Loomulikult ei ole fännide arv sinu Facebooki fännilehel peamine väärtus ja ma ei hakka siin hetkel seda lahkama, aga tihti näitab see turundusaktiivsust, käimasolevaid kampaaniaid. Samuti võib üldistavalt öelda, et laiatarbeteenuste ja -toodete puhul suurem arv fänne on ärile siiski pigem hea näitaja.
Kindlasti ei ole võrreldavad ka õllefännid ja mõne kitsama nishi tegijad, kasvõi meie oma turundusteemadega. Seetõttu on meie topis paratamatult vaid suuri sihtgruppe huvitavad valdkonnad.
Me oleme varem rääkinud bänneripimedusest (banner blindness) – inimesed ei märka enam bännereid vaid otsivad silmadega kohe üles sisu. Turundusefektiivsus langeb. On üks väike nõks mida peaks bännerite puhul teadma: ei ole väga hea mõte teha bännerit keskkonna-sarnasena.
Just praegu märkasin seda probleemi e24.ee majandusuudistes, kus Erply tootebänner sulandus täielikult lehe raamistikku ja muutus sisuliselt camouflage'likult nähtamatuks.
See on selline minieksperiment, katsetus Facebooki bännereid segmenteerida ja reklaamiraha täpsemini suunata. Kirjutan sellest siia selleks, et panna segmenteerimise mõtted inimeste peas liikuma ja katsetama, mitte tuimalt massi püüdma ning mõtisklema miks efektiivsus na väike on.
Facebooki bännerit üles riputades on teadupärast võimalik valida sihtgrupi riiki, vanust, sugu ja mõnda vähemtoimivamat parameetrit. Aga on võimalus valida ka fännilehtede liikmeskonda, omakorda nende liikmete sõpru ja märksõnu.
.jpg){kind=icon}
Turundaja: loe see artikkel läbi, levita kolleegidele, saate enamikele küsimustele lihtsad vastused ja hakata tegutsema.
Kui Eestis räägitakse turundamisest sotsiaalses meedias, siis suurema osa sellest haarab endale Facebook, natuke ka Twitter, murdosa ülejäänud. Rääkides erinevate turundusjuhtidega on selgelt näha, et Facebook on hetkel peamine sotsiaalmeedia keskkond mida 2010 aastale vastu minnes tõsiselt võetakse, Twitter on pigem väike toetav asjake mille mõttest väga aru ei saada.
Eile külastas OKIA Akadeemiat Jüri Kaljundi, arutlus käis online-reklaami ehk displeireklaami oleviku ning tuleviku teemadel. Üks nähtuseid, mis teemaga haakub, on banneripimedus. "Banner blindness" ehk banneripimedus iseloomustab külastajate käitumist veebilehtedel banneritega: veebibannereid ignoreeritakse, märgatakse ja klikatakse üha vähem. Võta näiteks Delfi või Postimees: lähed lehele ja tead ette, kus on sisuosa, silm liigub sinna automaatselt.
Masu-eelsel ajal hakkas juba ära tüütama olukord, kus reklaamipinnad printmeedias kippusid sisu mahult ületama. Sisu-reklaam-reklaam-sisu-reklaam-reklaam. Kusjuures inimene veel maksis selle ajalehe/ajakirja eest.
Ka bännerpindade mahud on tänaseks ekraanidel kohati lämmatavad. Kuvarite mõõdud justkui suurenevad, samas vaatavad meile üha enam vastu sülearvutid, väikesed netbookid, iPhone jt nutitelefonid. Siiamaani on populaarseim kuvari resolutsioon Eestis 1024 x 768 pikslit ning võttes just selle mõõdu aluseks tegin väikese eksperimendi: vaatasin Eesti suuremaid meediapindasid läbi Eesti keskmise kuvarimõõdu. Võehh!
Kas reklaamide üleküllus on karuteene meediakeskkondadele endile?
Nagu ikka on see turundajale väga oluline temaatika. Näide: Klikivabrik on keskkond, mis liidab enda alla kümneid veebiportaale ja müüb neisse läbivalt reklaami. Hiljuti muudeti taktikat: veebikeskkondi tasustatakse edaspidi mitte näitamiste arvu vaid klikkimiste alusel: iga klikk on väike raha portaalile. Veebiportaalide jaoks oli see katastoofiline muutus, sest käibed kukkusid kolinal, halvemal juhul kümneid kordi. Paljuski on siin põhjuseks ka kehvad bannerid, tihti "call to action" elementide puudumine. Kõik kaotavad.
OK Interactive OÜ | Reg. nr. 10642358 | info@okia.ee
