OKIA » kasutajaliides

Eksperiment: lokkavad bännerimassiivid

Kaupo Kalda — Thu, 15 Oct 2009 05:45:54 +0000

Masu-eelsel ajal hakkas juba ära tüütama olukord, kus reklaamipinnad printmeedias kippusid sisu mahult ületama. Sisu-reklaam-reklaam-sisu-reklaam-reklaam. Kusjuures inimene veel maksis selle ajalehe/ajakirja eest.

Ka bännerpindade mahud on tänaseks ekraanidel kohati lämmatavad. Kuvarite mõõdud justkui suurenevad, samas vaatavad meile üha enam vastu sülearvutid, väikesed netbookid, iPhone jt nutitelefonid. Siiamaani on populaarseim kuvari resolutsioon Eestis 1024 x 768 pikslit ning võttes just selle mõõdu aluseks tegin väikese eksperimendi: vaatasin Eesti suuremaid meediapindasid läbi Eesti keskmise kuvarimõõdu. Võehh!

Kas reklaamide üleküllus on karuteene meediakeskkondadele endile?

Internet murrab peale, see on selge

Hiljuti oli jutuks, et Internetimeedia mahud on ületanud tele omad. Kui vaadata seda Delfi pilti aastast 2000 ja võrrelda allpool tänase päevaga on areng tõesti ilmne.

Kas kõik on siis hästi? Ma näen mitut probleemi ja üks neist on süvenev reklaampindade üleküllus.

Meediapindade visuaalne osakaal, 2009 oktoober

Eesti suuremad interneti-meediapinnad, kus on tumedaks markeeritud alad mis pole sisu ja seda tüüpekraani vaates. Ma vabandan kui mõni markeering on veidi mööda või valesti mõistetud.

(Artikli lõpust leiad kokkuvõtte)

www.ap3.ee (Äripäev)

Lõppu ka üks vaimukas tänane näide Soomest, millele viitas Jüri Kaljundi:

hs.fi – Helsingin Sanomat

Kokkuvõtteks

Kohati on seis täitsa okei: Neti.ee, kava.ee, Rate.ee, isegi city24.ee, enamvähem ka EPL ja Äripäev. Äripäeva paigalseisev päisebänner käib muidugi natuke närvidele, rohkem kui see soomlaste hiigelreklaam. Kena puhta Neti.ee puhul on teada näiteks bannerite kõrge klikitavus.

Üsna pungil on Delfi, mail.ee, auto24.ee, ilm.ee, Õhtuleht. Auto24.ee ja Õhtulehe puhul on mõned reklaamid lausa üksteise peal (makstakse täpsemalt eest?), wow!

Muidugi on olulised ka paigutus ja ülejäänud osa lehest, kontekst, sihtgrupid, eesmärgid jne, aga üldpildi sai kätte. Bännerite üleküllus on siiski vaid üks probleemidest, kuigi minu arvates Eestis üsna tõsine.

Probleemid ja ohud

Reklaampinnad on keskkondi üha enam enda alla lämmatamas, reklaamide tapeedis ei pääse bannerid üksikuna hästi esile, ka alateadlikult mitte, efektiivsus langeb, sisu ülesleidmine on üha keerulisem, inimestele käib see närvidele, kasutatakse banneriblokeerijaid, minnakse mujale jne.
Hinnasurve on tugev, samuti kiputakse minema näitamiste arvult (CPM ehk cost per mille ehk tuhande näitamise hind) üle klikkimistele (CPC ehk cost per click)
Tihti kehvad bännerid/kampaanialahendused, süvenev bänneripimedus (banner blindness, vt pilti), bränding-bännerid jms mõjutavad samas klikitavust, seega CPC puhul meediapinna käivet.
Hinda survestavad ka suured välismaised sotsiaalmeedia keskkonnad (Facebook, Orkut, Youtube jt) ja otsimootorid eesotsas Googlega. Nendes keskkondades on Eesti külastajate arv üha arvestatavam, näiteks ligi 100 000 Eesti külastajaga Facebook on tänaseks ka eestikeelne. Klikipõhise reklaamiga saab neis tihti (seejuures hästisihitud) kliki kätte vähem kui 2 krooniga mis võib olla kümneid kordi odavam siinsetest. Klikid klikkideks, selle vähese raha eest saad ka kümneid tuhandeid näitamisi, seda va brändingut. Samas need keskkonnad EI UPU reeglina reklaamidesse, reklaamid on paremini esil.

Küsimused

Kus on külastajate taluvuspiir tasuta eestikeelse sisu eest, enne kui ta mujale läheb? (noh, eestlane on ju marukannatlik)
Milline on kodumaiste meediapindade perspektiiv selles valguses, sest odav välismaine meediapind on täpselt sama 1 kliki kaugusel kui Eesti oma?
Kas välismaised hiigelkeskkonnad neelavad Eesti meediarahasid üha enam, sest nad on odavamad, täpsemad, eesmärk on täidetum?

Jne jne. Need on mõned teemad diskuteerimiseks, lahendusi tuleb alles otsida. Arvestagem ka, et reklaami tellija on üha targem ning tulemusi analüüsides nõudlikum.

Vaata ka Jüri Kaljundi artiklit "Bännerid pole klikkimiseks!"

Vaata neid ka

Mida tähendab “call to action” internetiturunduses?

Kaupo Kalda — Tue, 06 Oct 2009 05:45:45 +0000

Nagu ikka on see turundajale väga oluline temaatika. Näide: Klikivabrik on keskkond, mis liidab enda alla kümneid veebiportaale ja müüb neisse läbivalt reklaami. Hiljuti muudeti taktikat: veebikeskkondi tasustatakse edaspidi mitte näitamiste arvu vaid klikkimiste alusel: iga klikk on väike raha portaalile. Veebiportaalide jaoks oli see katastoofiline muutus, sest käibed kukkusid kolinal, halvemal juhul kümneid kordi. Paljuski on siin põhjuseks ka kehvad bannerid, tihti "call to action" elementide puudumine. Kõik kaotavad.

See on vaid üks näide elust, "call to action" on sama oluline ka veebilehtede puhul. Tõlkes tähendab see "kutse tegevusele", ehk kasutaja mitte ei vaata lihtsalt ilusat pilti vaid teda suunatakse eesmärgistatud tegevustele.

Näiteks Skype veebis on mitu "call to action" elementi juba avalehel, markeerisin need punaste noolekestega:

Näiteks OKIA blogis on "call to action" nupukesed paremal üleval pruunis kastis ja iga blogipostituse lõpus. "Liitu meie RSS-vooga", "Jälgi meid Twitteris" jne. Lisaks kontakti ja teenuste lehel väike kontaktivorm "Võta ühendust" (mis muide toimib hästi). Tasub tähele panna, et tekst pole mitte "Twitter" vaid "Jälgi meid Twitteris", teisisõnu õhutab konkreetsele tegevusele, mitte pole staatiline.

"Call to action" elementidega võib kardinaalselt mõjutada ka bannerreklaami klikitavust. Sul on kena banner, vinge sõnum, aga kui seal pole peal võimalikult ahvatlevat "Kliki siia" või veel parem mingit boonust pakkuvat "Osale auhinna loosimisel siit »" stiilis nupukesi on nende efektiivsus tihti lausa kordades madalam.

Tegin 2 primitiivset bannerinäidet. Mis arvad, kumba klikitaks rohkem?

"Call to action" tegevusi mõõdetakse tavaliselt ka Google Analyticsi abil, sest need on tihti külastajate tegevuste eesmärkideks ("goals"). "Goals’idest" räägin juba mõnes järgnevas artiklis.

Lõpetuseks üks põhjalik artikkel samal teemal koos rohkete näidetega:

http://www.smashingmagazine.com/2009/10/13/call-to-action-buttons-examples-and-best-practices/

Üleskutse! Kui soovid ka edaspidi hea infoga kursis olla:

loe meie RSS-voogu, jälgi Twitteris või Facebooki fännklubis!

Vaata neid ka

Mis on Web 2.0?

Kaupo Kalda — Tue, 19 May 2009 09:41:26 +0000

Triloogia eelmises artiklis tegin osta lahti ja rääkisin teemal Mis on Web 1.0?. Kui seda ajastut võis nimetada veebi lapsepõlveks, siis Web 2.0 on pigem murdeiga (senisel ajateljel) mis eelneb täiskasvanuks (Web 3.0?) saamisele. Web 2.0 on väga levinud turundustermin, samas on sellest arusaamine pehmelt öeldes segane. Seekordne artikkel püüabki Web 2.0 OKIA nägemuses lahti mõtestada.

Web 2.0 on kontseptsioon

Web 2.0 lihtsustatult öelduna:

Veebi teadvustamine äriplatformina
Kollektiivne intelligents, osalusveeb, sotsiaalne meedia
Läbimõeldud kasutusmugavus, disain
Tehnoloogiad, standardid, nähtused
Avatus

Selline laialt levinud pilt annab suhteliselt hea ülevaate Web 2.0 olemusest märksõnadena:

Definitsioon

Peale esimest ehmatust (Web 1.0 ajastu lõppes it-mulli lõhkemisega) hakkas vaikselt tekkima uus ja läbimõeldum kontseptsioon: Web 2.0.
„Web 2.0“ terminit mainiti esmakordselt O Reilly Media poolt 2004. aasta konverentsil ja see kannab endas nn. WWW uue versiooni mõtteviisi.
Tim O Reilly (pildil) sõnad: „Web 2.0 on ärirevolutsioon IT-tööstuses mille põhjustas Interneti kui platformi teadvustamine ja proov mõista selle uue platformi edukuse reegleid“.

Teisisõnu: kuidas panna Internet kui tõsiseltvõetav platform oma ärihuvide kasuks võimalikult hästi tööle.

Web 2.0 – kollektiivne intelligents

Web 2.0 lahendused lasevad kasutajatel sisu loomisse ise panustada tõstes sellega veebikeskkonna väärtust (näiteks kommentaariumid, tootearvamused, wikid, videod, foorumid jne). See on üks Web 2.0 põhiteese.
Web 2.0 kohta on kasutatud ka termineid osalusveeb ja kollektiivne intelligents. Igaüks saab osaleda ja luua.
Toniseeriv fakt: praeguseks on maailmas juba kaugelt üle 1 miljardi internetikasutaja.
Eksperimenteerimine: kunagi ei tea lõpuni mis sihtgrupile hästi peale läheb. Seetõttu on rohkelt eksperimenteerimist, uute asjade katsetamist, start-up-e jms.

Web 2.0 – kasutusmugavus, visuaalsed tunnused, disain

Häid Web 2.0 lahendusi iseloomustab reeglina kasutajasõbralik kasutajaliides (UI ehk User Interface) koos mugavate tehnoloogiate kasutamisega nagu AJAX (tehnoloogia mis võimaldab pärida (või saata) infot vaid lehe teatud osale, laadimata uuesti kogu lehekülge), muud javascript-lahendused (näit. jQuery platform ja lisamoodulid), flash jms.

Disaini märksõnu:

Lihtne, puhas, selged pinnajaotused
Ergonoomiline navigatsioon
Keskne paigutus
Suurem font, suuremad pealkirjad
Suurem otsikast
Selged värvid, üleminekud (gradients), peegeldused, läiked
Nunnud ikoonid ja graafika
Tabid, accordionid, caroussel, rippmenüüd jms

Mõned näited:

Web 2.0 – tehnoloogiad, standardid ja nähtused

AJAX, javascript, mashupid
Multimeedia, peamiselt video
RSS, uudiskiri – kommunikatsioon
Toimiv lehesisene otsing, SEO (Search Engine Optimization)
Sildipilv, märksõnad (tags, tag cloud)
Tab, accordion, lightbox jms praktilised effektid
Affiliate programs (näit. Amazon), Google reklaamid
Laiendused – automaatne info sõltuvalt sisust, kasutades erinevaid algoritme. Näiteks amazon.com soovitused „inimesed, kes ostsid selle toote, ostsid ka need tooted“, Google AdSense reklaamid vastavalt lehe sisule jms. Seda nimetatakse ka semantiliseks veebiks ning on üks pealetuleva Web 3.0 ideedest.
Suhtlusvõrgustikud, blogid, social bookmarking, podcasting, foorumid, wikid, torrent
Veebianalüütika – uuri mida su veebis tehakse ja oska seda infot kasutada
Mobiilsus
Aktiivne internetiturundus, sotsiaalne meedia (social media), viirusturundus (viral marketing), huvitavad erilahendustega bannerid ja kampaanialahendused

Lihtne mashup-näide: station.ee kasutab Google Maps API’t ning kuvab uudised kaardile.

Web 2.0 – avatus

Web 2.0 märksõna on ka „avatus“, näiteks (tasuta) API-de näol. API ehk „Application programming interface“ võimaldab hõlpsalt ehitada oma rakendusi kellegi teise platformile ja ressursile, näiteks teha peaaegu täisfunktsionaalne „oma youtube“ Youtube API abil.
Sellist lahendust mis kasutab teiste tehnoloogiaid ja ressursse nimetatakse „mashup iks“. Tihti on miksitud mitu ressurssi kokku.
„Open source“ (ja ka muu vabavara) ehk reeglina kommuunide poolt loodavad rakendused avalikuks ja tasuta kasutamiseks (php, MySQL, Joomla CMS, WordPress, jQuery jt)

Kokkuvõtteks

Web 2.0 või 3.0 ei tähenda, et Web 1.0 oleks ajalugu, kusagil ei ole sirgjoonelisi piire. Enamus tänapäeva veebilehti on endiselt pigem Web 1.0 ajastu näited, tihti polegi vaja üle pingutada, vähemasti tehnoloogiliselt ja visuaalselt. Ära ei tohiks unustada siiski veebilahenduse eesmärgistatust ja näiteks otsimootorisõbralikkust. Kindlasti soovitame jätkuvalt eksperimenteerida erinevaid internetiturunduse võtteid, sest võimalusi on rohkelt ja veebi praeguses puberteedieas oleme me endiselt suhteliselt hallis tsoonis.

Lähituleviku illustreerimiseks räägitakse uuest terminist ja mõtteviisist – Web 3.0 – sellest lähemalt triloogia viimases artiklis lähiajal.