OKIA » Google

Google+ lehed väljas, kuid on sellel üldse tulevikku?

Carl Rannaberg — Tue, 08 Nov 2011 08:03:05 +0000

Google+ startis selle aasta juuni lõpus. Peale üsna tormilist algust soovisid ka paljud firmad Google+ kontot, et oma klientide ja kuulajaskonnaga suhelda. Kuna Google+ polnud veel valmis ettevõtetele soovitud kogemust pakkuma, siis suleti enamjaolt need kontod. Nüüd on lõpuks väljas, mida on Google+ tiimi poolt kaua aega lubatud: ettevõtted saavad luua oma konto. Ja mitte ainult ettevõtted. Google+ lehti saab luua millele iganes, nii nagu ka Facebookis.

+1 ja jälgimine

Google+ firmalehel on 2 nuppu, mis korraga võivad veidi segadusse ajada. +1 nupul klikkides soovitad sa seda lehte otsitulemustes oma sõpradele. Samas "Add to circle" nupul klikkides saad lisada lehe mõnda gruppi ning näed postitusi oma Google+ seinal. Selle koha pealt tuleb anda Facebookile au, et nad on teinud Like nupu üheselt mõistetavaks ja tavakasutajale lihtsaks.

Postitamine

Oma Google+ lehel saad jälgijad jagada samuti ringidesse nagu isiklikul Google+ kontol ning selle järgi postitusi sihtida.

Direct Connect

Mõni nädal tagasi eemaldas Google oma otsiparameetrite hulgast + märgi. Nüüd teame ka põhjust: + märgi otsikastis nimele ette pannes on võimalik hakata jälgima sellenimelist lehte.

Lehe loomine

Lehe loomine on lihtne, kui omad Google+ kontot. Lisad nime, kontaktandmed ning profiilipildi ja võidki postitamisega alustada.

Integratsioon veebilehega

Saad siduda oma veebilehe Google+ lehega lisades teatud koodi oma veebilehele.

Peale koodi lisamist peab ootama, et Google robot su lehte külastaks ning seejärel näevad su Google+ jälgijad Google tulemustes sinu tulemustes vastavat märget. See tõstab kindlasti sinu veebilehe tulemust kõrgemale teistest, kellega otsija seotud pole Google+'is. Kuna Google+ omab veidi üle 40 miljoni kasutaja, siis on otsitulemuste paranemine üks peamisi argumente võrdluses Facebooki firmalehega. Mõnede arvates võib Google+ juba järgmisel aastal olla Facebooki järel teine sotsiaalvõrgustik.

Veebilehele saab lisada ka Google+ märke nagu allolev. Ära unusta OKIA lehel +1 nuppu pressimast ja ringi lisamast.

OKIA

on Google+

Lähitulevikus on oodata ka vähe interaktiivsemat Google+ lehe kastikest, mis sisaldab endas jällegi segadust tekitavalt kahte erinevat nuppu.

Mis tulevik toob?

Usun siiani, et Google+ tulevik on helge ja ettevõtted peaks kindlasti tähele panema, mis selles vallas toimub. Samuti ei teeks ka paha juba kohe endale seal järgijaid hakata koguma ning oma veebi sisu jagama, et tulemustes kõrgemale jõuda.

Kindlasti on tulemas ka korralik analüütika, mis praegusel juhul puudub täiesti.

Kuna Google küpsetab Google+ funktsionaalsuse sisse absoluutselt kõigisse oma toodetesse (neid on pööraselt palju), mida külastab iga kuu üle miljardi inimese, siis on Google+'il ainuke võimalus põhja minna ainult koos Google endaga. Seda aga ei ole kindlasti lähemate aastate jooksul juhtumas. Seetõttu on ka Google+ investeeritud aeg ja raha ennast lähiajal kindlasti tagasi toomas.

Kas sina plaanid lähiajal oma ettevõttele/organisatsioonile Google+ lehe luua?

Vaata neid ka

Põnevaid uudiseid Facebookilt (videod, pildid)

Kaupo Kalda — Thu, 22 Sep 2011 20:06:48 +0000

Facebook, kellel on nüüd 800 000 000 kasutajat üle maailma, kuulutas täna välja rea põnevaid uuendusi ning väidetavalt on see vaid osake lähiaja uudistest. Tänane põhiline uuendus on revolutsiooniline "Timeline" – kogu profiil viiakse täiesti uude, mõnusasse ülevaatlikku formaati ajateljel, mida saad ka takkajärgi täita, kasvõi kogu oma elu alates sünnist ning määrata, kes mida näeb. Ülivinge lahendus.

Samuti uueneb oluliselt "Open Graph"(sa ei pea enam ütlema "Meeldib" või "Soovita", sisse tuuakse vaba sõnakasutus, näiteks "Lugesin", "Kuulasin", "Sõina") ning Social Apps, mille tutvustusvideo allpool. Turundajatele ja arendajatele on see tõenäoliselt väljakutse ideedele, igaühel on võimalus luua üht- või teistpidi edukas rakendus ning paremini pildis olla.

Open Graph ja Social Apps uuendustega seoses näidati ka näiteks Spotify muusikateenuse integratsiooni Facebookiga, kus saad muusikat kuulata otse FB-s, uudistesaite, mille uudiseid saad lugeda FB-st lahkumata jne. Igatahes läheb Google+ projektil nüüd oluliselt raskemaks.

Tänased uuendused jõuavad kasutajateni lähinädalatel. Kui tahad olla varakult kasutajate hulgas, mine ruttu siia ja leia roheline nupp "Sign me up". Kui tahad natuke pusida, siis saad aktiveerida uue profiili kohe, juhend siin.

Facebook Timeline profiili video:

Social Apps promovideo:

Kogu tänase ürituse salvestus (esimesed 8 minutit teatrit võib julgelt edasi kerida):

Tulevase inimeste profiili Timeline-näide (paremalt on puudu veel ajatelje nihuti aastate kaupa):

Vaata neid ka

Facebook on küps

Kaupo Kalda — Mon, 29 Aug 2011 09:31:37 +0000

Aasta alguses sai prognoositud, kuidas jätkub Facebooki levik Eestis. Pakkusin, et see nihkub aasta lõpuks kuhugi 500 000 inimese kanti, kuid suurem tõus on juba läbi. Tundub, et nii see võibki olla ja ka 500 000 on ilmselt veidi liiga optimistlik.

Numbritest veel

Kasv kindlasti jätkub, suvi oli vahel, aga viimase poole aasta tõus on olnud "vaid" 50 000 uut kasutajat, mis jääb eelmisele ja üle-eelmisele aastale kasvutrendilt alla – eelmise aasta sama perioodi muutus oli ca 2x suurem ehk ligi +100 000. Varasemat statistikat näed siit.

Samas on see kõik ju loogiline. Eestis saab kriitiline piir inimesi lihtsalt otsa. Vaadates, palju on meil Facebooki kasutajaid kõigist Eesti internetikasutajatest, on see number 44%, Soomes on see 45%, Rootsis 53%, Suurbritannias 58%. Läti alla 20%, seal on veel arengusruumi. Kuhugi sinna 50% juurde see enamikes riikides lõpuks pidama jääbki.

Eesti näitaja oli veel 2010 aasta alguses vähem kui 10% kõigist internetikasutajatest, seega tõus on olnud kiire, kuid nüüd hakkab lagi kätte jõudma.

Aga see poolele miljonile lähenev rahvahulk eestimaalasi on piisav number, et pidada Facebooki suureks meediategijaks meie turul. Seda enam, et inimesed veedavad seal kordades rohkem aega kui kohalikes saitides üldiselt ning kasutajatele sõnumite edastamine on päris hästi segmeenteeritav kuni ettevõtete nimedeni välja (ei ole keeruline sihtida reklaame vaid oma konkurentide fännidele, näiteks).

Siia kõrvale sobivad numbrite võrdlemiseks veel Metrix ja TNS Metrix.

Mis aga muret teeb?

Turunduse seisukohast siis. Meile teeb muret see, et turundamine Facebookis on teatud mõttes väsinud. Suur laviin, vasikavaimustus, on läbi. Tuleb välja, et Facebook polegi imevahend (daa!), mis igal juhul edu toob. Eriti edu ka siis, kui sa ei pinguta. Seda me oleme ka kogu aeg rääkinud.

Tundub, et paljud tulid nö ühekordse projektina, said linnukese kirja ja sinna see jäi. Või kas on ikka nii? Sel teemal teeme praegu uurimust ning esitame koos Marko Sauega väikese ettekande 28. septembril Best Interneti kongressi raames.

Google +

Kas Google+ vahetab Facebooki välja? Ilmselgelt vara öelda. Kuigi Google+ algne levik oli kiire, jäi see siiski põhiliselt esimeseks vaimustuseks, vähemasti minu seinal on seal suhteliselt vaikne. Pigem on nende tulek pikemaajalisem ning vajab enne kriitilise massi saavutamist. Kuna nende kombitsad on kohtades, kus sa sisuliselt iga päev käid (Google, Gmail, Youtube jne), siis viibid sa Google+ võrgustikus sisuliselt kogu aeg, sest kõik need saidid on "ülemist nurka pidi" Google+ süsteemiga ühendatud. See ongi selle asja point. Google+ pole tegelikult isegi ametlikult avatud veel ja kasutada saab nn "kutsetega".

Käivad jutud, et kusagil aasta lõpus peaks tulema Google+ firmasaidid ehk midagi analoogset kui Facebookis "page'd". Loodetavasti tuleb sealt midagi uut. Küll aga eksisteerib ka seal oht, et esialgu müravaba Google+ muutub samasuguseks infotulvaks kui on täna Facebook.

Muu maailma numbrid

Nagu veidi ülevalpool mainisin, jääb kasutajaskond riigiti pidama kuhugi 50% internetikasutajate juurde. Arvestades, et maailmas on täna ca 2 miljardit internetikasutajat ning neist ca 750 miljonit kasutab täna Facebooki, ongi see piir varsti kätte jõudmas.

See aga ei tähenda, et mingi asi sai valmis ja läbi, pigem on üks ülisuur kanal (võib lausa eraldi kanalina käsitleda küll) maailmas juures, täiskasvanuks saamas, mille kasutamisel mängivad rolli head ideed, järjepidevus ja kogemused. Nagu see on iga teise meediakanali puhul.

Kokkuvõtteks

Facebook on turunduskanalina enamvähem "küps", kasutage seda targalt teiste kanalite kõrval. Hea aeg mõelda numbritest kaugemale ning tegeleda taas tõsiselt brändinguga, mis vahepeal unarusse kippus jääma. Siia lõppu ka üks video sotsiaalmeediast ja numbritest:

Vaata neid ka

Trendid nutitelefonide maailmas ehk kõik mida tuleviku turundaja teadma peaks

Carl Rannaberg — Wed, 03 Aug 2011 05:45:51 +0000

Juba eelmise aasta viimases kvartalis müüdi nutitelefone esmakordselt rohkem kui PC-sid: ca 100 miljonit. Üle 550 tuhande Android seadme aktiveeritakse iga päev. Eesti mobiilioperaatorite jaoks on 2011 nutitelefonide aasta. Seda näitavad suured mobiilse interneti kampaaniad ning odavad pakkumised nutitelefonidele. Kõige selle taustal on ilmselge, et nutitelefonid on iga päevaga aina rohkemate inimeste jaoks lahutamatu osa elust. Seetõttu vaatame, millised trendid on nutitelefonide maailmas.

Nutitelefonid Eestis ja maailmas

Vastavalt maikuus Samsung Electronics poolt läbiviidud uuringule on Eestis kõigist mobiiltelefonidest 21% nutitelefonid. Kindlasti ei saa võtta seda absoluutse tõena, sest uuringus osales 1209 inimest, kellest 259 omasid nutitelefoni. Samas ei saa see number olla ka väga mööda, sest pool aastat tagasi mitteametlikult mobiilioperaatoritega seotud inimestelt uurides pakuti nutitelefonidele 15-20% suurust osakaalu.

Samsungi uuringu järgi on Lätis nutitelefonide osakaal kõigest 15%, kuid Leedus on see lausa 27%. Vaadates allolevat graafikut, on toimunud Balti riikides nutitelefonidele üleminek aeglasemalt, kui suuremates Euroopa riikides, kus nutitelefonide osakaal on 25-35%.

Allikas: http://www.comscore.com//Press_Events/Presentations_Whitepapers/2011/2010_Mobile_Year_in_Review

Aina enam valitakse uue mobiiltelefoni ostmisel nutitelefon – viimasel poolaastal moodustas Elisa's 41% mobiiltelefonide müügist nutitelefonid. Suures osas aitab kaasa nutitelefonide pidev odavnemine. Maagiliseks piiriks peetakse 100 eurot, mil enamik mobiiliostjatest valib nutitelefoni ja toimub laiaulatuslik üleminek. Viimase aja populaarseima nutitelefoni, LG P500 (Android), tavahinnaks on hetkel ca 180 EUR, kuid mida on võimalik sooduskampaaniate raames soetada ka alla 150 EUR'i eest. On näha, et 100 EUR'i piir ei ole kaugel ning langeb tõenäoliselt 2012 aasta alguses.

Hetkel on veel maailmas Nokia nutitelefonid ülekaalus, kuid suuremad tegijad selles valdkonnas nagu Apple, Samsung ja HTC on kiirelt järgi jõudmas.

Allikas: http://www.xcubelabs.com/the-smartphone-app-o-graphic.php

Operatsioonisüsteemide sõda

Praegusel hetkel on nutitelefonidel 4 peamist operatsioonisüsteemi:

Android (vabavaraline; kasv tõusujoones; probleemid patentidega; killustunud ökosüsteem)
iOS (ainult Apple seadmetes; turuosa kasv aeglustumas; tugev ökosüsteem)
Symbian (Nokia poolt hüljatud; turuosa kahanemas; tugevalt esindatud arengumaades)
Windows Phone 7 (litsenseeritud; väga väike turuosa, kuid kasv tõusujoones; partnerlus Nokia'ga)

Nendest neljast on vaid Android ja iOS, millele on lähiaastatel mõistlik esmajoones oma tähelepanu pöörata, sest neid kasutavad seadmed moodustavad enamuse turuosast ja omavad samas tulevikuperspektiivi.

Kui aasta alguses olid veel iOS, Android ja Symbian kõik ca 29% turuosaga, siis on kuus kuud hiljem Android tugevas tõusujoones, iOS umbes samal tasemel ning Symbian 9% turuosast kaotanud.

Allikas: http://gs.statcounter.com/#mobile_os-EE-monthly-201101-201106

Graafik põhineb valitud hulga Eesti veebilehtede külastustel (ca 12 miljonit).

Kes ja kuidas mobiiltelefone kasutab

Mai kuus Samsung Electronics poolt läbiviidud uuringu kohaselt kasutab 44% nutitelefonide omanikest igapäevaselt mobiilset veebi, 31% kasutab igapäevaselt e-maili ning 23% kasutab igapäevaselt oma nutitelefonis sotsiaalvõrgustikke.

Nutitelefonide omanikest peeaegu poole moodustavad kuni 30 aastased. Kõige populaarsemad on nutitelefonid 21-25 aastaste seas.

Üllataval kombel on enamik uuringus osalenud nutitelefonide omanikest naissoost – 58%.

Mobiilne veeb

Kuna mobiilset veebi külastab ligi pool nutitelefonide omanikest igapäevaselt, siis on ilmselge, et varem või hiljem on vajalik igal asutusel oma veeb nutitelefonide jaoks kohendada. Miks mitte uut veebi tehes alustada mobiilsest variandist ning lisada rohkem funktsionaalsust arvutikasutajate jaoks? Allolev ettekanne räägib väga ilmekalt, et me peaks ümber mõtlema oma senise mobiilse strateegia.

Millise mobiilse strateegia peaks sinu firma valima, oleneb väga mitmest faktorist:

kas on lähiajal plaanis uus veeb?
kui suur osa külastajatest kasutab mobiilset veebi?
kas veebis olev info või funktsionaalsus on vajalik kodust/kontorist eemal olles?
kui suur on eelarve?

Mobiilset strateegiat aitab valida hiljuti Smashing Magazines ilmunud artikkel: Picking A Mobile Support Strategy For Your Website

OKIA lehe külastustest (viimased 3 kuud) moodustab 1,63% mobiilsed seadmed. Trend on tõusujoones, sest viimasel kuul on 2,09% külastajatest olnud nutitelefonide kasutajad. Kuna OKIA veebi külastaja on kindlasti uuema tehnoloogiaga rohkem "sina peal", siis võib eeldada, et "keskmistel" veebilehtedel on mobiilsete külastajate osakaal suurusjärgu võrra väiksem. Hiljuti tekkis samal teemal diskussioon Best Marketingi Facebook'i lehe kommentaarides, kus välja pakutud numbrid olid samas järgus: 1-2%.

Rakendused, App Store'd

Paljuski otsustab mobiilse OS'i edu selle ökosüsteemi edukus. Ökosüsteemi keskpunktis on rakendustepood, mis annab tavakasutajale oma telefoni erinevatel viisidel kasutada ning arendajatel teenida raha, kasutajaid ning kuulsust. Rakendustepoe edukust näitab selles leiduvate rakenduste arv ning igapäevane allalaadimiste arv. Neid näitajaid arvesse võttes on hetkel edukaim rakendustepood Apple'l, milles on üle 400 tuhande rakenduse. Samas väga kiire kasvuga on Android rakendustepood, mis lähema aasta jooksul möödub nii rakenduste arvu, kui ka allalaadimiste poolest. Juba praegusel hetkel on Android rakendustepoes rohkem tasuta rakendusi kui on Apple'i rakendustepoes.

Allikas: http://www.xcubelabs.com/the-smartphone-app-o-graphic.php - smartphone app graphic

Populaarsemad rakendused erinevatel platvormidel üllatusi ei valmista: sotsiaalvõrgustikud, kaardid, ilm ja muusika. Kõik rakendused on oma kasutajaskonna kogunud rakenduse väliselt ning nutitelefoni rakendus on võimalus kasutada funktsionaalsust mobiilselt.

Allikas: http://www.slideshare.net/skripnikov/nielsen-mobileappswhitepaper-5213126

Mida see kõik turundaja jaoks tähendab

Nutitelefonide tulek toob turundajate jaoks täiesti uued võimalused. Allpool olev graafik näitab, millised on võimalused mobiilses turunduses võrreldes teiste kanalitega. Mobiilse turunduse käive maailmas tõuseb lähema viie aasta jooksul üle 10 korra (ca 20 miljardit dollarit aastaks 2015).

Allikas: http://www.slideshare.net/kleinerperkins/kpcb-top-10-mobile-trends-feb-2011

Praeguseid muutusi ja trende vaadates võib paralleele tuua 2000-ndate algusega, kui arvutid ja internet hakkasid populaarsust koguma või 2009 aastaga, kui paljud turundajad Eestis olid kõhkleval seisukohal Facebooki võimaluste ja potentsiaali osas. Praegusel hetkel on enamuse suuremate kampaaniate eelarves osa internetil kui ka Facebookil.

Nii Android kui iOS rakenduste sees on võimalik oma reklaame näidata (kui rakenduse tegija selle lubanud on). Android rakendustes on 1000 näitamise hinnaks ca $1,3 ning iOS rakendustes ca $1,7.

Android telefonide kasutajad on oluliselt rohkem altima reageerima reklaamidele, kui muude OS'ide puhul. Samas on Android reklaamide klikitavus kõigest 1,1%, kui iOS reklaamide puhul on see 2,3%.

Allikas: http://www.slideshare.net/skripnikov/nielsen-mobileappswhitepaper-5213126

Uuem generatsioon on vastuvõtlikum nii uuele tehnoloogiale, kui ka reklaamidele, mis nendes sisalduvad.

Allikas: http://www.slideshare.net/skripnikov/nielsen-mobileappswhitepaper-5213126

Kui interneti tulekuga võis tunduda, et füüsilised poed ja muud asutused jäid vaeslapse rolli ning kõik kaubad ning teenused kolivad interneti, siis nutitelefonide tulekuga on kaalukauss jällegi teisele poole pöördunud. Füüsilised poed saavad uuest SOLOMO (Social, Local, Mobile) võimalusest palju rohkem kasu lõigata, sest nutitelefonide kasutajad on liikvel ning heade pakkumistega saavad nad koheselt inimesi poodi juurde tuua.

Eestis on kõige populaarsem asukohapõhine rakendus Foursquare, mille kaudu saavad kohvikud, poed jms asutused pakkuda check-in tegijale või regulaarsele kasutajale spetsiaalseid pakkumisi. Hiljuti hakkas Foursquare näitama ka Groupon'i päeva-diile. Eestis on saadaval ka Facebook Places, kuid selle lisa Deals pole veel kahjuks siia jõudnud. USA's on selles valdkonnas tegijaid mitmeid, kellel on kõigil omad eelised:

Lisaks neile tegijatele on ka Groupon tulnud välja oma asukohapõhiste pakkumiste rakendusega Groupon Now. Seda arvestades võib oodata, et Eesti päevadiilide pakkujad eesotsas Cherry'ga ka sellesse valdkonda lähiajal oma panuse annavad.

Eestis praegusel hetkel turul ühtegi taolist rakendust ei ole. Küll aga on Ajujahi konkurssist välja kasvanud shoppajatele mõeldud rakendus Choco, mis hakkab pakkuma kasutajatele punktide eest soodsaid pakkumisi füüsilistest poodidest (disclaimer: olen selle projekti meeskonnas).

Lisaks rakenduste sees reklaamimisele ning spetsiaalsetele rakendustele on võimalus reklaamida ka Google otsingus, kui Adwordsis valida seadetest seadme järgi sihtimine. Nutitelefonide kasutajad otsivad aina enam ja just lokaalset sisu. Seetõttu on oluline ka oma firma Google kohalikus otsingus nähtavaks teha.

Kokkuvõtteks võib öelda, et mobiilse turundamise aeg on algamas ning jääb üle vaid katsetama hakata uute võimalustega.

Kas sina oled kasutanud mõnda mobiilse turundamise võimalust või arendanud oma veebilehele spetsiaalse versiooni mobiilsete külastajate jaoks?

Lisalugemist:

Future thinking: SoLoMo

Why Mobile Shopping Could Be As Big As Online Shopping

Mobile commerce is a goldmine for UK economy but 4G holds the key, says report

http://www.asymco.com/2011/05/13/ascent-of-the-entrants-a-tale-of-revenue-migration/

Vaata neid ka

Käed küljes: Google+

Carl Rannaberg — Fri, 01 Jul 2011 05:45:09 +0000

Üle-eile tuli Google välja oma sotsiaalvõrgustiku versiooniga, Facebooki konkurendi või siis pigem sotsiaalsete teenuste kogumiga, mis integreerub laitmatult kõigi Google teenustega. See näeb väga hea välja ja see on lootustandev, see on Google+. Sain ligipääsu ja esmamulje on muljetavaldav. Räägin oma esimesest kogemusest ja näitan screenshote. Lõpus ka väike nipp, kuidas kutsumise piirangust (Google sulges selle suure huvi tõttu) mööda pääseda.

Disain

Google+ näeb üllatavalt hea välja…Google kohta. Selle üle ei imesta ainult mina ja sellel on ka oma põhjus. Tundub, et Google'l on Google+ puhul tõesti tõsi taga, sest tänaseks on värvunud enamus Google teenustest minu jaoks Google+ värvidesse. Kui varem on Google pole varem disainile tähelepanu pööranud ja on rõhunud kiirusele, siis tundub, et Andy Hertzweld, kes on endine Apple disainer, on suutnud seda suhtumist muuta.

Google on õppinud

Google'l on olnud kombeks visata avalikkuse ette pooltooreid tooteid, et näha, kas inimestel on huvi ja saada kiiret tagasisidet. On öeldud, et Google ei mõista sotsiaalmeediat. Nende eelnevad teenused Wave ja Buzz on mitmetel erinevatel põhjustel läbi kukkunud. Wave oli kasutajate liialt keeruline ja püüdis korraga liiga palju ning selle tulemuseks oli see, et Google sulges eelmisel aastal Wave'i. Samuti puudusid Wave'l e-mail teatud, et inimesi toimuvaga kursis hoida, kui nad parasjagu rakenduses ei viibinud. Buzz püüdis aga liialt Twitterit dubleerida ning riivas inimeste privaatsust, kui sinna tõmmati sisse kõik Gmail kasutajad.

Kõik eelnevalt kirjeldatud probleemid on Google+ puhul läbi mõeldud ja katsetatud kõigepealt maja sees. Google+ tundub esmapilgul vägagi viimistletud.

Google+ pole teenus vaid strateegia

On näha, et Google'l on Google+ puhul tõsi taga:

Google töötajate boonustest 25% sõltub, kas nad suudavad sotsiaalmeedias edukalt kanda kinnitada või mitte
Google+ juht on organisatsioonis samal tasemel otsingu ja reklaami osakonna juhtidega
Kõigil Google teenustel on toimumas üleminek uuele ja palju julgemale disainile
Google+ teated on näha kõigil Google teenustel uue disaini saanud mustal ribal
Google tegevjuht Larry Page on väga seotud Google+ projektiga ja annab pidevalt selle osas tagasisidet
Algusest peale on välja väga korralik mobiilse veebi rakendus, Android rakendus (sisaldab ainult mobiilis olevad grupichati Huddle), iPhone rakendus (ootab Apple heakskiitu)

Google+ must riba

Kõigil Google teenuste päises on must riba, millelt on võimalik Google+ teadet saata ja näha, kas on uusi teateid (punane kast numbriga), millel klikkides näidatakse viimased teated (sarnaselt Facebook teadetega).

Ma arvan, et see on üks kõige olulisemaid aspekte, kuidas inimesi pidevalt Google+ kasutama saada, peale esimesi katsetusi.

Circles

Tõenäoliselt strateegiliselt kõige kesksem ja sotsiaalsem funktsionaalsus on Google+ juures Circles. See on ekvivalent Facebooki sõprade grupeerimisele ja mingil määral ka hiljuti välja tulnud Facebooki gruppidele. Oma kontaktide grupeerimine pole kunagi kellelegi meeldinud. See on alati keeruline ja aeganõudev töö. Facebooki kasutajatest ainult 5% on oma kontaktid grupidesse jaotanud. Circles püüab seda lihtsustada ja on tubli sammu edasi astunud, kui ma ei usu, et see on veel päris see, mis ta võiks olla. Esimest korda Circles'it vaadates kuvatakse sulle su Gmaili kontaktid ning on eelnevalt valmis 4 gruppi (Friends, Family, Acquintances, Following), kuhu saad lihtsalt kontakte lohistada. Esimesed kolm on iseenesest mõistetavad, kuid kolmas on minu meelest väga oluline. Just sellepärast, et varem on iga sotsiaalvõrgustiku puhul kaks varianti: sa lisad inimese omale "sõbraks" (Facebook, Foursquare) või sa hakkad teda jälgima (Twitter). See tähendab, et esimese puhul sa ei saa lisada sõbraks inimese, keda ei tunne ning ei saa nende tegemistega end kursis hoida. Teise puhul, aga sa võid kõiki jälgima hakata ning sa ei julge jagada kõike, sest kõik võivad sind jälgida. Circles positsioneerib ennast nende vahepeale. Kuna kedagi jälgima hakata saab ainult siis, kui sa kontakti mõnda gruppi lisad, siis on ehk Google+ puhul lootust.

Circles on aga veel toores, sest inimeste gruppe pole võimalik tõsta teistesse grupidesse. Samuti pole võimalik, et inimene asub mitmes grupis korraga. Usun, et see on ajutine olukord ning Google+ meeskond töötab selle kallal juba.

Edit (02.07.2011): Inimesi saab tõsta teistesse grupidesse ja isegi tervete gruppide kaupa, kui valida Circles seaded ning valida sealt "View circle in tab", mis viib Circle'i üles menüüsse ja tekitab nimekirja inimestest, kes seal asuvad. Edasi on juba võimalik kõik kontaktid korraga valida ja vedada teise gruppi.

Stream

Stream on ekvivalent Facebooki uudistevoole. See on uudistevoog tegevuste ja postitustest, mis sinu jälgitavad kontaktid teevad (need, kelle sa oled mõnda gruppi lisanud). Selle funktsionaalsus on väga sarnane Facebook seinale postitamisega. Lisavõimalus on postitusele asukoht lisada. Postitusi saab +1-ga heaks kiita (Facebook Like), jagada ning kommenteerida. Kommenteerimise puhul on Facebook mind mugavaks muutnud. Google+ postitust kommenteerides peab peale kirjutamist vajutama "Post comment", kui Facebookis piisab selleks Enteri vajutamisest. Üks klikk tundub üleliigne.

Sparks

Sparks on ilmselt teenus, millega Google üritab omal moel Twitterile kandadele astuda. Sparks on uudistevoog viidetest, mis sind huvitada võiks. Selleks tuleb lisada mõned oma huvid märksõnadena. Seejärel ilmuvad Sparks uudistevoogu postitused, mis Google on veebist üles korjanud ja seostuvad sinu huviga. Kuna Google News tiim on liikunud Google+ alla, siis ilmselt on nad kasutanud samu vahendeid, et näidata esimesena kõige värskemaid ja populaarsemaid viiteid, mis internetis liikvel.

Hangout

Hangout on grupivideochat. See tundub päris muljetavaldav. Iseasi, kas inimesed on valmis endast videopilti jagama. See võimaldab grupi inimestega video teel suhelda. Samas juures on ka chat ning võimalus üheskoos Youtube videot vaadata. Rakendus saab ise aru, kellel on sõna ning teeb selle inimese videopildi suuremaks. Kui sa Hangout kasutama hakkad, siis ilmub sinu valitud grupis olevate inimeste uudistevoogu teade, et sa valmis videochatiks.

Google+ mobiilis

Google+ puhul on algusest peale rõhku pandud mobiilis kasutamisele. On olemas täiesti pädev mobiilse veebirakendus, Android rakendus ning iPhone rakendus. Android rakendus sisaldab ka funktsionaalsust, mis puudub veebirakendusest:

Pilte tehes laetakse need tagataustal automaatselt Google+ üles
Grupichat Huddle, millega saad mitme sõpraga korraga rääkida
Võimalus teha check-ini ehk teada anda sõpradele oma asukohast

Oma andmete eksportimine

Google rõhub sellele, millega Facebook on kriitika alla sattunud: oma andmete ja kontaktide eksportimine. Sul on võimalus väga lihtsalt oma pildid, profiiliinfo, uudistevoo postitused, kontaktid jms eksportida.

Tagasiside andmine

Tundub, et Google on tagasiside saamisest vägagi huvitatud. Nad on näinud tagasiside andmise funktsionaalsusega vaeva: tagasisidet andes analüüsib Google+ kõigepealt lehekülge, kus sa asud ning seejärel saad ära märkida ala leheküljel, millega sul probleeme. Samuti on võimalik varjata igasugune privaatne info.

Kuidas Google+ oma sõpru kutsuda?

Kuigi Google on suure huvi tõttu piiranud kutsete saatmise, on siiski võimalus inimesi kutsuda Google+ kasutama. Selleks pead lisama mõne inimese kontakti gruppi (Circle) ning seejärel postitama oma seinal sellele grupile midagi. See saadab grupis olevatele inimestele e-maili, mille kaudu nad saavad ennast registreerida.

Vaata neid ka

Eksperiment: online-meedia teekond

Kaupo Kalda — Thu, 19 May 2011 05:45:43 +0000

Vaatan põgusalt, kuidas on Eesti online meedia 15 aastaga muutunud ja kuhu on asi tüürimas. Sama tormakat arengut ei leia ühegi teise meediakanali kohta. Jääb üle vaid tõdeda, et loodetavasti järgmised kümme-kakskümmend aastat on sama revolutsioonilised ning põnevad, kuid online-meedia osas loodetavasti siiski paremuse suunas liikuvad (täna oleme kergelt tupikus?). Ma ei teinud siin väga põhjalikku uurimistööd – paras ülesanne mõnele üliõpilasele kursusetööks – lihtsalt kerge pilguheit.

Mäletan aega, kus meediaäri õitses paberil ning veebis valitses õnnis rahu. Näiteks Postimees, kus polnud ühtegi bännerit. Täna on paber jõudmas varjusurma ja online-reklaam, eriti just kodumaistes uudisportaalides, tihti lämmatav. Siiski on jätkuvalt kõik väga segane, võtted on mass-reklaamile toetuvad, tulevik on ebaselge – onlines ei taha keegi maksta ju sisu eest. Võtame appi ajamasina Waybackmachine ja vaatame, kuidas on see pilt muutunud tänasega võrreldes. Pildile klikates näed “elusat pilti” arhiiviserverist.

1996-1998

See oli aeg, kus kõik sai alguse. Esimesed südametuksed uues meedias. Kõik oli suht lihtne ja kuiv. Kas sellest kuidagi äri tekib, oli veel teadmata. Umbes sel ajal sai esimesed võnked ka tulevane OKIA – meie jaoks oli online juba äri :) Google on äsja sündinud, aga temast ei tea keegi veel midagi. Delfit veel pole. Bännerid? Mis asjad need on?

2001-2003

Lõhkenud IT-mull on seljataga, esimesed valusad vitsad paljudel käes. Siiamaani pole suudetud meediat korralikult teenima panna ning paber võidutseb jätkuvalt. Hetkel on palju pessimismi, ometi nähakse asjal siiski väga suurt perspektiivi. Keegi ei tea veel väga hästi, milline see on. Veebiarendus on vahepeal läbi teinud kõva hüppe, aga näiteks mõisted internetiturundus, SEO, vabavaraplatformid jms on veel suhteliselt võõrad mõisted kõigile. Maailma ühe populaarsema keskkonna Youtube sünnini on veel 2 aastat, Facebook näeb ilmavalgust aasta pärast. Google on reklaami müünud 3 aastat. Natuke julgetakse juba bännerreklaame näidata, Delfis hakkab asi mahult tasapisi juba kahtlaseks kiskuma. Animeeritud gif rulez! Selle Postimehe disaini tegi muide OKIA.

2011+

Täna nägin sellist pilti. Mis saidiga tegu, saab keegi aru? Piinlik hakkab.

Tänast seisu ma ei hakanud rohkem siia skriinima, me kõik teame, mis toimub. Panen siia viite ühele eelmise aasta väikesele eksperimendile, mis mõnes mõttes on paljurääkiv: “Eksperiment: lokkavad bännerimassiivid”.

Näis, kuhu see kõik tüürib. Pay-wallid ei toimi (tasuline sisu, k.a. tasuline sisu näiteks iPadis), isegi lisaväärtusega (videod jms laiendatud sisu) mitte, see on juba suhteliselt selge. Võibolla põlvkonnavahetus siin muudab midagi, kuigi kahtlen. Kõik kohad on nii paksult infot täis, erialablogid on tihti oluliselt huvitavamad kui ajakirjanikutööd. Täna momendil on reklaami üleküllus aga tihti närvidelekäiv. Ühe võimalusena võiks pakkuda lisateenuste laiemat tekkimist – oma Cherryd, oma e-poed, koostööd e-kaubandusega, mis on integreeritud sisuga jms semantiline äri/reklaam. Aga mitte nii suhteliselt üle aisa, nagu täna, vaid igale ärile keskendutakse põhjalikult.

Ma väga sooviks, et meedia õpiks mind tundma – “Tere, mina olen Kaupo, mis teil täna mulle on?” Nagu oma kodurestorani kelner, kes teab, mis mind köidab – ma ei taha hernesuppi, aga ma tahan peeneid üllatusi Aasia köögist! Et õpitaks pakkuma mulle uudiseid, mis mulle korda lähevad, mitte kellegi rindade suurendamise infot ning sinna juurde vastavat reklaamivalikut, mitte lausbännereid. Semantika (vt ka Web 3.0 artiklit) on oluline, näiteks täna vormistab mulle suure osa tarbitavast sisust ette juba sõpruskond Facebookis. Kes bemmikummivideo mu seinale paneb, selle ära “hide’n”. Samasugust filtrit vajaks tegelikult kogu veeb, eriti uudismeedia.

Ma väga loodan, et kõik suuremad-tõsisemad meediaväljaanded hangivad kiiresti endale mobiiliversioonid. Võibolla ei olegi vaja ilmtingimata teha spetsiaalset native aplikatsiooni iPhone, Androidi ja jumal teab veel kelle jaoks – see on lihtsalt sutsu liiga kallis, vaid üks mobiilseadmetele mõeldud veebiversioon, mis võibolla on installeeritava aplikatsioonina ka erinevatele platformidele, aga sisuliselt ei tee muud, kui kuvab endas sedasama veebilehte. Kuluefektiivne ja võimekas, igal platformil sama sisuosa, eraldi on vaja vaid ikoonikest mobiilseadme desktopile. Olgu selle põhjaks jQuery Mobile või mõni muu platform/lähenemine. Täna ei ole hea mõte sellest rongist maha jääda, sest valdav enamus uusi mobiile on nutitelefonid ning mis veel “hullem” – hiljem uut nutitelefoni ostes süngitakse sinna ju ka sama tarkvara, seega harjumus kinnistub. On väga hea mõte, et oled võimalikult täna inimeste taskus juba olemas, täna on veel mobiilturunduse konkurents Eestis hõre. Ka OKIA võib aidata mobiililahenduste loomisel, saame kokku ja räägime.

Siia lõppu sobib ka üks kerge kiiksuga video meedia arengust ja tulevikust. See video tehti 2007 ja ütles, et 2011 on kõikjal igapäevane elektrooniline paber. Noh, ega väga vale polegi, kui nutitelefone vaadata. Kusagil 20 aasta pärast saame aga oma reaalseid kogemusi teiste inimestega “sheerida”. Oolraidi, iga sekundiga liigume sinnapoole.

Mida teie arvate, kuhu asi tüürib?

Vaata neid ka

Kuidas saada oma firma Google kohalikesse tulemustesse

Carl Rannaberg — Mon, 07 Mar 2011 09:53:45 +0000

Suure tõenäosusega oled sa näinud Google tulemustes ülevalpool nähtavat pilti, kus tavaliste tulemuste vahel on ka kohalikud tulemused ehk info ja lingid kohalikele ettevõtetele nagu pildil olevad Tallinna restoranid. Kuidas sellised tulemused sinna tekivad või kuidas sinna oma äri saada? Selleks on kaks põhilist võimalust: su kontaktandmed on kataloogis Kontakt.ee või sa lisad oma äri Google Places andmebaasi. Samuti lisab see su äri ka Google Maps kaardile.

Kontakt.ee

Tänasel päeval ei lähe inimesed infokataloogi lehele, et sealt mõne firma kontaktandmeid leida. Nad trükivad firma nime või tegevusala Google'sse. Kuid vahel on kataloogidest kasu ka Google's otsides. Nimelt Google kasutab kohalike tulemuste kuvamisel infokataloogide andmeid ja Eesti puhul on selleks kataloogiks Kontakt.ee. Nii, et kui su firma on selles infokataloogis, siis leiavad Google's otsijad teatud märksõnade puhul sinu äri ka kohalike tulemuste hulgast. Kuid see pole siiski parim lahendus kohalikesse tulemustesse pääsemiseks.

Google Places

Kõige kindlam viis kohalikesse tulemustesse saada on oma ettevõttele Google Places profiili loomine. Seda tehes saad sa kontrollida, mis info tulemustes su äri kohta ilmub ning see välistab ka selle, et keegi teine su ettevõttele profiili võiks luua. Allpool on näide Olde Hansa Google Places profiilist, mis pole küll loodud Olde Hansa enda poolt vaid Google on info kokku korjanud infokataloogidest ja erinevatelt arvustuste veebilehtedelt.

Kohalikes tulemustes kõrgematele kohtadele tõusmiseks on olemas omad nipid. Kõige rohkem saab ära teha sel samal Google Places profiilil.

Mida teha:

Lisa profiilile kindlasti ettevõtte aadress, sest tegu on ikkagi kohalike tulemustega ja Google näitab eelistatavalt ettevõtteid, millel märgitud aadressiks linn, kust otsing tehti
Tuleb hoolikalt valida kategooriad (kuni 5), milliste märksõnade otsitulemustes soovid oma ettevõtet näha. Ülemisel pildil Olde Hansa näite puhul on määratud kategooriaks "restaurants", mistõttu oli see ka Tallinnas tehtud "restaurant" päringu puhul üks esimesi tulemusi
Aitab, kui on ettevõtte nimes otsitav märksõna, kuid kui see nimi ei vasta tegelikkusele, siis on tulemuseks profiili sulgemine ja tulemustes eemaldamine
Lisaks tuleb kasuks, kui ettevõtte aadress on lähedal linna keskusele, mistõttu on ka Olde Hansa esimeste tulemuste hulgas
Kasuta oma firma jaoks olulisi märksõnu kirjeldavas tekstis
Kasuta koha nime kirjelduses
Lisa pilte oma ettevõttest, sest see näitab Google'le, et su äri on usaldusväärne ja samas näeb potentsiaalne klient, millist kohta ta külastab
Lisa videosid, samadel põhjustel nagu piltegi
Tuleb kasuks, kui ettevõtte nimes sisaldub koha nimi, kuid kui see ei vasta tegelikkusele, siis on tulemuseks profiili sulgemine
Lisa lisaväljadesse märksõnu
Tee oma ettevõttele Google Places profiil ära nii kiiresti kui võimalik, sest mida vanem profiil, seda usaldusväärsem see Google jaoks on

Mida mitte teha:

Ära lisa Google Profiilis ettevõtte nimesse märksõnu, kui see ei vasta tegelikkusele
Ära kasuta ettevõtte nimes koha nime, kui see ei vasta tegelikkusele
Ära kasuta kategooriates koha nimesid
Ära tee oma ettevõttele mitut Google Places profiili
Ära lisa samale aadressile mitu sama tegevusalaga firmat
Ära varja Google Places profiilil oma firma aadressi, sest see on üks olulisemaid faktoreid, mille järgi Google tulemusi reastab

Välised faktorid

Google ei arvesta ainult Google Places profiilil sisalduvaid andmeid. Aitab kaasa, kui lisad profiilis viidatavale veebilehele ettevõtte täieliku aadressi, kasutad asukoha nime tekstides ja Title tagis. Samuti tuleb kasuks, kui lood ettevõttele profiili ka arvustuste saitidele. Inspiratsiooniks võid vaadata näiteks Olde Hansa profiili, kus on arvustusi väga mitmetelt veebilehtedelt.

Mida tulevik toob

Hetkel peab Google väga oluliseks, kas ettevõtte asub linna keskmele lähedal või mitte. Varsti peab Google kindlasti olulisemaks tulemusi, mis asuvad reaalselt sinu lähedal – eriti juhul, kui kasutad otsimiseks nutitelefoni, millel GPS küljes.

Rõhk mobiilsele kasutajaskonnale: juba praegu on olemas Google Places rakendus iPhone'le ja Androidile.

Toimub integratsioon asukohapõhiste võrgustikega nagu Foursquare, Gowalla, Facebook Places jne. See tähendab seda, et Google hakkab arvestama check-ine ja kommentaare ka nendest rakendustest. Probleeme võib muidugi tekkida Facebook Places integratsiooniga, sest Google'l ja Facebookil pole hetkel just kõige soojemad suhted.

Lisalugemist:

Local Search Ranking Factors

Kas sina oled juba oma kohalikule ärile Google Places profiili teinud või eeldad, et Google leiab ise info su äri kohta üles?

Vaata neid ka

Open Graph – Facebooki “salarelv” veebi vallutamiseks

Carl Rannaberg — Wed, 26 Jan 2011 06:40:57 +0000

Mööda interneti ringi liikudes oled kindlasti märganud ja vajutanud veebilehtedel olevatel Facebooki Like nuppudel. Samuti oled ehk registreerunud mõnel saidil oma Facebooki kontoga. Selle kõige teeb võimalikuks Open Graph protokoll, mille tõi Facebook välja F8 üritusel vähem kui aasta tagasi.

Mis on Open Graph?

Open Graph on arendatud mõttega, et veebilehed saaks defineerida, mis füüsilise maailma objekte nad esindavad. Nendeks objektideks võivad olla restoranid, kuulsused, spordimeeskonnad, filmid jms. Objektide tüübid on Open Graph protokollis kindlaks määratud. Lisaks objekti tüübi määramisele tuleb määrata veel pealkiri (võib olla erinev veebilehe pealkirjast), pilt ja aadress. Kõik see käib veebilehe

tag'ide vahele. Open Graph protokoll võimaldab ka postitada ja muuta Facebooki seinale postitavate linkide sisu, siduda need konkreetse Facebooki rakendustega (mis omakorda võimaldab saada täpset statistikat linkide jagamise kohta).

Näide:

og:title" content="The Rock" />

og:type" content="movie" />

og:url" content="http://www.imdb.com/title/tt0117500/" />

og:image" content="http://ia.media-imdb.com/images/rock.jpg" /> … …

Facebooki pluginad

Seoses Open Graph'iga lasi Facebook välja ka pluginad, millega oma veebileht siduda Facebooki ja selle kasutajatega. Allpool on mõned näited pluginatest, millega on võimalik oma veebilehe interaktiivsust tõsta.

Like nupp

Sinu sõbrad, kellele antud postitus on meeldinud.

Viimased tegevused

Viimased tegevused sinu Facebooki sõprade poolt OKIA veebis.

Sõprade soovitused

Nimekiri lehekülgedest OKIA veebist, mida su sõbrad on Facebookis jaganud.

Login nupp

Facebook küsib luba, et anda rakendusele ligipääs sinu andmetele.

Facebooki Like nupp on jõudnud isegi Hollywoodi filmi treilerisse.

Mida see tähendab kasutaja jaoks

Seoses Open Graphi väljatuleku ja uute Facebooki pluginatega tekkis veebihalduritel võimalus kohandada Facebooki sisseloginud kasutajate jaoks oma veebileht vastavalt tema ja ta sõprade eelistustele (Instant Personalization).

Uuendustega seoses toimus ka tõsine Facebooki privaatsusseadete fiasko, millest kihas terve blogosfäär. Selle tulemusena muutis Facebook privaatsusseaded oluliselt lihtsamaks. Samas tõmbas endale tähelepanu ka Google töötaja, kes arendas Facebook Disconnect brauseri lisa, mis eemaldab kõik Facebooki pluginad veebilehtedelt, mida külastad.

Open Graph ja Instant Personalization annavad vastutuse kasutajate kätte, et nad oma infot hoolikalt hoiaks, sest Facebooki arvates on internetis olev info avalikum kui ei kunagi varem. Kui aga kõrvale jätta probleemid privaatsusega, siis on Open Graph väga tänuväärne nähtus. Veebis ringi liikudes näed, mis su sõpradele meeldib (leiad läbi selle ehk huvitavaid filme, raamatuid) ja uutes keskkondades registreerimine (ja sisse logimine) pole olnud kunagi nii kiire ja valutu.

Mõni aeg tagasi astus Facebook jällegi privaatsusreha otsa, lubades rakendustel ligipääsu inimeste kodusele aadressile ja telefoninumbrile. Küll aga võeti see muudatus kiirelt tagasi.

Mida see tähendab turundaja jaoks

Üldiselt on turundaja jaoks Open Graph ja Facebooki pluginad odav kanal liikluse suurendamiseks turundatavale veebilehele. Like vajutades tekib kasutaja profiilile sellekohane link ning tihti satub see tegevus ka tema sõprade uudistevoogu, mille kaudu tuleb sinu veebi uusi kasutajaid. Kui kasutada Open Graph võimalusi ning määrata leheküljele objekti tüüp (näiteks raamat), siis Like nupu vajutamisel lisatakse too raamat ka kasutaja profiilile lemmikraamatute alla.

Lisaks Like nupu tekitavale liiklusele on võimalus ka enda lehel külastajate aktiivsust tõsta läbi eelnevalt mainitud pluginate, mis näitavad külastaja sõprade poolt jagatud sisu antud veebilehel.

Kui sinu veebilehel on aga juba sotsiaalsed elemendid olemas nagu hindamine ja kommenteerimine, siis on asi keerulisem. Facebooki sotsiaalsed pluginad hakkavad sel juhul sinu veebi sotsiaalsete elementidega konkureerima. Ka pole lahendus vahetada välja kodukootud lahendused Facebooki omade vastu, sest siis ei asu info enam sinu valduses vaid Facebooki serverites.

E-kaubanduse puhul on Facebooki pluginad ainult positiivne nähtus. On juba mitmeid näiteid nagu näiteks Levi's ja Amazon. Sest on ju ammugi räägitud, et inimestele mõjub reklaamist palju enam sõprade soovitused. Ja kui e-poes ringi liikudes näed, et mitmele sinu sõbrale mõni toode meeldib, siis kindlasti aitab see kaasa ostuotsuse tegemisel.

Soovi korral ühendab Amazon sinu konto Facebooki kontoga. Läbi selle saab ta ligipääsu sinu andmetele nagu lemmikraamatud ja oskab pakkuda sulle teisi raamatuid sarnasel teemal.

Open Graph võimaldab ka kasutaja õiguse saanud rakendustel postitada nende kasutajate Facebooki seinale nii tavalisi postitusi, kui ka check-ine. See loob lõpmatu hulga võimalusi nii veebi- kui ka mobiiliarendajatele. Lisaks veebis kasutatavatele pluginatele on Facebook ehitanud ka Facebook Places teenuse, mis võimaldab läbi mobiili teada anda oma sõpradele, kus ja kellega oma aega parasjagu veedad. Hiljuti lisandus sellele ka Facebook Deals kupongide platvorm, mis võimaldab luua pakkumisi oma füüsilises maailmas asuva äri jaoks.

Mida see tähendab Facebooki konkurentide jaoks

Lisaks sellele, et Facebook on kasvanud vaieldamatuks liidriks sotsiaalvõrgustike seas oma ligi 600 miljonilise kasutajaskonnaga, suurendavad Open Graph ja sotsiaalsed pluginad tugevalt tema haaret terves veebis.

Selline kasutajate arv ning Facebooki ambitsioon ühendada mitte ainult inimesed/sõbrad, vaid ka objektid reaalsest maailmas inimestega, teeb kindlasti murelikuks teised suured tegijad veebimaailmas nagu Google, Twitter, Yahoo, AOL, MySpace jne. Asja ei muuda kuidagi paremaks fakt, et tegu on kinnise süsteemi ja läbi pluginate kogutud andmeid kontrollib ainult Facebook, mida ta jagab ainult valitud partneritega.

Paljud peavad Facebooki tõusu ka Google languseks. Seda väidet toetab ka statistika mõlema firma kohta. Kuigi hetkel on Google kasum kordades suurem, siis ei jää see kindlasti alatiseks nii. Koos külastuste arvuga tõuseb ka Facebook kasum, mis eeldatavalt oli eelmisel aastal ca 1,86 miljardit dollarit.

Konkurentidel on ees ootamas keerulised ajad, võitlemaks vastu aina suuremale Facebooki haardel kogu veebi üle. Tõenäoliselt pole lahenduseks sarnase kinnise süsteemi loomine, pigem avatud veebi propageerimine ja eeskujuks olemine ning sealjuures võimalusel Facebook algatuse blokeerimine ja kritiseerimine.

Kindlasti pole konkurentide jaoks kõik kadunud, Facebook pole jääv nähtus ning internetitrendid on tsüklilised.

Mida see tähendab Facebooki ja tema partnerite jaoks

Facebook astub Open Graph'iga maailma, kus keegi teine sellistes mõõtmetes veel käinud pole. Olles suurim sotsiaalvõrgustik maailmas ning omades meeletut infot inimeste omavaheliste suhete, käitumise ja eelistuste kohta, üritab Facebook siduda kogu selle info asjadega ülejäänud internetis ja füüsilises maailmas.

Läbi Open Graph'i voolab Facebooki serveritesse meeletult infot, mille rakenduse väljamõtlemisega alles tegeletakse. Üks suur samm selles osas oli partnerlus Microsofti otsimootori Bingiga, mis tõi tänu Facebooki andmetele sotsiaalse otsingu täiesti uuele tasemele. Kahtlemata on see, aga jäämäe veepealne osa ning suurem innovatsioon ootab meid alles ees.

Oodatakse ka Facebooki oma reklaamvõrgustikku veebilehe haldajatele sarnaselt Google'i AdSense'ile. Facebook proovis küll teha reklaamimaailmas revolutsiooni juba 2007. aastal oma Beacon platvormiga, kuid see lõppes negatiivse tagasiside ja kohtuga ning suleti 2009. lõpus. Arvatakse, et Facebooki reklaamvõrgustik võiks sihtida reklaame vastavalt järgmistele aspektidele:

1. Reklaamid, millel oled varem klikkinud

2. Veebilehed, millel oled läbi Facebooki ennast registreerinud

3. Postitused ja lehed, mis on sulle meeldinud Facebookis ja teistel veebilehtedel (mis kasutavad Open Graphi)

Sellised reklaamid oleks palju täpsemad ja personaliseeritumad, kui on Google'i kontekstipõhised reklaamid. Et tulusid märgatavalt tõsta, siis on oma reklaamvõrgustik kindlasti üks sammudest, mis seda aitab teha.

Rohkem lugemist samal teemal:

Vaata neid ka

Kuidas oma veebilehega MITTE sattuda Google otsitulemustesse

Carl Rannaberg — Wed, 22 Dec 2010 06:40:05 +0000

Kui sa haldad mõnda veebilehte, siis oled kindlasti leidnud Google tulemustest mõne osa oma veebilehelt, mis ei tohiks olla seal nähtaval. Seda olukorda saab ennetada, öeldes Google'le, mis leheküljed sinu veebilehelt võivad otsitulemustes esineda. Samuti on võimalus Google'le teada anda, milliseid lehed ta peaks eemaldama oma tulemustest.

Kuidas Google tulemustesse mitte sattuda

Google robot indekseerib kõiki lehekülgi, mis on avalikult internetis kättesaadavad. Ehk suvalisest arvutist suvalise veebilehitsejaga on võimalik neid avada. On kaks nippi, kuidas Google tulemustesse mitte sattuda :

1. Näita lehekülgi ainult sisseloginud kasutajatele

2. Pane külge märge, et Google antud lehekülge ei indekseeriks. Selleks on vaja lisada veebilehe koodi tagide vahele robots meta tag:

Siin juures on oluline noindex märge, mis tähendab, et Google jätab antud lehekülje oma tulemustest välja. Nofollow märge selle kõrval ütleb Google robotile, et ta ei tohi antud lehel ühestki viitest edasi liikuda.

WordPressi kasutajate jaoks on tehtud ka spetsiaalne plugin, millega saab lihtsalt määrata noindex ja nofollow atribuute.

Kuidas eemaldada oma veebileht Google tulemustest

Kui sa oled juba mõne leheküljega sattunud Google tulemustesse ja soovid selle sealt eemaldada, siis tuleb appi Google Webmaster Tools. Et seda kasutada, pead kõigepealt end tuvastama, kui oma veebilehe haldaja. Seda on võimalik teha näiteks Google antud faili üles laadides.

Et mõnda lehekülge Google tulemustest eemaldada, siis peab andma Webmasters Toolsis selle lehe aadressi. Eemaldamine ei juhtu paraku kohe, sest kõigepealt läheb eemaldamise soov ootejärjekorda.

Kuidas olla kindel, et Google tulemustes on ainult unikaalne sisu sinu veebilehelt

Selleks on olemas canonical url tag, milles tuleb määrata, mis on originaallehe aadress. See on vajalik, kui sama sisu on kuvatud mitmel erineval aadressil (näiteks: printvaade, otsing, kategooria leht jne). Veebilehe koodis tagide vahel käib canonical kood:

Aga robots.txt?

Paljud kasutavad Google roboti ligipääsu piiramiseks robots.txt faili. Selles määratakse ära, millistele osadele ei tohi Google robot liikuda (näiteks: Disallow: /salajane). Kuid kui Google robot näeb internetis linki aadressile sinu veebilehel (näiteks: http://www.nimi.ee/salajane/dokumendid), siis ta vaatab kõigepealt, kas tal on lubatud minna sellesse veebilehe osasse. Kui ta näeb robots.txt failist, et ei või, siis ta jätab meelde ainult, mis tekstiga sinna viidati. Kuigi Google robot antud aadressile ei läinud, siis võib ta seda ikkagi Google tulemustes näidata, ta lihtsalt ei tea, mis seal sees on ja ei saa kuvada tulemuse juures kirjeldavat teksti.

Google töötaja seletab, kuidas toimib robots.txt ja robots meta tagid:

Vaata neid ka

Televisioon + veeb = visioon?

Kristo Kaas — Thu, 28 Oct 2010 05:50:46 +0000

Kui sa veel tähele pole pannud, siis Google'i avalehele on tekkinud tekst:

New! Television, meet search engine. Introducing Google TV.

Tegemist on uue toreda üllitisega, mille loomisel on Intel, Google, Logitech ja Sony jõud ühendanud ning tulemuseks on mänguasi, mille sisuline pool on väliselt väga lihtne: tuua televisioon vaatajani läbi veebi… läbi televiisori. Ei, oot – tuua kasutajani televiisor, mis töötab internetistpõhiselt nagu arvuti… Või oot…

Kõlab keeruliselt? Loe edasi – see on Smart TV!

Sul pole vaja teha midagi enamat kui soetada endale Sony poolt toodetud Smart TV tuuner (mida saab täpsemalt vaadata siit), mille saab lisada olemasolevale HDTV-le, või osta spetsiaalne teler, millele on tunner sisse ehitatud. Reaalselt pole Smart TV tuunerid müüki veel jõudnud (küll aga on võimalik juba osta Smart TV-le orienteeritud printereid hinnavahemikus ca. 500-1800 krooni), kuid ennustatav hind on ca. 2500 krooni.

Väärt idee üheks eesmärgiks on integreerida kõik meelelahutuseks vajalik ja tuua see kokku ühele (suurele) ekraanile. Teisest küljest on Smart TV eesmärgiks muuta kõik see mis niikuinii on juba veebis saadaval veel mugavamalt kättesaadavaks ning ühildada see teleri vaatamise ning kasutaja isiklike asjadega. Sisuliselt:

Mis on Google TV?

Google on huviliste jaoks elu lihstaks teinud ning vastuse saamiseks piisab täielikult alloleva video vaatamisest:

Google TV on täpselt see mida sellest oodata võiks – fundamentaalselt televiisor, mille sisse on
ehitatud Google'i otsingumootor ja internetiühenduse tugi. Smart TV on lihtne ja intuitiivne – selle
mõistmiseks pole isegi sõnu vaja. Kujuta ette – lõpuks ometi on Family Guy sinust vaid 12 kliki kaugusel!
Oh, wait…

Kõik sai alguse selle aasta esimeses pooles kui Google oma Smart TV välja kuulutas ning suutis sellega sissejuhatavalt üsna palju suurt segadust külvata. Esimesed buzz word'id olid „uus elamus“ ja „kombinatsioon televisioonist ja internetist – asjad, mida kõik armastavad“. Nüüdseks on asi natuke jahtunud ja palju selgemaks muutunud ning tulemuseks on midagi, mis tõenäoliselt tõesti paljudele meeldib – kui mitte tänu muule, siis puhtalt tänu oma lihtsusele (ning, olgem ausad, kellele ei meeldiks kõike suurelt ekraanilt vaadata!).

Tegemist on lihtsa lahendusega, mis on aga täpsemal vaatlusel palju komplekssem kui see esmapilgul tundub.

Google TV ja veebilehed

Tegemist on järjekordse platvormiga, mille jaoks on vaja järjekordset väljundit.

Google on kirja pannud pika nimekirja asju, mida jälgida et muuta oma veebilehekülg Smart TV-sõbralikuks. Kohandatud disaini keskmes on kogu lehekülje täielik ümbertöötamine ning uudse navigatsioonisüsteemi loomine, mis võimaldaks lehekülge võimalikult mugavalt high definition resolutsioonidel (1280×720 ja 1920×1080) vaadata. Muuhulgas tuleks üle (või täielikult ümber) mõelda ka veebilehe värvilahendus, šriftid, elementide suurendamise võimalus vastavalt sellele kus kasutaja täheleanu parasjagu on, kategooriate, alamlehtede jms. navigatsiooniinfo minimiseerimine või üldse ära kaotamine, Flash-lahenduste implementatsioon, korraga mängivate videode arv (Smart TV toetab maksimaalselt kahe H.264-kodeeritud video mängimist korraga), meediaklahvide (play, pause, next, stop jne) implementatsioon veebilehele ja kui asi juba nii kaugel on, siis miks mitte ka üleüldine struktuur.

Ahjaa – kasutajatele meeldivad kiired veebilehed, nii et kõik see peab olema kiire.

Vaata näiteid Smart TV-le kohandatud lehekülgedest.

Fling

Oled sa kunagi vaadanud telefonist mõnd lahedat videot ja soovinud, et ka teised sinu kõrval saaks seda vaadata? Tulemuseks on see, et telefon käib käest kätte ja lõpuks vaatavad kõik videot kordamööda samal ajal kui teised ootavad ja närviliselt kolmandat korda sama nalja üle üritavad naerda. Smart TV muudab säärase videode jagamise oluliselt sotsiaalsemaks oma võimalusega üheainsa klahvivajutusega asju oma telofonist telerisse „flingida“. Ka-fling!

Google TV ja Android

Alates järgmise aasta algusest saavad kõik tarkvaraarendajad, kes kirjutavad tarkavara Google'i smartphone'i operatsioonisüsteemile Android, müüa oma tarkvara ka Google TV-s jaoks.

Netflix ja Amazon Video On Deman integratsioon

Selle aasta juulis liikus Netflix USA-st edasi ka Kanadasse ning šansid on, et laienemine ei piirdu sugugi seliindioonlastega – jääb loota, et sajandivahetuseks on see jõudnud ka siiamaale või on Google TV vähemalt integreerinud toe NetFlix'i Euroopa ekvivavendile. Amazon'i Video On Demand, mida Smart TV samuti toetab, on hetkel saadaval ainult Ameerikas.

Üheaegne teleka vaatamine ja brausimine

Juhul sa oled üks nendest, kes on telerit vaadates tundund muuhulgas teatavaid süümekaid aja raiskamise osas, siis nüüd on hea võimalus sellest süümepiinast üle saada, sest samal ajal brausimine (ehkki see pole just uus tehnoloogia nende jaoks kellel on käepärast nii teler kui arvuti) on fantastiline lisand, mis võimaldab aega oma teleri seltsis muuhulgas palju intiimsemalt veeta.

Kasuta oma telefoni puldina

Eeldusel, et sul on Google'i enda Android'i kasutav telefon (või lausa mitu), on käkitegu konfigureerda see (või need kõik) ümber nii, et see (need) oleks (üheaegselt) kasutatav(ad) telekapuldina. Uue funktsionaalsusega kaasneb tasuta episood Peretülisid, mille sisu leiab tõenäoliselt aset hiljem sinu magamistoas.

Integratsioon olemasoleva HDTV-ga

Smart TV soetamisel on valik on uue teleri (mis sisaldab tuunerit) ja uue eraldiseisva tuuneri vahel, mis ühildub olemasoleva HDTV-ga. Sisendseadmena võib kasutada spetisaalset UFO väljanägemisega klaviatuuri või olemasolevat arvutiklaviatuuri. Tulemus on mõlemal puhul sama – sujuvalt sulandunud online-elamus sinu telekas©.

Aga Apple?

Uudishimulik lugeja küsis ilmselt juba teist lõiku lugedes, et kuhu on jäänud Apple? Tõsiasi on, et Apple pole otseselt rongist maha jäänud. Pigem on see juhtunud kaudselt – ebaõnnestunud hokilitri välimusega Apple'i TV-tuuner nägi ilmavalgust juba 2006ndal aastal ning selle aasta septembris tõi Apple turule toote järgmise generatsiooni. iTunes Store'il tuginev moodul on aga oluliselt piiratum kui uus Smart TV. Hiljutine buzz näitab, et Apple'i ülekaal on päris substantsiaalselt Google'ile alla jäänud ning mõne kuu tagune küsitlus mashable.com'is näitab, et see omakorda pole just kuigi tähelepanuväärne uudis. Apple võib küll olla kaotanud turuliidri positsiooni, aga see ei tähenda, et nende paadunud jüngrid olemasoleva teenuse kasutamisest niisama loobuks. Pealegi – turg ju lainetab ja parim surfar on see, kes suurima laine kätte saab.

Microsoft

Ka Microsoftil on vastu panna oma webTV lahendus, mis pole siiski midagi eriti enamat kui võimalus tavalisest arvutist telerit vaadata ning pärineb juba aastast 1995. Vaadates aga Microsofti potentsiaalseid eeliseid Smart TV turul, oli vaid pool aastat tagasi keeruline näha neid rongist maha jäämas:

kui Google peab nii arvutile (Chrome OS) kui smartphone'ile (Android) oma operatsioonisüsteemi arendama, on Microsoft'il see olemas
kui Google peab mitmekülgset ja testitud meediatarkvara arendama, on Microsoft'il see olemas (Windows Media Center)
erinevalt Google'ist on Microsoft'il on kohe taskust võtta Silverlight tehnoloogia, millel töötab hetkel näiteks NetFlix

Kui pool aastat tagasi näis nagu oleks Microsoft valmis asju tegema, siis nüüd on aktuaalseks muutunud küsimus, mille järgi nad ootavad? Inspiratsiooni või korporatiivse kompetentsi?

Smart TV: segases koguses contenti

Smart TV pole Google'i jaoks küll päris nii novaatorlik läbimurre kui oli näiteks Google Maps või Google Books, aga võttes arvesse, et inimesed on juba mõnd aega veetnud vähemalt kaks korda rohkem aega olles online kui telerit vaadates ja televiisorit omakorda vaatavad vähemalt ameeriklased keskmiselt ca. 4 tundi päevas (kui mu mälu mind ei peta, siis eestlaste puhul oli see number aasta tagasi isegi pool tundi suurem), siis pole keeruline ette kujutada universumit, milles Smart TV võtab üsna kiiresti oma väärilise koha kõigi teiste meelemürkide kõrval.