OKIA » bannerid

Eksperiment: sitehat. Nõuanded ja erinevad näited.

Kaupo Kalda — Fri, 17 Jun 2011 05:45:47 +0000

Sitehat on üha enam populaarsust koguv ja meie hinnangul ka hästi toimiv reklaamiviis. Siin pole suurt midagi pikalt seletada, näed allolevatelt piltidelt, mida see tähendab. Põhimõtteliselt istutatakse mõnele portaalile “pähe” ja taustale reklaamiandja graafika, kusjuures kogu pind saab olla klikitav, ka kogu ala, mis jääb külgedele allapoole. Seda on raske mitte märgata.

Meie kogemus sitehat‘idega on hää

Nende hinna ja resultaadi suhe on eeskujulik. Tõsi, palju klikke tuleb “kogemata”, sest külgedele jääb ala on kõik üks suur viide, kuid näiteks Estraveli case study (kampaania, kus ainsaks ostetud meediaks oli 1 päev Delfi sitehat‘i) teeb siin silmad ette paljudele teistele. Inimesi on üleüldse keeruline panna täna reklaamidele klikkima, kuid seda juba teinuna, kasvõi kogemata, on tema tähelepanu võitmine reaalsem kiirelt möödascrollitavast bännerist. Seega meie poolt on soovitus seda reklaamiliiki katsetada.

Mida silmas pidada?

Tõsi, kohati jääb arusaamatuks, miks vaid osa sitehat‘i jõust ära kasutatakse – tihtipeale kasutatakse seda justkui prindi asendusena (Trendmarki Patriku sõnu kasutades) ning nn. call-to-action on puudu. Ometi on alati selle reklaami taga kampaanialeht. Miks seda mitte rohkem ära kasutada? Allpool ka paar näidist (näiteks Samsung), mille puhul ei teki soovi kuhugi klikata, aga mille tagant tuli välja äge kampaanialeht. Hmm.

Jälgima peaks ka, et sitehat eristuks piisavalt ülejäänud saidist, komponendid omavahel toimiksid ning arvestama peaks ka sellega, et oma 15% väiksemate monitoridega inimesi ei näe üldse seda osa, mis jääb saigi külgedele. Visuaalse eristumisega garanteerid selle, et inimeste tüüpiline banner blindness’i rutiin saab rikutud ning nad ikkagi märkavad reklaami.

Reeglina saab vähemasti osa sitehat‘ist olla ka elav ehk näiteks flashis rakendatud. Kui mitte kogu pind, siis näiteks üleval päise kohale jääv osa.

Mõned näidised

Klikkides lähevad pildid suuremaks.

Estravel
Meie enda vahva klient ja nende ülalmainitud case study.

Nordea.
Samuti meie enda klient, disaini tegi Tank, meie poolt nõu- ja teostusabi.

Sky24.ee
Veel üks meie/Tank’i klient. Selge, eristuv, spetsiifilisest brändist tuletatud ja trafficut toov.

Swedbank
Ma ei tahaks kellegi tööd tegelikult avalikult kritiseerida, aga kehvemapoolsetel (minu arvates, sorri, swedikad) näidetel on hariv mõju. Pilt on ebaühtlane, graafiline teostus lohakas, kaootiline kampaanialehele puudub suunamiskoht. Pakun, et päris palju tähelepanu sama meediakulu eest jooksis lihtsalt liiva. Kõigel sellel teostusel on ilmselt põhjused, mida ma ei tea. Aga järgmine kord paremini, eks? :)

Swedbank
Swedbank veelkord. Seekord juba oluliselt parem – selge, eristuv, mainekujunduslik, hüperaktuaalne, sest vist samal päeval olid vastavad pressikad väljas. Kindlasti oli sel teemal ka veidi rohkem taustainfot teie enda veebis, seega lisaväärtusena PR-le oleks see bänner võinud ka selle infoni juhatada. Arvestades, et sitehat võib tuua kuni kümneid tuhandeid klikke päevas, on see arvestatav potensiaalne tähelepanu. Siit oleks minek juba kindla huviga, mitte ehku peale midagi võita.

Samsung

Veel üks küsitav näide. Küljed pole tegelikult tihti näha, ülemine osa on ebamäärane, ühtne pilt puudub, sitehat foonil ei eristu Postimehe veebist. Samuti edasiliikumise motivaator, sest selle bänneri taga oli äge interaktiivne kampaanialeht. Kuidas tundub lugejale, kas sina tuleksid selle peale, et klikata ja edasi uurida? Kas märkad üldse toodet? (kas paremal on äkki midagi puudu?)

Mis firma!? Klaasmerk… vist.
Kui juba virisemiseks läks, siis üks veel. :) Mida reklaamitakse, kes reklaamib. Screenshot on tehtud keskmise läpakamonitori mõõdust. Eristub hästi saidist, nõus, aga teostus kokku – kohutav. Julgeks lausa öelda, et tulemuslikum oleks raha kulutada näiteks heategevuseks. See bänner pole vist ka päris sitehat vaid mingid küljebännerid, aga mõte jääb samaks.

TTÜ
Suhteliselt korralikult teostatud sitehat. Call to action jääb küll veidi segaseks, on see nool või nupp või viitab see Delfi menüüle? Väga hästi märgatav, sõnum arusaadav.

Ekspress / EPL
Väga hästi eristuv, kuid edasilugemisele millegipärast ei kutsu. Ega alati ei peagi kutsuma (Swedi PR-näide), aga siin on ju sõna otseses mõttes tellimiskeskkond järgmine step. Otsene müük. Kindlasti suur osa liiklusest läks siit aia taha, sest impulssi edasiminemiseks ei anta. Tegelikult mõnes mõttes on ka iPadi seksikus kadunud, alles on jäänud vaid väikesed pildiraamid (neile, kellele pole ajju juba tsementi valatud, misasi see iPad on), aga see on juba peenemaks minemine. Või kuidas teile see asi tundub?

Seekord siis sedasi. Jälgime huviga edasi, milliseid sitehat‘e tehakse ja kui palju sellest tänasest loost siin kasu oli. Kui sitehatid huvitama hakkasid, siis nende neid pakuvad näiteks Delfi ja Postimees, aga ka teised, City24 näiteks. Nad kõik vist küll ei kasuta terminit “sitehat”, see termini koht ongi veidi arusaamatu.

Nüüd kliki allpool “Meeldib”, aitäh. ;)

Vaata neid ka

Eksperiment: online-meedia teekond

Kaupo Kalda — Thu, 19 May 2011 05:45:43 +0000

Vaatan põgusalt, kuidas on Eesti online meedia 15 aastaga muutunud ja kuhu on asi tüürimas. Sama tormakat arengut ei leia ühegi teise meediakanali kohta. Jääb üle vaid tõdeda, et loodetavasti järgmised kümme-kakskümmend aastat on sama revolutsioonilised ning põnevad, kuid online-meedia osas loodetavasti siiski paremuse suunas liikuvad (täna oleme kergelt tupikus?). Ma ei teinud siin väga põhjalikku uurimistööd – paras ülesanne mõnele üliõpilasele kursusetööks – lihtsalt kerge pilguheit.

Mäletan aega, kus meediaäri õitses paberil ning veebis valitses õnnis rahu. Näiteks Postimees, kus polnud ühtegi bännerit. Täna on paber jõudmas varjusurma ja online-reklaam, eriti just kodumaistes uudisportaalides, tihti lämmatav. Siiski on jätkuvalt kõik väga segane, võtted on mass-reklaamile toetuvad, tulevik on ebaselge – onlines ei taha keegi maksta ju sisu eest. Võtame appi ajamasina Waybackmachine ja vaatame, kuidas on see pilt muutunud tänasega võrreldes. Pildile klikates näed “elusat pilti” arhiiviserverist.

1996-1998

See oli aeg, kus kõik sai alguse. Esimesed südametuksed uues meedias. Kõik oli suht lihtne ja kuiv. Kas sellest kuidagi äri tekib, oli veel teadmata. Umbes sel ajal sai esimesed võnked ka tulevane OKIA – meie jaoks oli online juba äri :) Google on äsja sündinud, aga temast ei tea keegi veel midagi. Delfit veel pole. Bännerid? Mis asjad need on?

2001-2003

Lõhkenud IT-mull on seljataga, esimesed valusad vitsad paljudel käes. Siiamaani pole suudetud meediat korralikult teenima panna ning paber võidutseb jätkuvalt. Hetkel on palju pessimismi, ometi nähakse asjal siiski väga suurt perspektiivi. Keegi ei tea veel väga hästi, milline see on. Veebiarendus on vahepeal läbi teinud kõva hüppe, aga näiteks mõisted internetiturundus, SEO, vabavaraplatformid jms on veel suhteliselt võõrad mõisted kõigile. Maailma ühe populaarsema keskkonna Youtube sünnini on veel 2 aastat, Facebook näeb ilmavalgust aasta pärast. Google on reklaami müünud 3 aastat. Natuke julgetakse juba bännerreklaame näidata, Delfis hakkab asi mahult tasapisi juba kahtlaseks kiskuma. Animeeritud gif rulez! Selle Postimehe disaini tegi muide OKIA.

2011+

Täna nägin sellist pilti. Mis saidiga tegu, saab keegi aru? Piinlik hakkab.

Tänast seisu ma ei hakanud rohkem siia skriinima, me kõik teame, mis toimub. Panen siia viite ühele eelmise aasta väikesele eksperimendile, mis mõnes mõttes on paljurääkiv: “Eksperiment: lokkavad bännerimassiivid”.

Näis, kuhu see kõik tüürib. Pay-wallid ei toimi (tasuline sisu, k.a. tasuline sisu näiteks iPadis), isegi lisaväärtusega (videod jms laiendatud sisu) mitte, see on juba suhteliselt selge. Võibolla põlvkonnavahetus siin muudab midagi, kuigi kahtlen. Kõik kohad on nii paksult infot täis, erialablogid on tihti oluliselt huvitavamad kui ajakirjanikutööd. Täna momendil on reklaami üleküllus aga tihti närvidelekäiv. Ühe võimalusena võiks pakkuda lisateenuste laiemat tekkimist – oma Cherryd, oma e-poed, koostööd e-kaubandusega, mis on integreeritud sisuga jms semantiline äri/reklaam. Aga mitte nii suhteliselt üle aisa, nagu täna, vaid igale ärile keskendutakse põhjalikult.

Ma väga sooviks, et meedia õpiks mind tundma – “Tere, mina olen Kaupo, mis teil täna mulle on?” Nagu oma kodurestorani kelner, kes teab, mis mind köidab – ma ei taha hernesuppi, aga ma tahan peeneid üllatusi Aasia köögist! Et õpitaks pakkuma mulle uudiseid, mis mulle korda lähevad, mitte kellegi rindade suurendamise infot ning sinna juurde vastavat reklaamivalikut, mitte lausbännereid. Semantika (vt ka Web 3.0 artiklit) on oluline, näiteks täna vormistab mulle suure osa tarbitavast sisust ette juba sõpruskond Facebookis. Kes bemmikummivideo mu seinale paneb, selle ära “hide’n”. Samasugust filtrit vajaks tegelikult kogu veeb, eriti uudismeedia.

Ma väga loodan, et kõik suuremad-tõsisemad meediaväljaanded hangivad kiiresti endale mobiiliversioonid. Võibolla ei olegi vaja ilmtingimata teha spetsiaalset native aplikatsiooni iPhone, Androidi ja jumal teab veel kelle jaoks – see on lihtsalt sutsu liiga kallis, vaid üks mobiilseadmetele mõeldud veebiversioon, mis võibolla on installeeritava aplikatsioonina ka erinevatele platformidele, aga sisuliselt ei tee muud, kui kuvab endas sedasama veebilehte. Kuluefektiivne ja võimekas, igal platformil sama sisuosa, eraldi on vaja vaid ikoonikest mobiilseadme desktopile. Olgu selle põhjaks jQuery Mobile või mõni muu platform/lähenemine. Täna ei ole hea mõte sellest rongist maha jääda, sest valdav enamus uusi mobiile on nutitelefonid ning mis veel “hullem” – hiljem uut nutitelefoni ostes süngitakse sinna ju ka sama tarkvara, seega harjumus kinnistub. On väga hea mõte, et oled võimalikult täna inimeste taskus juba olemas, täna on veel mobiilturunduse konkurents Eestis hõre. Ka OKIA võib aidata mobiililahenduste loomisel, saame kokku ja räägime.

Siia lõppu sobib ka üks kerge kiiksuga video meedia arengust ja tulevikust. See video tehti 2007 ja ütles, et 2011 on kõikjal igapäevane elektrooniline paber. Noh, ega väga vale polegi, kui nutitelefone vaadata. Kusagil 20 aasta pärast saame aga oma reaalseid kogemusi teiste inimestega “sheerida”. Oolraidi, iga sekundiga liigume sinnapoole.

Mida teie arvate, kuhu asi tüürib?

Vaata neid ka

Kui palju Facebooki “fänne” on piisav? Kuidas neid juurde saada? Miks neid üldse vaja on?

Kaupo Kalda — Mon, 11 Oct 2010 05:50:04 +0000

Kunagi kirjutasin artikli "Kas 100 külastajat päevas on vähe või palju? Veebistatistika võrdlus.". See sõltus paljudest asjaoludest. Sama ka Facebookis – sõltub, kes on sinu sihtgrupp. Kui müüd Ferrarisid ja sind jälgivad tihedalt 500 naftasheiki, metallioligarhi, tehnoloogiamiljardäri, on olukord päris hea. Kui sa müüd naisteajakirja ja sul on 500 fänni, kulutad uhkelt aega sisu tootmisele, raiskad tegelikult oma väärtuslikku aega ja ettevõtte raha.

Kui oluline see arv on? Miks rohkem on üldjuhul parem?

Kindlasti ei ole fännide arvul ülemist piiri, olgu neid või 2 miljardit. Tegelikult on fännide rohkusel FB puhul üks hea eelis – nad vajutavad meeleldi "Like" nuppu ning seetõttu püsib sinu postitus avalehel seinal ülemises otsas oluliselt pikemalt kui teised, isegi kuni paar päeva loetud minutite asemel.

Oluline on muidugi ka see kes fänn on. Kui sa müüd Ferrarisid, sul on 10000 fänni, nende hulgas 500 ülirikast, siis on ju okei. Kui nende hulgas ülirikkaid aga vaid paar – pigem #fail. Ei tasu veel ära. Seega: sul võib olla 2 miljardit fänni ja kui nende hulgas on ka märkimisväärne arv sihtgupi esindajaid (suhtes sinu valdkonna ampluaale), on kõik hästi. 23 000 reisihuvilist fänni on kindlasti väga hea ning tasub raudselt ära, 500 naitseajakirja fänni on kindlasti veel liiga vähe.

Facebooki fänn (kuidas me muudmoodi saame nimetada, Laikija, Meeldija?) on pikaajaline kontakt. Korra saad ta end jälgima, jälgib heal juhul aastaid. Äraminejaid, eriti nn nännijahtijaid, on õnneks suhteliselt vähe, alla 1 protsendi tavaliselt. Arvestama peab ka, et aastate jooksul võib mitte sihtgrupi esindajast kujuneda sihtgrupp (näiteks tudeng > täiskasvanud töölkäija > autoostja).

Meie enda kogemused OKIA fännilehega – Facebook on möödumas meie jaoks Googlest kui lehele liikluse tekitajast, Facebooki kaudu on vähem juhuslikke külastajaid, keskmine külastus on selgelt pikem ja kvaliteetsem kui näiteks Google kaudu. Iga ~ teine new business klient väidab, et on tulnud Facebooki või blogi peale.

Kuidas fänne juurde saada?

Kui sellele oleks lihtne salarohi olemas, oleksin ma seal Ferrari-sõprade fännilehel sihtgrupp (okei, loodusesõbrana isiklikult valiksin muidugi mõne peene elektriauto). Aga vuristan ühe hingetõmega mõned "komponendid" sellest "õnnevalemist", mis aitavad tähtede poole. Nimetagem need Facebookis turundamise strateegia-nõuanneteks.

Koosta mitmekülgset sisu ja tee seda kindlasti regulaarselt (üldiselt pole hea "pinda käia" üle 1-2 korra päevas). Sisu varieeruvus võib olla lai, sõltuvalt tegevusalast: õpetused ja juhendid, huvitavad faktid, midagi ajaloost, erialased artiklid ja põnevad uudised maailmast ja eesti meediast, enda uudised, mis on tõesti olulised ning võiks sihtgruppi huvitada, tootetutvustused, mõni põnev video Youtubest, üleskutse mõne teema aruteluks kommentaaridena, vahva üritus või sündmus, seaduseteemalised tähelepanekud, erialane huumor, müüdid, topid, hea raamatusoovitus, intervjuu, blogisissekanne jne. Koosta endale selline list ning püüa vaheldust, aga ära hakka tühja tähjaga päris pinda ka käima.
Ära postita lihtsalt tuimalt viiteid oma seinale, ühegi kommentaarita. Eriti hull on saata lihtsalt RSS-ga link, põmm. Sellisel juhul ei tule isegi pilt kaasa, üldmulje on aga ükskõikne, "sest kästi teha sotsmeediat". Väike selgitus ikka juurde.
Kasuta oma lehele/blogisse viitamisel artiklites vahvaid pilte, mis Seinal thumbnailina hästi silma paistavad. Meie OKIA fännilehel püüame seda alati järgida. Kui vajad ikoone või fotosid, saad neid ka tasuta – sellest on meil siin artikkel. Alternatiivid on muidugi kvaliteetsed fotopangad, tuntumaid neist istockphoto.com, sadakond krooni veebiresolutsioonis pilt.
Kirjuta huvitavalt, aga ära keera üle vindi. Hea näide piiri tajumisest on cherry.ee fännileht, kus tekste koostab professionaalne copywriter.
Tee mõni pakkumine ainult Facebooki fännidele, see on nende privilieeg. Pane sellise sõnumiga bänner käima ning teata meilinglisti.
Kutsu üles inimesi osalema, midagi tegema (kommenteerima, tootearendust tegema, hääletama jms), misläbi tõhustad viral-effekti Facebookis, samuti pakud oma fännidele hea sisuga väärtust ja põhjust seal olla.
Kasuta Facebooki enda püsibännereid. Alusta kasvõi 5 dollarist päevas, lase pikalt, vaheta sõnumeid, tuuni klikihinda (maksa kliki eest, soovitatavalt natuke vähem kui ta ise vahemikuna pakub). Tee mitte tavaline bänner, vaid spetsiaalne fännilehe bänner, millel on all "Meeldib" nupp külge integreeritud. Selleks mine oma fännilehele ja ülevalt paremalt kliki "Loo kuulutus". Kui sõnum on huvipakkuv, sihtgrupp Facebookis olemas ja fännilehel hea sisu, saad bännerite abil ca 2-5 eegu eest fänni. 5 dollariga päevas saad suurusjärgus 300-800 uut fänni kuus, kes ei tule seejuures kokku vaid "nänni peale". Väike vahe ka muidugi kas müüd Ferrarisid või naisteajakirja. Või internetiturundusteenust, huuh. Bännerite kohta sai kunagi juhend kirjutatud.
Integreeri Facebook kodulehega. Ära pane vaid pisikest sinist ikooni oma veebi üla- või alaserva, mõtle see asi korralikult läbi. Valmisvahendeid veebi integreerimiseks on mitmeid, näiteks need siin. Näiteks meie veebis on iga postituse juures "Like" nupp (viskab viite postitusele selle inimese seinale, keskmiselt on igal inimesel FB-s 130 sõpra), samuti paremas veerus ja artikli lõpus selge üleskutse liituma meie fännilehega jms).
Integreeri Facebook oma uudiskirjaga, ristkasuta, kutsu inimesi liituma fännilehega ja vastupidi. E-post on vahetum, jõuab kindlasti adressaadini, Facebook aga võimaldab kasvõi IGA PÄEV ja momentaalselt kommunikeerida, uudiskiri pigem kord-kaks kuus.
Korralda kampaaniaid, mille üks eesmärk võiks olla ka uute fännide juurdemeelitamine. Milliseid kampaaniaid ja kuidas – mõtle siin juba ise või kasuta agentuuride abi.
Organiseeri oma töötajad oma lehe fännideks, neile võiks ka "Like" nupp igapäevane sõber olla postituste all.

Lisaks

Kindlasti meenub hiljem midagi veel, aga ka kõik lugejad on oodatud ideid juurde pakkuma allpool kommentaaridesse.

Tasub kindlasti vaadata ka varasemat artiklit, mis küsis eesti ettevõtjatelt nende sotsiaalmeedia strateegia ja tegevuste kohta.
Samuti olen kevadel kirjutanud veidi sarnase sisuga artikli "15 nõuannet Facebookis turundamisel".

Vaata neid ka

Kuu TOP 10 Facebooki turundajad, vol 1

Kaupo Kalda — Thu, 12 Aug 2010 07:50:05 +0000

Loomulikult ei ole fännide arv sinu Facebooki fännilehel peamine väärtus ja ma ei hakka siin hetkel seda lahkama, aga tihti näitab see turundusaktiivsust, käimasolevaid kampaaniaid. Samuti võib üldistavalt öelda, et laiatarbeteenuste ja -toodete puhul suurem arv fänne on ärile siiski pigem hea näitaja.

Kindlasti ei ole võrreldavad ka õllefännid ja mõne kitsama nishi tegijad, kasvõi meie oma turundusteemadega. Seetõttu on meie topis paratamatult vaid suuri sihtgruppe huvitavad valdkonnad.

Ma kordan seda asja ilmselt edaspidi veel, praegu vaatame suve vaikeaega, mil paljud inimesed olid tegelikult ära – juuli teine pool, augusti algus. See oli tuntavalt vähemaktiivne aeg Facebookis (uute fännide liitumise osas vähemasti, täheldasime seda enamikel klientidel).

Muidugi ei pruugi seinale põgusalt kiigates näha kõiki turundustegevusi (meediakasutus jms), aga mingi ülevaate saame. Kes teab lähemalt mõnda kommenteerida – allpool on kommenteerimisvõimalus avatud. Lähteandmetena kasutasin Metrixi Facebooki lehtede Äri toppi.

1. Postimees (+3076, kokku 11089)
Olengi kohe plindris, sest Postimehe seinal ega ka nende veebis mingit kampaaniat ei märka, viimase kuu sisse mahub igasse päeva paar valitud uudist.

2. Cherry.ee (+2961, kokku 13580)
Cherryl on üks harvanähtav eripära – eriti mahlaka keelekasutusega copywriter koostab nende Facebooki seina tekste. See + agar turundus erinevates meediakanalites ning asjaolu, et nad on "massostlemise" pioneerid Eestis ongi nende tänase edu võti. Spurdi tegid nad aga oma pildikonkursiga, auhinnaks kuni 12 000 väärtuses vouchereid:

3. Kingakaubamaja.ee (+2812, kokku 10994)
Kingakaubamaja on Facebookis silmatorkavalt aktiivne, eriti kurikuulsad on nende oksjonipäevad, kus hirmkalleid jalavarje alates 0 eegust pakkuma saab hakata. Väga edukas oli ka "äraandmise jooksukas", st esimesena füüsiliselt poodi jõudnu sai endale tasuta kingapaari. Toppi viis neid aga massiivne mäng, kus kõigi fännide vahel loositi taas auhind, seekord "Unistustereis kahele Itaaliasse". Nende turundusjuhi sõnul kasutati vaid nö. jagamiskampaania meediat, kus inimesed oma seinale mänguinfot jagasid, muud meediat ei kaasatud. Edit: kuna artikkel on paar päeva tagasi kirjutatud on just Kingakaubamaja see kes on tänaseks kuu nr 1 positsioonile tõusnud.

4. Fitness (+2431, kokku 3638)
Fitness.ee on selle aja sisse mahutanud mitu kampaaniat, kus muuhulgas Facebooki fännid said Fit.Camp treeninglaagri paketti ostes sadu kroone väärt soodustust või suisa tasuta pileti (mis muidu maksis ca 4000 kr), 1000 kr väärtuses fotostuudio teenuseid ja hunnikutes Fatburner energiajooki, kus pudelite arv sõltub "Like"-de arvust. Mänge on tihedalt, üldiselt kenasti teemasse ja sihtgruppi püüdvad ning nii mõnelgi mängul on kohe ka äriline point – näiteks saad mitmetuhandelisest laagrituusikust allahindlust. Kõige selle juures on neil ka aktiivne sisuloome, mis hoiab asja eesmärgistatuna.

5. Lõunakeskus (+2391, kokku 7548)
Paraku ei leia ma nende Seinalt infot mis viitaks, millised tegevused fänne koguvad (palun lehe haldajatel võimalusel mulle FB postkasti infot jagada). Paistab, et kutsutakse üles kõikvõimalikke offline-mänge kaasa tegema. Lõunakeskus tegeleb väga aktiivselt ka uudiskirja tellijate kogumisega, samuti sai äsja valmis nende uus koduleht. Nende puhul on heaks tõestuseks ka asjaolu, et Twitter on suremas, vähemasti kujul kui lihtsalt Facebooki teated automaatikaga sinna suunatakse – aasta algusest on Lõunakeskusel Twitterisse kogunenud vaid 59 jälgijat, kellest omakorda suur osa on ettevõtted (ehk nn "viirastuslugejad").

6. Rimi Eesti (+2013, kokku 7175)
Rimi Facebooki-fännide dopinguks on sel kuul väljajagatavad Air Balticu lennupiletid ühte 70st sihtkohast. Piletid loositakse välja, kui täitub 10000 fänni. See on jätkuks nende kevadisele Türgi-kampaaniale, kus loositi reis 5000 fänni täitumisel. Muud erutavat nende lehel hetkel silma ei jäänud.

7. SkyPlus (+1874, kokku 11488)
Küllap kuulutatakse nende FB lehte maha ka raadios, ma kahjuks ei kuulu nende kuulajate hulka. Facebooki seinal loositakse fännide vahel välja U2 kontserdipileteid. Muud sellesuunalist tegevust ei märganud.

8. Anne & Stiil (+1647, kokku 7216)
Näiteks loosivad nad augustikuus kõigi teemade all kommenteerinute vahel (uhh, nende kokkukogumine on suur töö) välja 5000.- väärtuses ehteid, juulikuus olid selleks aga… vibraatorid. Statistika järgi on näha, et põhilise "buusti" on andnud siiski viimased 7 päeva ja ehtemäng. Samuti on väiksemaid mänge, näiteks küsitakse arvamusi ja kommentaare, auhinnaks kõiksugu ilutilulilu. Nende puhul torkab silma hea vaheldusrikas sisustrateegia, mille oluline osa on ka lugejate kaasamine dialoogi. Hea hea!

9. Vinoteek Veinipööning (+1277, kokku 1480)
Veinipööning on uustulnuk, enamus fänne tekkinud viimase kuu jooksul. Tõsi, FB konto on neil juba eelmisest aastast. Ausalt öelda Seinalt ei saagi aru mis on nende suurenenud tähelepanu võtmeks peale aktiivsemalt lisatava sisu. Märkasin paremas servas küll Veinipööningu bännerit, mis viitab, et fännidele on üllatus ning viitab otse Seinale. Veiniteema ja üleüldse nn. elustiiliteemad (õlu, kingad, aiandus, reisimine jms) on sotsiaalses meedias üldiselt populaarsed.

10. ilmee (1182, kokku 3573)
Toimetajad, tehke oma fännilehele kena url, juhend siin. Ilm on alati kuum teema, aga seekordne suvi on lausa äärmus. Võibolla see on ka lugejaid juurde meelitanud, sest nende Seinalt ühtegi "värbamismängu" ei avastanud.

Kokkuvõtteks

Kas Eestis on kunagi tehtud nii palju tarbijamänge kui täna, tänu Facebookile? Selles pole midagi halba, tuleb vaid jälgida, et püütakse sihtgruppi. Lihtne näide: vaevalt, et näiteks auhinnaks jagatavad Aiandusentsüklopeediad ka teisi peale aiandusesõprade lugejaks meelitavad.

Kõige olulisem aga on – me ju teame seda kõik – see mida sa oma fännidega peale oskad hakata. Nagu uue põlvkonna klassikud on öelnud – fännides dividende ei maksa.

PS. Vaatame septembris uuesti. Seniks palun vaata, kas sinu FB leht on ikka Metrixis? Kasuta otsingut ja kui ei leia – lisa oma leht (mille administraator oled) siit.

Vaata neid ka

Maskeeritud bännerid

Kaupo Kalda — Wed, 21 Apr 2010 09:40:24 +0000

Me oleme varem rääkinud bänneripimedusest (banner blindness) – inimesed ei märka enam bännereid vaid otsivad silmadega kohe üles sisu. Turundusefektiivsus langeb. On üks väike nõks mida peaks bännerite puhul teadma: ei ole väga hea mõte teha bännerit keskkonna-sarnasena.

Just praegu märkasin seda probleemi e24.ee majandusuudistes, kus Erply tootebänner sulandus täielikult lehe raamistikku ja muutus sisuliselt camouflage'likult nähtamatuks.

Reeglina bännereid luues ei arvestata sellega kuhu ta läheb vaid tehakse lihtsalt etteantud mõõdud. Eks ta ole, alati ei saagi ja asi võib osutuda ka kallimaks. Samas kui klient ja disainer seda endale teadvustavad on võimalik siiski asjaga pisut arvestada.

Paraku on ka teada, et üle 90% külastajatest ei kliki kunagi või peaaegu kunagi ühelegi bännerile. Samas töötavad bännerid kenasti visuaalse kommunikaatorina. Seepärast on oluline, et neid ikkagi märgataks.

Moraal: püüa bännereid luues lisaks etteantud firma-/tootestiilile arvestada ka sellega kuhu ta üles läheb. Tee bänner võimalusel keskkonnast paremini eristuv.

Pildil näide sulanduvast Erply bännerist:

Veel üks näide: päises on pea lehelaiune Nissani bänner mis muutub nähtamatuks tapeediks. Paremal on näha märksa paremini eristuv Tervisejooksu bänner, samuti eristub paremini Valnes.

Vaata neid ka

Eksperiment Facebooki bänneritega

Kaupo Kalda — Thu, 08 Apr 2010 08:38:08 +0000

See on selline minieksperiment, katsetus Facebooki bännereid segmenteerida ja reklaamiraha täpsemini suunata. Kirjutan sellest siia selleks, et panna segmenteerimise mõtted inimeste peas liikuma ja katsetama, mitte tuimalt massi püüdma ning mõtisklema miks efektiivsus na väike on.

Facebooki bännerit üles riputades on teadupärast võimalik valida sihtgrupi riiki, vanust, sugu ja mõnda vähemtoimivamat parameetrit. Aga on võimalus valida ka fännilehtede liikmeskonda, omakorda nende liikmete sõpru ja märksõnu.

Tegime OKIA'le endale erinevaid bännereid, nii fännilehele kui korporatiivseid ning segmenteerisime neid erinevatele sihtgruppidele. Bännerite CTR tuli päris kena, parematel 0,2% kanti.

Tulemuste pingerida

(Kliki)Resultatiivseim oli bänner, mis kutsub fännilehe liikmeks hoolega valitud märksõnu kasutades. Määrasime reklaamile ca 50 märksõna, näiteks "advertising, advertising manager, business analyst, business consultant, business development, business development manager, business manager, ceo, communications director, communications manager, communications specialist…" jne, püüdes leida meie sihtgruppi. Valim näitas 2000 inimest ning nende huvi meie bänneri vastu oli kõrgeim – CTR ligi 0,2%. Miinuseks asjaolu, et paljud sihtgrupi inimesed ei ole end märksõnadega sidunud ning AINULT märksõnadele panustamine jätab osa sihtgrupist välja.
Resultatiivsuselt teine oli korporatiivbänner mida näitasime omaenda fännilehe liikmetele. Valim vastavalt fännide arvule – 1300, CTR 0,1% kanti.
Kolmas fännilehe bänner, mida näevad meie fännide sõbrad. Valimis lausa 60 000 inimest, kolmandik tänastest FB kasutajatest.
Nö. kõigile suunatud reklaamid jäid tahapoole.

Soovitused

Segmenteeri, katseta erinevaid sihtgruppe ja neile erinevaid sõnumeid.
Tulemuseks on parem ROI - täpsemini suunatud reklaamiraha jõuab täpsema sihtgrupini.
Näita kokkuhoitud raha eest sihitud sihtgruppidele mitmeid erinevaid sõnumeid.
Püüa mõõta tulemusi - eesmärgistatud tegevusi lehel (goal'id) – näiteks tellimuse esitamist, kontaktivormi saatmist, külastuse pikkust ja sügavust, põrkemäära jms. Tee loogilisi järeldusi, muuda sõnumit, filtreeri paremini. Pidevalt.

Millised on Sinu kogemused?

Vaata neid ka

Õppematerjal: kuidas turundada Facebookis

Kaupo Kalda — Wed, 02 Dec 2009 05:45:24 +0000

Turundaja: loe see artikkel läbi, levita kolleegidele, saate enamikele küsimustele lihtsad vastused ja hakata tegutsema.

Kui Eestis räägitakse turundamisest sotsiaalses meedias, siis suurema osa sellest haarab endale Facebook, natuke ka Twitter, murdosa ülejäänud. Rääkides erinevate turundusjuhtidega on selgelt näha, et Facebook on hetkel peamine sotsiaalmeedia keskkond mida 2010 aastale vastu minnes tõsiselt võetakse, Twitter on pigem väike toetav asjake mille mõttest väga aru ei saada.

Sotsiaalmeedias turundamine on siiamaani suuresti eksperimenteerimine ja seda peaks julgelt proovima, kasvõi väikeste "portsudena". Ka mina räägin senise kogemuse najal.

Olen nüüdseks mõnda aega Facebookis ja Twitteris katsetanud ning neid keskkondi turunduse aspektist jälginud. See artikkel räägib peamiselt Facebookist, Twitteri teema katab enamvähem ära "Twitter – kasulik vahend väike-ettevõtjale?", üldist sotsiaalmeedia infot jagab "Mis on sotsiaalne meedia ja turundamine sotsiaalmeedias?".

Sisukord

Mis on Facebook? Kuidas seal turundada?
Probleem: pole aega
Fännilehed: milleks ja kuidas seda teha?
Fännilehe sisu on oluline
Fännimängud, viral, näited
Bannerid Facebookis: tüübid, nõksud, segmenteerimine, katsetamine
Banneri lisamisjuhend, hinnad: alusta kasvõi 2$/päev
Integratsioon kodulehega
Populaarsemad fännilehed Eestis
Kui Facebook käib närvidele
OKIA aitab

Mis on Facebook? Kuidas seal turundada?

Facebook (www.facebook.com) on maailma suurim sotsiaalne võrgustik: 350 miljonit kasutajat, neist 100 000 eestimaalast. Facebookile ennustatakse väga suurt tulevikku ka reklaamikanalina.

Tegevused: otsid tuttavaid, lisate üksteist sõbraks, suhtled, näed esilehel mida sinu sõbrad on teinud (kommenteerinud, pilte lisanud, kedagi sõbraks määranud, mõne fännilehega liitunud jms). Facebooki oluline osa on ka fännilehed (nii äri- kui sotsiaalteemalised), foorumilaadsed grupid jms.

Turundamisel Facebookis kasutatakse üldiselt fännilehti, korraldatakse mänge (viral) ja jagatakse fännidele auhindu (eriti massiline viimasel ajal), tehakse sihitud bannerlahendusi. Neist allpool. Ka välisturule suunatud turundust on Facebookis hea katsetada, sest saad kasutada asukoha filtrit (vt peatükki banneritest ja segmenteerimisest).

Vt. ka Facebook @ Wikipedia ja häid vihjeid fänniklubist "Facebook Ads".

Probleem: pole aega

Kuigi sisuliselt kõik turundajad lubavad lähiajal sotsiaalmeedia turundamise tõsisemalt ette võtta on neil alati ka üks murelaps: kellelgi pole aega, niigi ülekoormatud. Eks see ole kahe otsaga asi: sotsiaalmeedias turundamine on ka turundamine ning asja hooletusse jätmine annab eelise konkurendile. Ma näen siin lisaks ajapuudusele ka kerget hirmu teadmatuse ees, sest sotsiaalmeedia teema on uus ja võõras. Seda see artikkel üritab veidi parandada :)

Aega pole reeglina vaja leida liiga palju, alustuseks kasvõi pool tundi päevas, et teha näiteks üks väike huvitav sissekanne fännilehele. Perspektiivis on just praegu hea aeg sotsiaalmeedias esil olla, sest turundamine seal on veel suhteliselt uus ning saad võita edumaa.

Meie soovitus on: leia see aeg, kasvõi muu turundamise arvelt. Pidage fännilehte kambakesi, terve turundusosakonnaga. Kamba peale suudate end paremini forsseerida, igaüks pool tundi nädalas. Pole ju võimatu?

Võimalusel kaasa loovabi, olgu selleks reklaami- või veebiagentuur, sest kuigi alustada saab ise ja vähese vaevaga on suurema edu taga siiski usin töö ning hea sisu. Vaata ka Gerdi (Taevas) poolt viidatud slaidikava "Basics Of Social Media Roi":

Fännileht: milleks ja kuidas seda teha?

Hetkel on põhiline turundusvõte luua Facebooki oma ettevõtte fännileht ning seda erinevate võimalustega populariseerida. Fännilehe turunduslik mõte laias laastus on:

ole seal kus inimesed niikuinii iga päev käivad: sotsiaalvõrgustikes (Facebookis täna ca 100 000 eestimaalast, trend on tõusev)
ole seal sihtgrupile ka NÄHTAV (hea sisu ja promo)
paku neile huvitavat sisu ning nad on tänulikud (on sinu fännid aastaid)
sul võib olla lihtsam leida endale Facebooki püsilugejaid kui veebilehe püsikülastajaid, fänniks hakkamine on ühe hiireklõpsu kaugusel. Võrreldes näiteks RSS-ga on Facebook arusaadav, RSS on mingi "keeruline it-meeste-värk". Vt: Mis on RSS?

Oma fännilehe loomiseks klikka näiteks meie fännilehe all vasakul nupule "Loo oma leht". Protseduur võtab aega mõne minuti. Fännilehe loomisel lisa ka fännilehe pilt (näiteks logo või midagi loovamat), laius 200px, kõrgus on vaba. Loe ka, kuidas teha Facebooki fännilehele kena url.

Meie fännileht asub siin: www.facebook.com/okia.ee, tere tulemast liituma, jagame väärt infot.

Fännilehe sisu on oluline

Facebookis on kõige edukamad eelkõige hoiakuid ja elustiili (ka sotsiaalteemad) kajastavad fännilehed, aga läbimõeldult saab huvitavaks teha ka teised valdkonnad, olgu kasvõi meie piiratud sihtgrupiga internetiturunduse fännileht. On mõningaid erandeid, näiteks Hell Hunt, Clazz, mõned kultusbrändid, mis on suutnud arvestatava fännikogukonna koguda ilma sisuta (ja jäetud fännid kui kättevõidetud turundusressurss sisuliselt tähelepanuta), siiski reeglina on just läbimõeldud sisu populaarsuse võtmeks.

Ära ürita läheneda sisuga "osta-meie-häid-tooteid-need-on-hirmus-head". Seda võib ka muidugi teha ja natuke peabki, aga vaoshoitult ning mitte domineerivana. Paku hoopis head huvitavat sisu, näiteks populaarne on "KSA Silmakeskuse" fännileht kus jagatakse huvitavat infot kõige kohta mis puudutab nägemist, prille ja muud säärast. Lahe, hariv. Sekka saad pista ka oma tooteid/teenuseid puudutavat infot.

Fännimängud, viral, näited

Lisaks heale sisule viiakse Facebookis läbi "mänge". Ideed on reeglina lihtsad.

Näiteks "IKEA" viis ühe Rootsi poe avamisel läbi mängu, kus poe juhataja riputas üles pilte ja palus inimestel end nende piltide külge "taagida" (Facebookis saab määrata piltidel olevaid isikuid): leida lehelt mõni müügilolev objekt, "taagida" oma nimi selle eseme külge ja kui oled esimene – võita see ese endale kingituseks. Tulemusena nägid "taagijate" sõbrad kõike seda oma seinal (esilehel) ja asi levis kulutulena. Lähemalt loe siit või vaata videot:

Eestimaine "Kliinik 32" korraldab aga konkursse, näiteks parima naeratusega fotokonkursi.
"Smartpost" loosib fännide vahel jaanuari lõpus välja 15 000.- reisikinkekaardi ja muid auhindu kui nende fännide arv on selleks hetkeks üle 6000 ning kutsub üles kõiki seda numbrit püüdma. Viral, aga näis kui motiveeriv/toimiv.
"Sagadi mõis" loosib fännidele välja romantilist elamust nende mõisas.
"Cinamon" jagab kinopileteid.
"A. Le Coq" korraldas Facebooki fännidele fännipeo ja jagas neile tasuta õlut. Samuti esitab teemapüstitusi ja palub kaasa rääkida, jagab auhindu, kontserdipileteid pea iga päev. Community-loomine käib silmatorkavalt hoogsalt.
Vaata ka välismaiseid fännilehti kus on miljoneid fänne: Pringles, Coca-cola, Starbucks, Adidas, Red Bull.
Vaata altpoolt lisaks Eesti populaarsemate Facebooki fännilehtede edetabelit Metrix.Station.ee.

Bannerid Facebookis: tüübid, nõksud, segmenteerimine, katsetamine

Lisaks heale sisule ja mängudele on efektiivne viis Facebookis kasutada bannereid. Kuigi hiljuti sai kirjutatud artikkel "Mis on banneripimedus?" näitab minu kogemus, et Facebooki bannerid töötavad ja on taskukohased ka väiksematele ettevõtetele.

Bannereid on 2 sisulist tüüpi:

Tavalised bannerid
Viitavad mingile urlile, näiteks sinu kampaanialehele
Spetsiaalsed fännilehtede ja ürituste bannerid
Kutsuvad inimesi su fännilehega liituma ja saavutama sellega oluliselt pikemat kontakti. Iga banneri all on ka spetsiaalne "Hakka fänniks" nupuke, seega liitumine fännilehega on tõeliselt lihtne.

Näidised: tavaline banner (see pole meie tehtud), fännilehe banner, tavaline banner kutsega tegevusele:

Momendil Sinu segmendile mõeldud bannereid näed Facebooki "Reklaamitahvlilt". Perioodiliselt need muutuvad.

Segmenteerimine põhiandmete alusel
Facebookis saad banneri lisamisel määrata põhiliselt neid parameetreid:

Reklaaminägijate vanusevahemikku
Sugu
Asukohta (riiki, näiteks Soomes ka piirkonda)

Ühtlasi näed jooksvalt mitu inimest sinu valimile vastavad.

Banneri elemendid:

Pealkiri: kas sobiks "call-to-action" tüüpi pealkiri, mis kutsub klikkima, uurima, tegutsema? (max 25 tähemärki)
Pilt: peaks olema silmatorkav, eristuv, selge, sest pind on väike: max 110 x 80px (jpg, png, gif, mitteanimeeritud).
Tekst: lühike, selge, eesmärgistatud.

Eksperimenteeri

Hea on katsetada erinevaid sõnumeid erinevatele gruppidele.
Meie proovisime aja jooksul 6-7 erinevat bannerit ning reageerisime kiirelt nende puhul kus oli kohe näha, et tulemus on kesine, asendades mõne teisega.
Nn. eksperimentaalbanner ei pea päevasest bannerieelarvest liiga suurt osa moodustama.
Proovi erinevatele vanuse-/soogruppidele erinevaid sõnumeid (kuigi see ei pruugi suurelt erineda, sest inimesi seovad pigem maailmavaated, vähem sugu/vanus).

Banneri lisamisjuhend, hinnad: alusta kasvõi 2$/päev

Facebooki all servas on nupuke "Reklaam", samuti leiad oma fännilehelt paremalt ülevalt spetsiaalse fännilehe banneriloomise nupu "Loo uus kuulutus".

Reklaami lisamiseks vajad krediitkaarti.

Loogika on Facebookis selline:

Lood kampaania, määrad aja ja päevase eelarve. Näiteks "Jõulukampaania 2009".
Aeg võib olla taimeriga või püsiv, kuniks ise lõpetad. Näiteks määrad 30 päevase perioodi.
Määrad päeva maksimumkulu, näiteks 2$.
Moodustad ühe või mitu bannerit mis selle 2$/päevas eelarve sees tiksuvad. Olgu neid või 10.

Sellega oled fikseerinud, et sinu kuukulu on kokku kuni 60$ (ca 600 kr). Muidugi massiivsemate kampaaniate puhul peaks eelarve märksa kõrgem olema ning võimalusel kombineeritud eesti lokaalse veebimeediaga.

Bannerit saad lisada siin. Lisamine käib küll vastupidi: lisad esimese banneri ning allpool moodustad ka esimese kampaania. Edaspidi saad juba uusi bannereid lisades valida eelnevalt loodud kampaania või teha uue.

Banner läheb peale lisamist Facebooki toimetusse ülevaatamisele, halvemal juhul võib valideerimine aega võtta paar tundi.

Tüübid maksumuselt:

Maksad iga kliki eest (CPC ehk cost per click)
Kasuta juhul, kui sind huvitab üldine bränding, tahad olla maksimaalselt pildis, klikkimine pole nii oluline.
Maksad iga 1000 näitamise eest (CPM ehk cost per mille)
Kui soovid esitada konkreetset pakkumist, viia inimene konkreetse interaktsioonini (näiteks ostuni, fännilehega liitumisele jms)

Hinnad
Nüüd on vaja võtta selle raha eest maksimaalne. Eelmises peatükis sai mainitud, et osta saab nii kliki- kui näitamisepõhiselt. Keskmised hinnad on ca 0,2-0,3$ (2-3 eek) per klikk või 0,1-0,2 $ (1-2 eek) tuhande näitamise eest. See on kordades soodsam kui kohalikus "tavaveebimeedias". Osavalt tehes aga võid saavutada sarnase klikitavuse (CTR) taseme.

Meie näitame erinevaid bannereid korraga erineva hinnatasemega, mis automaatselt reguleerib ka näidatavuse % kogu kampaania eelarvest: näiteks kõige resultatiivsemat bannerit kuvame ~10 000, üldist brändibannerit 5000 ja eksperimentaalbannerit samuti 5000 korda päevas.

Süsteem pakub sulle ise soovitusliku hinna ja on nn oksjonipõhine: kui oled nõus maksma pigem kõrgema otsa hinda on sinu banner paremini esil, näidatakse rohkem, tulemus on kõrgem (kui tõstsin hinna ülemisele piirile tõusis ka CTR). Kui nõustud maksma pigem vähem: sa ei pruugi saada oma päevakulu täis (kuigi oled nõus maksma 2$/päev näidatakse ja kulutatakse tegelikult vähem), sest eelistatakse teisi, kallimaid. 2$/päevas eest saad suurusjärgus 20 000 näitamist päevas või kümmekond klikki.

Lisaks tuleb olla loov ja eksperimenteeriv, et leida just paremini toimivad reklaamid. Reklaami efektiivsus üldiselt kukub peale esimest nädalat ning vajaks seejärel vahetamist või uuendamist.

Statistika
Facebooki reklaamimootor pakub ka kerget ülevaatlikku statistikat. Näed näitamisi, klikke, kampaaniate või bannerite lõikes, samuti seda mis hinnaga reklaam lõpuks käiku läks. Tihti juhtub, et saad asjad kätte märksa soodsamalt kui pakkumise tegid.

Facebooki banneri lisamine videos (suurem versioon siin):

Integratsioon kodulehega

Kodulehe "goal'ide" ehk eesmärgistatud tegevuste hulka võiksid kuuluda ka sotsiaalmeedia funktsioonid: kutse liituda Facebooki fännilehega, Twitteriga, RSS-vooga, uudiskirjaga. Näed sellist blokki ka meie OKIA blogis üleval paremal.

Tegime ühele kliendile üsna universaalse joonise, mis selle lahti seletab. Kukkus küll veidi kirju välja, aga juurdeseletatult sai enamvähem aru. Konkreetsel kodulehel ostufunktsiooni ei ole, seega goalid on püsikülastajate kogumisel ja füüsilisel kohaletulekul (huvi kontaktilehe vastu). Põhifookuses on koduleht ja Facebook, toetavad Twitter, RSS ja Uudiskiri. Lisaks bannerid Facebookis. Kõik need on seotud eesmärkidega (punased mummud) mis kokkuvõttes külastajaid juurde toovad ning nn. "nõiaringis" ehk püsivalt huviorbiidil hoiavad.

Rahakulu: bannerid Facebookis, SEO (otsimootoritele optimeerimine) ja statistika analüüs ning tarbijamängude auhinnad + sinu enda teatav ajakulu. Kogu skeem on soodne, mistõttu ka hetkel väga populaarne terves maailmas.

Kliki suurendamiseks:

Populaarsemad Eesti Facebooki fännilehed

Lõime koos Freqmediaga Metrixisse (Mis on Metrix?) uue alajaotuse "Facebooki fännilehed", kuhu lisatakse järjest uusi kodumaiseid fännilehti (lisa ka enda oma) ning reastatakse fännide arvu järgi. Kui jälgid suuremaid liikumisi ning vaatad, mida konkreetsel fännilehel parajasti tehti saab ettekujutust nõksudest (fännimängud jms), mis hästi töötavad. Reasta nädala muutuse põhjal – arvestatav õppe- ja analüüsimaterjal, hoia silm peal. Artikli kirjutamise hetkel on Metrixi lahendus veel veidi toores, aga lõpuks jõuavad sinna ka arhiiv ja graafikud.

Kui Facebook käib närvidele

Paljud sõbrad/partnerid on hädas: Facebook käib närvidele, segab, sest saadab kogu aeg meililaviine, samuti on seal kõiksugu tobedaid teste mis on lihtsalt tobedad ja aegaraiskavad. 2 tabletti selle vastu:

Tüütud e-mailid: üleval servas on nupp "Seaded", sealt "Teated". Korja linnukesed osadelt eest või kasvõi kõigilt. Kursis oled ikkagi: kui Facebooki tuled, on all paremas nurgakeses punane numbrike millele klikates näed viimaseid sinuga seostuvaid tegevusi.
Totakad testid: kui testid käivad närvidele – kui näed mõnda testi oma esilehe "seinal" – kliki selle järel olevale "Peida" lingile ning seda testitüüpi ei näe sa enam kunagi.

Vaata ka üht koomilist vahepala asjadest, mis Facebookis närvidele käivad:

OKIA aitab

Kui kogu see asi käib üle jõu: võta ühendust, aitame, turundamine sotsiaalmeedias on osa meie igapäevasest tööst, rääkimata hästitoimivatest veebilahendustest.

Vähim, mida eneseharimiseks aga teha saad, on liituda meie Facebooki fännilehega. :)

Vaata neid ka

Mis on banneripimedus (banner blindness)?

Kaupo Kalda — Wed, 11 Nov 2009 08:29:50 +0000

Eile külastas OKIA Akadeemiat Jüri Kaljundi, arutlus käis online-reklaami ehk displeireklaami oleviku ning tuleviku teemadel. Üks nähtuseid, mis teemaga haakub, on banneripimedus. "Banner blindness" ehk banneripimedus iseloomustab külastajate käitumist veebilehtedel banneritega: veebibannereid ignoreeritakse, märgatakse ja klikatakse üha vähem. Võta näiteks Delfi või Postimees: lähed lehele ja tead ette, kus on sisuosa, silm liigub sinna automaatselt.

Jüri kirjutas sellest hiljuti artiklis "Bannerid ei ole klikkimiseks", tsiteerin: 92% inimestest ei kliki peaaegu kunagi ja 84% mitte kunagi. Veebibannerite mittemärkamise ja -klikkimise tendents on süvenev, seda näitavad üha langev CTR (click trough rate) kui ka otsesed mõõtmised eye-trackingu (vt video allpool) abil.

Vastumürgi retsepti tegelikult eriti ei teata ning praegu soovitatakse arvestada, et bannerid toimivad eelkõige branding-vahendina, pikaajaliselt ning viis selle efektiivistamiseks on püüda vaataja tähelepanu võimalikult pikaks ajaks (loovad interaktiivsed bannerid jms). Tsiteerides veel Jüri artiklit: "Positiivse poole pealt selgus, et kuni 30% bänneri nägijatest külastas lähima 3 kuu jooksul bänneritel reklaamitud saite" ja "Bännerreklaami kampaaniaid kaubanduse sektoris uurides selgus, et 82% bännerkampaaniate puhul tõusis reaalne offline müük".

Lisan siia ühe 2min video sellest kuidas eye-tracking süsteem töötab: vastavad vahendid jälgivad inimese pupilli liikumist. Demonstreeritakse ka banneripimedust (vt Virgini bannerit lehe keskel)

Vaata neid ka

Eksperiment: lokkavad bännerimassiivid

Kaupo Kalda — Thu, 15 Oct 2009 05:45:54 +0000

Masu-eelsel ajal hakkas juba ära tüütama olukord, kus reklaamipinnad printmeedias kippusid sisu mahult ületama. Sisu-reklaam-reklaam-sisu-reklaam-reklaam. Kusjuures inimene veel maksis selle ajalehe/ajakirja eest.

Ka bännerpindade mahud on tänaseks ekraanidel kohati lämmatavad. Kuvarite mõõdud justkui suurenevad, samas vaatavad meile üha enam vastu sülearvutid, väikesed netbookid, iPhone jt nutitelefonid. Siiamaani on populaarseim kuvari resolutsioon Eestis 1024 x 768 pikslit ning võttes just selle mõõdu aluseks tegin väikese eksperimendi: vaatasin Eesti suuremaid meediapindasid läbi Eesti keskmise kuvarimõõdu. Võehh!

Kas reklaamide üleküllus on karuteene meediakeskkondadele endile?

Internet murrab peale, see on selge

Hiljuti oli jutuks, et Internetimeedia mahud on ületanud tele omad. Kui vaadata seda Delfi pilti aastast 2000 ja võrrelda allpool tänase päevaga on areng tõesti ilmne.

Kas kõik on siis hästi? Ma näen mitut probleemi ja üks neist on süvenev reklaampindade üleküllus.

Meediapindade visuaalne osakaal, 2009 oktoober

Eesti suuremad interneti-meediapinnad, kus on tumedaks markeeritud alad mis pole sisu ja seda tüüpekraani vaates. Ma vabandan kui mõni markeering on veidi mööda või valesti mõistetud.

(Artikli lõpust leiad kokkuvõtte)

www.ap3.ee (Äripäev)

Lõppu ka üks vaimukas tänane näide Soomest, millele viitas Jüri Kaljundi:

hs.fi – Helsingin Sanomat

Kokkuvõtteks

Kohati on seis täitsa okei: Neti.ee, kava.ee, Rate.ee, isegi city24.ee, enamvähem ka EPL ja Äripäev. Äripäeva paigalseisev päisebänner käib muidugi natuke närvidele, rohkem kui see soomlaste hiigelreklaam. Kena puhta Neti.ee puhul on teada näiteks bannerite kõrge klikitavus.

Üsna pungil on Delfi, mail.ee, auto24.ee, ilm.ee, Õhtuleht. Auto24.ee ja Õhtulehe puhul on mõned reklaamid lausa üksteise peal (makstakse täpsemalt eest?), wow!

Muidugi on olulised ka paigutus ja ülejäänud osa lehest, kontekst, sihtgrupid, eesmärgid jne, aga üldpildi sai kätte. Bännerite üleküllus on siiski vaid üks probleemidest, kuigi minu arvates Eestis üsna tõsine.

Probleemid ja ohud

Reklaampinnad on keskkondi üha enam enda alla lämmatamas, reklaamide tapeedis ei pääse bannerid üksikuna hästi esile, ka alateadlikult mitte, efektiivsus langeb, sisu ülesleidmine on üha keerulisem, inimestele käib see närvidele, kasutatakse banneriblokeerijaid, minnakse mujale jne.
Hinnasurve on tugev, samuti kiputakse minema näitamiste arvult (CPM ehk cost per mille ehk tuhande näitamise hind) üle klikkimistele (CPC ehk cost per click)
Tihti kehvad bännerid/kampaanialahendused, süvenev bänneripimedus (banner blindness, vt pilti), bränding-bännerid jms mõjutavad samas klikitavust, seega CPC puhul meediapinna käivet.
Hinda survestavad ka suured välismaised sotsiaalmeedia keskkonnad (Facebook, Orkut, Youtube jt) ja otsimootorid eesotsas Googlega. Nendes keskkondades on Eesti külastajate arv üha arvestatavam, näiteks ligi 100 000 Eesti külastajaga Facebook on tänaseks ka eestikeelne. Klikipõhise reklaamiga saab neis tihti (seejuures hästisihitud) kliki kätte vähem kui 2 krooniga mis võib olla kümneid kordi odavam siinsetest. Klikid klikkideks, selle vähese raha eest saad ka kümneid tuhandeid näitamisi, seda va brändingut. Samas need keskkonnad EI UPU reeglina reklaamidesse, reklaamid on paremini esil.

Küsimused

Kus on külastajate taluvuspiir tasuta eestikeelse sisu eest, enne kui ta mujale läheb? (noh, eestlane on ju marukannatlik)
Milline on kodumaiste meediapindade perspektiiv selles valguses, sest odav välismaine meediapind on täpselt sama 1 kliki kaugusel kui Eesti oma?
Kas välismaised hiigelkeskkonnad neelavad Eesti meediarahasid üha enam, sest nad on odavamad, täpsemad, eesmärk on täidetum?

Jne jne. Need on mõned teemad diskuteerimiseks, lahendusi tuleb alles otsida. Arvestagem ka, et reklaami tellija on üha targem ning tulemusi analüüsides nõudlikum.

Vaata ka Jüri Kaljundi artiklit "Bännerid pole klikkimiseks!"

Vaata neid ka

Mida tähendab “call to action” internetiturunduses?

Kaupo Kalda — Tue, 06 Oct 2009 05:45:45 +0000

Nagu ikka on see turundajale väga oluline temaatika. Näide: Klikivabrik on keskkond, mis liidab enda alla kümneid veebiportaale ja müüb neisse läbivalt reklaami. Hiljuti muudeti taktikat: veebikeskkondi tasustatakse edaspidi mitte näitamiste arvu vaid klikkimiste alusel: iga klikk on väike raha portaalile. Veebiportaalide jaoks oli see katastoofiline muutus, sest käibed kukkusid kolinal, halvemal juhul kümneid kordi. Paljuski on siin põhjuseks ka kehvad bannerid, tihti "call to action" elementide puudumine. Kõik kaotavad.

See on vaid üks näide elust, "call to action" on sama oluline ka veebilehtede puhul. Tõlkes tähendab see "kutse tegevusele", ehk kasutaja mitte ei vaata lihtsalt ilusat pilti vaid teda suunatakse eesmärgistatud tegevustele.

Näiteks Skype veebis on mitu "call to action" elementi juba avalehel, markeerisin need punaste noolekestega:

Näiteks OKIA blogis on "call to action" nupukesed paremal üleval pruunis kastis ja iga blogipostituse lõpus. "Liitu meie RSS-vooga", "Jälgi meid Twitteris" jne. Lisaks kontakti ja teenuste lehel väike kontaktivorm "Võta ühendust" (mis muide toimib hästi). Tasub tähele panna, et tekst pole mitte "Twitter" vaid "Jälgi meid Twitteris", teisisõnu õhutab konkreetsele tegevusele, mitte pole staatiline.

"Call to action" elementidega võib kardinaalselt mõjutada ka bannerreklaami klikitavust. Sul on kena banner, vinge sõnum, aga kui seal pole peal võimalikult ahvatlevat "Kliki siia" või veel parem mingit boonust pakkuvat "Osale auhinna loosimisel siit »" stiilis nupukesi on nende efektiivsus tihti lausa kordades madalam.

Tegin 2 primitiivset bannerinäidet. Mis arvad, kumba klikitaks rohkem?

"Call to action" tegevusi mõõdetakse tavaliselt ka Google Analyticsi abil, sest need on tihti külastajate tegevuste eesmärkideks ("goals"). "Goals’idest" räägin juba mõnes järgnevas artiklis.

Lõpetuseks üks põhjalik artikkel samal teemal koos rohkete näidetega:

http://www.smashingmagazine.com/2009/10/13/call-to-action-buttons-examples-and-best-practices/

Üleskutse! Kui soovid ka edaspidi hea infoga kursis olla:

loe meie RSS-voogu, jälgi Twitteris või Facebooki fännklubis!