esineda.

Kuidas kontrollida:

Kontrollimiseks tuleb uurida kas otsitulemustes pealkirja all olevat teksti või siis vaadata antud alalehe koodi. Selleks tuleb Mozilla Firefox puhul teha veebilehel paremklikk ja valida View page source ja otsida (ctrl+f) sealt meta name="description".

Otsimootori vaade:

Veebilehitseja vaade:

H1 pealkiri ehk lehe põhipealkiri

Tihti tehakse viga, et H1 pealkirjaks määratakse veebilehe koodis saidi pealkiri, mitte aga alalehe pealkiri. Kuna H1 on otsimootorite jaoks kõige tähtsam pealkiri lehel, siis on oluline, et see oleks võimalikult asjakohane konkreetse alalehe sisu kohta. Korralik sisuhaldustarkvara määrab ise põhipealkirja H1 märgendite vahele.

Kuidas kontrollida:

H1 pealkirja kontrollimiseks tuleb uurida antud alalehe koodi. Selleks peab Mozilla Firefoxis tegema veebilehel paremkliki ja valima View page source ning otsima (ctrl+f) sealt H1.

Veebilehitseja vaade:

Piltide Alt tagid ehk alternatiivne tekst

Igal pildil veebis peaks juures olema Alt tag. See on pildi alternatiivne tekst juhuks, kui pilti pole võimalik kuvada. Kuna otsimootorid veel piltide sisu ei oska lugeda, siis peavad nad selle sisust aru saamiseks arvesse võtma Alt tagis sisalduvat teksti. Hea Alt tag sisaldab endas kirjeldust pildil oleva objekti/sündmuse kohta. Alt tagi saab reeglina määrata kui pilti artiklisse lisad.

Kuidas kontrollida:

Pildifaili nime kontrollimiseks tuleb Mozilla Firefoxis teha paremklikk ning valida View image info. Avanevas aknas on näha pildi Alt tag, mis on seal Associated text nime all.

Veebilehitseja vaade:

Piltide ja failide nimed

Lisaks Alt tagile annab pildi sisut aimu ka selle nimi. Sama kehtib ka teist tüüpi failide nimede kohta. Seega tuleks veebi laetavad failid nimetada vastavalt selle sisule, kasutades asjakohaseid märksõnu. Õige oleks kasutada pildifaili nimena "internetiturundus.jpg" mitte "img1234.jpg".

Kuidas kontrollida:

Pildifaili nime kontrollimiseks tuleb Mozilla Firefoxis teha paremklikk ning valida View image info. Avanevas aknas on näha faili aadress ja nimi.

Veebilehitseja vaade:

Olulised veebilehe välised faktorid

Neti.ee kataloogis esinemine

Neti.ee otsimootoris on suur eelis neil, kes on nende teemakataloogi lisatud, sest otsitulemustes tulevad kataloogi tulemused enne ülejäänud tulemusi.

Kuidas kontrollida:

Trüki Neti.ee otsingusse oma firma nimi. Kui su firma on Neti kataloogis, siis näed sa otsitulemustes selle juures lühikirjeldus firma tegevuse kohta ning kataloogi rubriiki, kus firma asub.

Otsimootori vaade:

Duplikaatsisu olemasolu

Google ei näita identse või väga sarnase sisuga veebilehti oma otsitulemustes. Seega on oluline, et su veebilehel oleks unikaalne sisu.

Kuidas kontrollida:

Mine aadressile www.copyscape.com ja trüki sisse alalehe aadress, mida soovid kontrollida. Antud näites on kontrollitavaks aadressiks http://www.okia.ee/teenused

Sissetulevad viited

Vastavalt SEOmoz.org poolt tehtud küsitluse tulemustele SEO spetsialistide seas on TOP 5 otsimootorite lehtede reastamise faktoritest 4 seotud linkidega. Seega on lingid üliolulised, et su veebileht jõuaks otsimootorite tulemustes kõrgetele positsioonidele. Linkijate ja linkide arvu kontrollimiseks on olemas Yahoo! poolt loodud tööriist Site Explorer.

Kuidas kontrollida:

Mine aadressile http://siteexplorer.search.yahoo.com/ ja trüki sisse oma veebilehe aadress. Seejärel kliki Inlinks ning siis hüpikmenüüst Except from this domain (arvestatakse ainult väljastpoolt tulevad viiteid). Antud näites on kontrollitavaks aadressiks http://www.okia.ee/

PS. Kui vajad abi – OKIA pakub professionaalset otsimootoritele optimeerimise ja ka laiemas mõttes otsimootoriturunduse (näiteks Google AdWords) teenust.

Artikli autor Carl Rannaberg tegeleb OKIA's internetiturunduse, Google Adwordsi, otsimootoritele optimeerimise, veebianalüütika ja kõige muuga, mida ühe ärile suunitletud veebilehe juures on vajalik planeerida ja analüüsida. 

Vaata neid ka

• Mida muudavad Google uued algoritmid? (Google Caffeine)

• 

  Case study: tarkade urlide mõju otsimootoritele

• Black Hat SEO – varastatud tähelepanu

Täna (18.03.2010) on võimalik Facebookis kulutada 38$/päev (431 eek ehk 13 000 eek/kuu) per kampaania kui teha reklaami kõigile eestimaalastele, rohkem reklaame lihtsalt ei näidata (lubatava summa suurendamine ei muudaks midagi), sest ühele inimesele ei näidata sama reklaami üle 3 korra päevas. 

See annab 236 000 näitamist päevas ehk tuhande näitamise hind (CPM) on 1,82 eek. Kui võrrelda Eesti suuremate meediapindade tavabannerite hinnaklassidega on see ca 20 x soodsam.

Sellest võib järeldada, et päevas külastab FB-i keskmiselt 80 000 eestimaalast (näitamiste arv jagatud kolmega). Täna on aktiivseid eestimaa FB kasutajaid 167 000 ning aktiivne tõus jätkub (peame "träkki" siin). Siiski 80% eesti internetikasutajatest Facebookis veel ei käi, ära neid unusta.

Suurt kogukonda ainult Facebooki abil täna veel ei püüa. Lisa juurde näiteks Google Adwords ja Neti esileht – kattuvus on juba oluliselt parem. Google Adwordsi osas aitab OKIA planeerida, märksõnu uurida ja analüüsida konversioone. Mõtle ka selle peale, et nn tavameediasse pandud banner võib kodulehe asemel viia hoopis sinu Facebooki fännilehele – pikale kontaktile. Sellist käitumist praktiseeritakse maailmas üha enam.

Vaata lisaks artiklit "Tee ise: Facebooki kampaania 1000 kr eest kuus".

Vaata neid ka

• 

  Facebooki statistikamoodul “Insights” uuenes

• 

  Metrix.ee uuenes – Facebooki graafikud

• 

  Facebakers.com – Facebooki statistika üle maailma

Elu on näidanud, et keskmiselt 50% veebilehe külastustest tuleb otsimootoritest. Seetõttu on äärmiselt oluline olla otsingutes maksimaalselt esil. Sõltub muidugi turundusest jms, aga keskmiselt. SEO ehk otsimootoritele optimeerimine koosneb kümnetest nõksudest mida otsirobotid oma keerukates algoritmides arvestavad. 

Keegi täpselt ei tea kuidas Google või Neti oma otsitulemusi arvutavad. Siiski on teada mitmed näitajad mis on järeleproovitult tulemusi andnud.

Targad urlid

Üks paljudest parameetritest on nn tark "url" ehk "smart url":

otsimootoritele meeldib vähem selline url:
http://www.kalamaja.ee/index.php?hid=223&page=2684&action=details

rohkem aga selline nö inimloetav url kus otsitav märksõna on urli sees:
http://www.kalamaja.ee/pannkoogi-retsept

NB! On oluline jälgida, et sinu veebis on alamlehti mille urlides on sees võimalikult palju, täpseid ja teemakohaseid märksõnu sees.

Näide ja järeldused

Selle tõestuseks üks näide alloleva graafikuna, kus on ühe küllaltki mahuka sisuga veebilehe otsimootoritest laekumise ja külastatavuse trendid kuude kaupa ajavahemikus 2008 algus kuni 2009 lõpp ehk 2 aastat. Eelmisel suvel sai see suhteliselt vana leht meie poolt täienduse – lisasime targad urlid (punane joon). 

Õrna roheka joonega on näidatud lehe üldine külastatavuse trend. On selge, et protsent otsingutest tõusis järsult juba paari kuu jooksul ning tõstis ka üldist külastatavust võrreldes varasema suhteliselt stabiilse perioodiga.

Numbrid: otsingutest külastajate laekumine tõusis ligi 300%, kodulehe üldine külastatavus tõusis 2008 dets vs 2009 dets üle 200%. Enne tarku urle oli otsimootorite osakaal kõigist külastustest 45%, peale aga 65%. Google ja Neti trendid on muide suhteliselt sarnased.

Selline ühe parameetri mõju ei pruugi alati olla nii tugev, aga mõju on kindlasti olemas. Targad urlid on vaid üks komponent SEO-st, parameetreid on kümneid, nii tehnilisi kui sisuloomet puudutavaid. Kujutate ette mida ära annaks teha kui maksimum-SEO-optimeering teha?

OKIA'l on tugev SEO kompetents  - põhjalik märksõnade analüüs, tehniline analüüs, konkurentide analüüs, lisaks otsimootoriturundus (ehk SEM) läbi Google Adwordsi. Kui huvi võta julgelt ühendust ja vaatame mis teha annab. See on raudselt hästikulutatud ja üsna pika mõjuga investeering.

Vaata neid ka

• Tee ise oma veebilehele kiire SEO audit

• 

  Flash, SEO, gospa.ee näide

• SEO ehk Search engine optimization

Masu-eelsel ajal hakkas juba ära tüütama olukord, kus reklaamipinnad printmeedias kippusid sisu mahult ületama. Sisu-reklaam-reklaam-sisu-reklaam-reklaam. Kusjuures inimene veel maksis selle ajalehe/ajakirja eest.

Ka bännerpindade mahud on tänaseks ekraanidel kohati lämmatavad. Kuvarite mõõdud justkui suurenevad, samas vaatavad meile üha enam vastu sülearvutid, väikesed netbookid, iPhone jt nutitelefonid.  Siiamaani on populaarseim kuvari resolutsioon Eestis 1024 x 768 pikslit ning võttes just selle mõõdu aluseks tegin väikese eksperimendi: vaatasin Eesti suuremaid meediapindasid läbi Eesti keskmise kuvarimõõdu. Võehh!

Kas reklaamide üleküllus on karuteene meediakeskkondadele endile?

Internet murrab peale, see on selge

Hiljuti oli jutuks, et Internetimeedia mahud on ületanud tele omad. Kui vaadata seda Delfi pilti aastast 2000 ja võrrelda allpool tänase päevaga on areng tõesti ilmne.

Kas kõik on siis hästi? Ma näen mitut probleemi ja üks neist on süvenev reklaampindade üleküllus.
 

Meediapindade visuaalne osakaal, 2009 oktoober

Eesti suuremad interneti-meediapinnad, kus on tumedaks markeeritud alad mis pole sisu ja seda tüüpekraani vaates. Ma vabandan kui mõni markeering on veidi mööda või valesti mõistetud.

(Artikli lõpust leiad kokkuvõtte)

www.ap3.ee (Äripäev)

auto24.ee

www.city24.ee

www.delfi.ee

e24.ee

epl.ee

hot.ee

ilm.ee

kava.ee

mail.ee

naistemaailm.ee

neti.ee

www.ohtuleht.ee

postimees.ee

rate.ee

Lõppu ka üks vaimukas tänane näide Soomest, millele viitas Jüri Kaljundi:

hs.fi – Helsingin Sanomat

Kokkuvõtteks

Kohati on seis täitsa okei: Neti.ee, kava.ee, Rate.ee, isegi city24.ee, enamvähem ka EPL ja Äripäev. Äripäeva paigalseisev päisebänner käib muidugi natuke närvidele, rohkem kui see soomlaste hiigelreklaam. Kena puhta Neti.ee puhul on teada näiteks bannerite kõrge klikitavus.

Üsna pungil on Delfi, mail.ee, auto24.ee, ilm.ee, Õhtuleht. Auto24.ee ja Õhtulehe puhul on mõned reklaamid lausa üksteise peal (makstakse täpsemalt eest?), wow! 

Muidugi on olulised ka paigutus ja ülejäänud osa lehest, kontekst, sihtgrupid, eesmärgid jne, aga üldpildi sai kätte. Bännerite üleküllus on siiski vaid üks probleemidest, kuigi minu arvates Eestis üsna tõsine.

Probleemid ja ohud

• Reklaampinnad on keskkondi üha enam enda alla lämmatamas, reklaamide tapeedis ei pääse bannerid üksikuna hästi esile, ka alateadlikult mitte, efektiivsus langeb, sisu ülesleidmine on üha keerulisem, inimestele käib see närvidele, kasutatakse banneriblokeerijaid, minnakse mujale jne.
• Hinnasurve on tugev, samuti kiputakse minema näitamiste arvult (CPM ehk cost per mille ehk tuhande näitamise hind) üle klikkimistele (CPC ehk cost per click)
• Tihti kehvad bännerid/kampaanialahendused, süvenev bänneripimedus (banner blindness, vt pilti), bränding-bännerid jms mõjutavad samas klikitavust, seega CPC puhul meediapinna käivet. 
• Hinda survestavad ka suured välismaised sotsiaalmeedia keskkonnad (Facebook, Orkut, Youtube jt) ja otsimootorid eesotsas Googlega. Nendes keskkondades on Eesti külastajate arv üha arvestatavam, näiteks ligi 100 000 Eesti külastajaga Facebook on tänaseks ka eestikeelne. Klikipõhise reklaamiga saab neis tihti (seejuures hästisihitud) kliki kätte vähem kui 2 krooniga mis võib olla kümneid kordi odavam siinsetest. Klikid klikkideks, selle vähese raha eest saad ka kümneid tuhandeid näitamisi, seda va brändingut. Samas need keskkonnad EI UPU reeglina reklaamidesse, reklaamid on paremini esil.

Küsimused

• Kus on külastajate taluvuspiir tasuta eestikeelse sisu eest, enne kui ta mujale läheb? (noh, eestlane on ju marukannatlik)
• Milline on kodumaiste meediapindade perspektiiv selles valguses, sest odav välismaine meediapind on täpselt sama 1 kliki kaugusel kui Eesti oma?
• Kas välismaised hiigelkeskkonnad neelavad Eesti meediarahasid üha enam, sest nad on odavamad, täpsemad, eesmärk on täidetum?

Jne jne. Need on mõned teemad diskuteerimiseks, lahendusi tuleb alles otsida. Arvestagem ka, et reklaami tellija on üha targem ning tulemusi analüüsides nõudlikum.

Vaata ka Jüri Kaljundi artiklit "Bännerid pole klikkimiseks!"

Vaata neid ka

• 

  Maskeeritud bännerid

• Õppematerjal: kuidas turundada Facebookis

• Mis on banneripimedus (banner blindness)?

Käisin hiljuti perega Georg Otsa Spa's lõõgastumas. Olen seal ka varem käinud, ei mäletanud täpset nime ning lõin Googlesse sisse otsingu "Kuressaare spa". Läks päris jupp aega kuniks GO Spa lõpuks üles leidsin.
 

Remark

Vabandan ette, Go Spa: teil on visuaalselt kaunis veebileht ja mõnus spa. Jumaldan teie shokolaadikooki. Toon lihtsalt ühe elulise näite flashi probleemidest.

 
Otsimootorid ei armasta Flashi

Kui sa soovid olla Internetis hästi leitav ning see toetaks su müüki ei ole täielikult flashis tehtud veebileht sugugi hea lahendus. Tõsi, Google otsirobot mingil määral oskab ja suudab flashis tehtud lehti "läbi närida" ja on erinevaid nõkse, ent need tulemused jäävad alla html-lehtedele. Ja oh häda: seni Eestis Googlest populaarsem Neti.ee ei tea flashi-sisse-minemisest üldse midagi.

Selle teemaga haakub ka hiljutine teemakäsitlus SEO'st (Search Engine Optimization ehk otsimootoritele optimeerimisest), kus kohe alguses Eye-tracking näide sellest, et oluline pole isegi mitte Googles vaid esilehele pääseda vaid lausa esimese paari otsitulemuse hulka.

 
Tõestus gospa.ee näitel

Teeme mõned lihtsad loomkatsed – sooritame Googles ja Neti.ee-s erinevaid otsinguid, püüdes aimata sihtgrupi käitumist.

Test 1. Kõigepealt lihtne ülevaade: milliseid gospa.ee veebi leheosasid ja millist  sisu otsirobotid üldse näevad:
http://www.google.com/search?q=site%3Agospa.ee
Üsna nukker vaatepilt.  Veel kurvem seis Neti.ee-s:
http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing?query=site%3Awww.gospa.ee+go+spa

Test 2. Otsime spaasid Eestist üldiselt ning ka spetsiifiliselt Saaremaalt ja Kuressaarest:
http://www.google.com/search?hl=et&q=spa+eesti
http://www.google.com/search?hl=et&q=spa+estonia
http://www.google.com/search?hl=et&q=spa+kuressaare
http://www.google.com/search?hl=et&q=spa+saaremaa
Esimesel kolmel Google lehel GO Spad pole, on vaid konkurendid (vt uuesti üleval Eye-tracking kohta käivat). Õnneks otsing "spa saaremaa" leiab Google Mapsist GO Spa siiski üles, kuid kodulehte ennast mitte.

http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing?query=spa
http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing?query=spa kuressaare
http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing?query=spa saaremaa
Kui lihtsalt "spa" ja "spa saaremaa" leiavad vaid konkurente siis "kuressaare spa" suudab siin lõpuks esilehele jõuda. Hea seegi ja seda vaid seetõttu, et Go Spa on Neti lingikataloogi manuaalselt lisatud, otsirobot ei tea Kuressaarest tuhkagi.

Test 3. Otsime konkreetselt nime "go spa"
http://www.google.com/search?hl=et&q=go spa
Nimeline otsing "go spa" Google puhul töötab õnneks kenasti.

http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing?query=go+spa
Neti puhul ei leita lehte isegi nimepidi. Ilmselt on siin väike kivi ka Neti algoritmide kapsaaeda, aga kindlasti on põhjused eelkõige leitavuses.

Veel üks numbriline näide

Analüüsisin põgusalt kahe konkureeriva suurettevõtte maikuu veebistatistikat, nimesid nimetamata. Üks on html-veeb, teine täisflash. Mõlemad veebid on suunatud massidele ning nende potensiaalse auditooriumi maht võiks olla enamvähem võrreldav, html-lehe omanik on ehk tuntum. Kumbki ei tee veebis peale kodulehe enda aktiivset internetiturundust. Lisaks on mõlemal kahjuks keerulised ja mittemeeldejäävad domeeninimed.

Html-lehe külastatavus oli 2009 maikuus 18 888, sellest 14 419 Googlest ja Netist.
Flashlehe külastatavus 1276, sellest 279 otsingutest.

HTML-lehe puhul on otsingute osakaal 76%, flashlehe puhul 21%. Kõik ei ole muidugi NII must-valge, aga trend kõikide numbrite puhul on selgelt märgatav.

Moraal

Flash on visuaalselt efektne tehnoloogia – seda toetab ka näiteks GO Spa kodulehe kaunis disain, ent püsiveebiks täies mahus flash reeglina täna siiski ei sobi, eriti kui on lai sihtgrupp, soovitakse olla otsingutes nähtaval, nii Googles kui Netis. Flash veebilehte kaunistavate või praktiliste elementidena – väga lahe. Flash efektsete kampaanialahendustena mis lühiajasuse tõttu niikuinii otsingutesse üldiselt ei jõua – kah üldiselt hea mõte.

Vaata neid ka

• Tee ise oma veebilehele kiire SEO audit

• 

  Case study: tarkade urlide mõju otsimootoritele

• 3 vähemräägitud võtet kuidas tõsta kodulehe külastatavust

Internet tegeleb 24h sinu äri turundamisega, rohkem või vähem. Et olla paremini leitav – selleks on rohkelt nõkse. "Eyetracking"-tehnoloogia (spetsiaalse sensoriga jälgitakse inimese silma) abil on jõutud järeldusele, et näiteks Google puhul vaadatakse teistest tulemustest konkurentsitult enam esimest kahte. Seejärel tähelepanu juba hajub, teisele lehele jõuavad suhteliselt vähesed.

Kõikjal on rohkelt SEO (Search Engine Optimization) -teemalisi (tõlke)artikleid, aga minult seekord 3 lihtsat, vähemkommunikeeritud, hästitoimivat nippi mida kiputakse kohati unustama ja mida lehe haldajana saad teostada ka ise:

1. Millist sõna kui palju otsitakse?

Elioni reklaamiserveris selle lehe keskel on rubriik "Kindlad leheküljed ja märksõna otsing". Toksi märksõnade kasti sõnu (ükshaaval), erinevates käänetes ja pööretes, ainsuses ja mitmuses ning näed nende sõnade nädalasi otsimisi neti.ee otsingus. Vastavalt sellele tead kas kasutada kodulehe sisutekstides sõna "romula" või "autolammutus" ning avastad, et üks neist on 5x rohkem kasutatav.

2. Neti.ee ei leia sind ise

See peaks olema neist kolmest tuntuim. Huvitaval kombel on Neti ja Google osakaal Eestis laias laastus võrdne, mistõttu pead olema mõlemas esil. Näiteks soomlased kasutavad vaid Googlet. Pane tähele: Neti.ee teemakataloogi (Neti esilehel sinised lingid mis on üllatavalt populaarsed) ei jõua su veeb ise vaid selle peab sinna lisama, olgu sina ise või su veebifirma. Automaatselt jõuab leht vaid üldotsingusse.

Tee seda nii: leia kataloogipuust sind huvitav kategooria ning kliki lehe ülaservas lingile "Lisa". Sealt juba lihtne täita väike vormike. Üldiselt ei lisata lehte rohkem kui ühte kategooriasse. Kirjeldus pane võimalikult lühike ja tabav, Neti webmasterid käivad sellest niikuinii oma vikatiga üle.

3. Vaheta partneritega linke

Tean omast kogemusest kui palju võivad lehele liiklust tuua partnerfirmade kodulehtedel olevad viited ja vastupidi. See võib olla oluline osa kogu lehe külastatavusest kui partnereid on palju, eriti juhul kui veeb on uus ja muud e-turundust eriti ei praktiseerita. Otsingutele meeldib see samuti: mida rohkem sinu lehele viidatakse seda usaldusväärsema hinnangu miilipikkuses algoritmide jadas saad ja veidi ettepoole jälle tõused.

Väike test, seisuga 03.2009 lõpp:

• Tegime Wrisile mõnusa tootekataloogiga veebi. Otsides Googlest sõna "reisibüroo" on esimene Wris.
• Sama lugu Vivacoloriga. Otsides Googlest sõna "värvid" on esimene Vivacolor.
• Kui otsida Neti.ee-st sõna "e-turundus", on esimene OKIA. Googles viib "e-turundus" meid teiseks firmaks (eespool Altex paari lehega ning üks PDF)
• Autor on vabal ajal andunud loodusfotograaf. Otsides Googlest sõna "looduspildid" on esimene just foto.ok.ee.

Absoluutset tõde ei tea keegi, nõkse ja nippe on kümneid (või sadu) ning esimeseks ei pruugi jõuda ka suurima optimeerimis-teadusega, eriti Neti.ee-s kus paistavad olevat sootuks teised algoritmid kui Googles. Aga tulemust parandada saad kindlasti.

Vaata neid ka

• 

  Case study: tarkade urlide mõju otsimootoritele

• 

  Flash, SEO, gospa.ee näide

• Tee ise oma veebilehele kiire SEO audit