OKIA » Huvitav

M-kaubandus: 2012 aasta trend?

Carl Rannaberg — Tue, 31 Jan 2012 06:30:04 +0000

2012. aasta alguses on mobiiliturundus ja m-kommerts samas faasis nagu oli sotsiaalmeedia turundus 2 aastat tagasi. 2010. aasta alguseks oli kogenund Facebooki juba kriitline mass (100 000) eestlasi, et esimesed ettevõtted seal turundamisega katsetama hakkaks. Samas seisus on nutitelefonid ja turundus läbi selle kanali. Nutitelefone on Eestis kindlasti üle 200 tuhande ning see arv kasvab kiirenevalt – üle poole müüdavatest mobiiltelefonidest on nutitelefonid. Äsja olid ka jõulud, mil kindlasti paljude kingikotti sattus just nutitelefon. Mobiilioperaatorid on nimetanud 2011. aastat nutitelefonide aastaks. Kas 2012 on m-aasta ehk turundus kolib meie taskutesse?

M-kaubandus saab lähemate aastate jooksul olema oluliselt suurem äri kui on e-kaubandus praegu. Seda seetõttu, et nutitelefon on personaalne ja see saab olema taskus pea igal inimesel. Ja kuna see on inimesel pidevalt kaasas, siis on kokkupuutepunkte oluliselt rohkem kui e-kaubanduse puhul. Alloleval pildil on ka näha, milline potentsiaal m-kaubandusel on.

Enesest mõistetav on see, et aina enam hakatakse turundama läbi olemasolevate kanalite, mis on end nutitelefonide jaoks mugandanud. Seda näiteks Adwords reklaamide näol, mida näidatakse mobiilses otsingus või rakendustes, mille tegijad on reklaamide näitamise lubanud. Samamoodi on oodata reklaame ka Facebooki mobiilsesse versiooni. Kuid see kõik on paljuski sama asja väiksemal ekraanil näitamine. Huvitavam on vaadata lahendusi, mis kasutavad ära nutitelefonidega tekkivaid võimalusi: kogu aeg inimesega kaasas olemist; riistvara nagu kaamera, GPS, puutetundlik ekraan jne. Just need uued võimalused loovad pinnase efektiivsemate turunduskanalite ja mugavamate kommertskanalite tekkeks. Kui arvutis olles hangitakse enamik infot kasutades otsimootorit, siis nutitelefonikasutus on hoopis teistsugune. Kasutatakse oluliselt rohkem spetsiifilisi rakendusi, mis annavad tihti palju asjakohasemat infot ja on väikesel ekraanil lihtsamini kasutatavad ja hoomatavamad.

On mitmeid huvigruppe, kes saavad uutest võimalustest erinevalt kasu lõigata. Kindlasti on väga mugav pinnas e-poodidel ja digitaalses maailmas juba tegevatel ettevõtetel oma tegevust laiendada nutitelefonidesse. Kuid nutitelefonid toovad kindlasti aktiivsemalt kaasa ka ettevõtteid, mis seni on jäänud suuresti passiivseks online maailmas. Nendeks on näiteks füüsilised poed, kes on siiani üritanud läbi e-mail uudiskirjade, Facebooki ja veebilehe suunata inimesi minema nende poodidesse, mis asuvad keskustes. Paraku on see vägagi ebaefektiivne. Püütakse küll sihtida näiteks uudiskirja saatmine nädala lõpu poole, kui inimesed kaubanduskeskustesse shoppama plaanivad minna, kuid sellegipoolest ei saa nad sõnumit hetkel, kui neil on võimalus sellele koheselt reageerida. Kui võrrelda seda e-poodide ja digitaalse reklaamiga, siis läbi reklaami klikkides saab inimene juba mõne hiireklikiga soovi korral ostu sooritada. Läbi mobiilsete kanalite on võimalus ka liikuvat inimest oma turundussõnumiga tabada.

E-kaubanduse käepikendus

E-kaubanduse kolimine nutitelefoni tundub elementaarne. Nii m-kaubandus kui e-kaubandus on digitaalsed ning nende ühildamine on vaid aja küsimus. Seda on teinud juba näiteks Cherry, mille päevapakkumisi saab vaadata ja osta nende mobiilses veebis.

Kui Cherry puhul on tehtud veebiversioon nutitelefonil mugavalt kasutatavaks, siis mitmed e-kaubandusega tegelevad ettevõtted leiutavad nutikamaid lahendusi. Amazon on välja toonud rakenduse Amazon PriceCheck, millega poes triipkoodi skännides saab teada palju sama toode Amazonist ostes maksaks. Ehk Amazon üritab võita kliente füüsilistelt poodidelt.

Sarnaselt Amazoni rakendusele toimib ka ShopSavvy rakendus, mis võimaldab triipkoodi skännida. Peale skännimist on näha hinnad nii e-poodides kui füüsilistes poodides.

ShopSavvy, PriceTag (http://pricetagmap.com/), Amazon PriceCheck (http://www.amazon.com/gp/feature.html?docId=1000749751 http://www.mobilecommercedaily.com/2011/12/12/price-comparison-apps-are-a-fact-of-life-in-a-mobile-activated-world)

Jaekaubanduse uus tulemine

Kui e-kaubandus on aina enam kanda kinnitamas ja võtab füüsiliste poodidega jaekaubanduselt järk-järgult äri käest, siis nutitelefonide näol on saabunud jaekaubandusele päästerõngas. Nutitelefonidega tekivad uued võimalused, mis aitavad siduda online- ja offline-maailma. Vastupidiselt enamusele hinnavõrdluse rakendustele, mis püüavad jaekaupluste külastajad e-poe ostjateks värvata, on mitmeid rakendusi, mis üritavad vastupidist. On nii poodide rakendusi, nagu H&M-i väga kena Android rakendus, kui ka rakendusi, mis premeerivad poe külastajaid kupongidega. Kui võtta arvesse hiljutine Euroopa nutitelefonide kasutajate seas läbi viidud uuring, siis pooled neist sooviksid poest möödudes kupongi oma telefoni. Sellega seoses tuleb appi Choco rakendus (selgitus: olen Choco projektijuht), milles kasutaja näeb enda lähedal asuvaid põnevaid ja soodsaid pakkumisi, mida on võimalik kategooriate järgi filtreerida. Näiteks kesklinnas Tammsaare pargi läheduses olles avades Choco rakenduse näed, et sinu lähedal on pakkumisi nii Viru kui Solarise keskuse poodidelt. Kupongi lunastamine on imelihtne: tee check-in ja skänni poes 1-2 toote triipkoodi ning näita seejärel kupongi teenindajale. Kui lisad nendele tegevustele juurde ka pildi ja kommentaari ning jagad seda Facebookis, siis saab kupongi lunastatud veelgi kiiremini.

Choco's on hetkel privaatbeeta periood, mis tähendab, et seda pääseb kasutama piiratud hulk kasutajaid. Koheselt saad registreerida, kui lähed siia ja sisestad salakoodi Facebook24.

Makselahendused

Aina enam koguvad maailmas populaarsust mobiilimaksed. Need on võimalikud olnud ka Eestis pikemat aega, kuid see ei ole kuigi mugav ning toimib vaid eraisikute vahel. USA-s ning ka mujal maailmas juurutatakse nutitelefonide võimalusi arvestades maksevahendeid, mis võimaldavad poes või kohvikus maksta. USA-s on vägagi populaarne Square, mille kaardilugeja ühendatakse nutitelefoni kõrvaklapipesasse. Samal ajal üritab Google juurutada enda Wallet teenust, mis kasutab uuemates telefonides olevat NFC (near field communication) sensorit, mis tähendab, et maksmiseks piisab oma telefoni liigutamisest makseterminali lähedale. Samamoodi katsetavad selles valdkonnas mitmed tegijad, kelle süsteemiga on juba krediitkaardid seotud: Paypal, Apple, Amazon, eBay jne.

Küll on vähe tõenäoline, et mõni neist süsteemidest Eesti kaupmeeste juures valdavaks saab. Pigem liiguvad Eesti pangad või mobiilsideoperaatorid ajaga kaasa ning rakendavad need trendid, mis USA-s juba valdavaks saanud.

Alustada nüüd või 2 aasta pärast?

EMT ärikliendi divisjoni juht Jüri Kriisemann ütles hiljuti antud intervjuus: "Ma usun, et 2 aasta pärast on pooled kõigist Eesti mobiiltelefonidest nutitelefonid. Siis on ka täidetud kriitiline mass turunduseks."

Ma usun, et 2 aasta pärast on tõesti m-kaubandus ja m-turundus Eestis küps. Kuid 2 aasta pärast koore riisumiseks tuleb ettevalmistustega alustada juba täna. Nagu ka sotsiaalmeedia on mobiiliturundus täiesti isemoodi loom, mille eripärad tuleb katsetades enda jaoks selgeks teha. Sellepärast arvan, et 2012 tuleb samasugune läbimurde aasta nagu 2010 oli Eestis sotsiaalmeedia jaoks. Mitmel pool on laotud juba vundament selleks (pankade mobiilirakendused, e-kaubanduse mobiiliversioonid jne), et 2012 liiguks m-kaubanduse taktikepi all. Tegemist on muutusega, mis juhtub kord 10-20 aasta jooksul: arvuti on personaalsem kui kunagi varem, see on meiega igal pool kaasas.

Vaata neid ka

Tahvelarvutite invasioon on alanud – mida silmas pidada?

Kaupo Kalda — Tue, 29 Nov 2011 12:28:49 +0000

Kui ma mõned päevad tagasi OKIA Facebooki lehel uurisin, kellel on iPad, kes plaanivad selle hankida, siis ca 60-st vastajast kolmandikul on iPad, 10% ütles, et varsti ostab ja paaril oli mõni teine tahvelarvuti.

Muidugi on see üsna teemasse kallutatud küsitlus ning 60 inimest on selgelt vähe, aga tendents on selge: Eestis on kõigist veebikasutajatest juba ca 1% iPadi kasutaja, vaid 6 kuud tagasi oli osakaal 0,3%. Lisaks teised tahvlid, kuigi nende osakaal/müük on üsna väike.

Ainuüksi iPade müüakse tänavu maailmas ca 50 miljonit. Iga nädal miljon. Konkreetselt see toode domineerib tahvlite turul üsna võimsalt ilmselt veel jupp aega, samas ka teised pingutavad üha enam, eesotsas Samsungiga. Delfis ilmus äsja artikkel "Maaletooja ennustab iPadile plahvatuslikku müügikasvu", kus loodetakse Baltikumis järgmisel aastal iPadile mitmekordset müügikasvu. Kõik arvutootjad loovad järjest ja järjest oma versioone tahvlitest, ka esimene odav-enamvähem-okei-kvaliteediga tahvel Amazon Kindle Fire on müügile jõudnud.

Kõiksugu uudised viitavad üha enam tahvlite edule, ka näiteks see artikkel ütleb 2011 kohta "IDC alandas käesoleva aasta personaalarvutite müügiennustust ning süüdistab oodatust kehvemates tulemustes tahvelarvuteid, majandust ja halba esimest kvartalit.". Või see uudis: "iPad on asunud edetabeleid ringi tegema". Järjest räägitakse, et see ja teine kool läheb eksperimentaalselt üle iPadidele paberraamatute asemel. Või huvitav video sellest, kuidas iPad on andnud kõnehäirega autistlikele lastele uue võimaluse kommunikeerida. Apple tänavusügisene uuendus muutis iPadi arvutist sõltumatuks – põhimõtteliselt ei olegi "tavalist arvutit" enam vaja (kuigi see on kohati veel kohmakas lahendus, eriti tõsisemate vajaduste puhul). Jne jne.

Miks ma sellest räägin?

Selgelt on näha, et kodukasutaja kolib suhteliselt kiirelt tahvlitele ümber, protsess käib juba täie hooga. See tähendab, et veebid peaksid sellega arvestama näiteks nende asjadega:

Hover või mouseover (hiirega üle objekti liikudes toimub mingi käitumine) on üldiselt keeruline nähtus tahvli puhul, samuti peaksid veebid olema "mitte-liiga-kribud", et neid saaks mõnusalt sõrmega näppida.
Sõrmega navigeerimine – sõrm on kohmakam kui teravatipuline hiirekursor. Viited ei tohiks olla liiga pisikesed ja üksteise lähedal. Eriti oluline on see menüüde puhul. Tahvli eeliseks on küll see, et sealset pilti saab kiirelt suurendada, aga mugavam on ilma selleta.
Flash – pole väga hea mõte, iPad ei toeta üldse seda tehnoloogiat ning Adobe teatas ka, et lõpetab mobiilsetele platformidele flashi arendamise, keskendudes html 5 standardile.
Popupid – pigem tuleks lahendada lehesiseselt nn modal-akendega. Jälgige, et need modal-aknad avaneksid korralikult, tihti tahvlitel on siin probleeme.
Scroll – lehesisene scroll ei toimi tahvlis näpuga lohistades, on vaja spetsiaalne script rakendada.
Upload – täna ei saa tahvlite opsüsteemidest üles laadida faile üle veebi, selleks on vajalik spetsiaalne opsüsteemile mõeldud rakendus.
ID-kaart - ei toimi tahvlite puhul. Toimib Mobiil-ID.
Testige – testige oma lehti iPadil ja võimalusel ka mõnel Android-tahvlil. Testige kõiki funktsioone, mida sooviksite seal saada kasutada.

Ja kindlasti on neid eripärasid veel.

Sellepärast räägingi – täna veebi tehes võiks arvestada näpuga kasutajaga, eriti kodukasutajate puhul, ning neid kõiki teisi eripärasid. Mobiiltelefonidest rääkimata, kuigi see on pigem mobiiliveebide teema. Põhimõtteliselt on aga mobiilidel samad piirangud/omapärad.

Selle teemaga haakuvad veel hästi artiklid "Mis on responsive web design?" ja lugu iPadi põlvkonnast.

Vaata neid ka

Tulevikutehnoloogia on su igapäevane sõber

Kaupo Kalda — Thu, 03 Nov 2011 08:46:40 +0000

Tehnoloogia on ka täna meie sõber, tulevikus see osakaal vaid kasvab. Kõiksugu tehnikavahendid, kasutajaliidesed, internet. Microsoft on aeg-ajalt tootnud tulevikutehnoloogia visioonivideosid. Nüüd on nad ühe järjekordse klipiga maha saanud ja pole midagi öelda, väga äge ning üsna realistlik.

See konkreetne video keskendub peamiselt igapäevasele produktiivsusele. Mitmed asjad sealt on juba homme meil olemas. Mõned tegelikult ka täna olemas (iPad'i-maailmas vähemasti) või peaaegu olemas.

Edit: teine video veel, millele viidati meie Facebooki kommentaariumis. Mõnus üle-vindi-hambapesu-kalendri-omleti-uudiste-video.

Vaata neid ka

Päädide põlvkond ehk pudrused näpud ekraanil

Kaupo Kalda — Thu, 22 Sep 2011 07:58:50 +0000

Pildil rakendus "Tere-Tere", kodumaine, beebidele. Laadimiseks kliki pildile.

Kui mõned kuud tagasi poekassas iPad'i karbi kätte sain, ei teadnud ma veel, kui palju muudab see minu ca 20-aastast arvutikogemust. Sel päeval sai minu iPhone'st jälle telefon ning läpaka teen lahti vaid keerulisemate tööteemade või suurema pilditöötluse jaoks. Täna, paar kuud hiljem, mängib kodus meie 1,5-aastane põnn autode, klotside, pallide, muruliblede, kassisaba, lasteraamatute, karvapallide, issi varvaste, suupilli ja iPadiga, milles on omakorda need samad asjad. Kindlasti veel tuhande asjaga. Aga ta kindlasti ei mängiks klassikalise arvutiga, mille kasutamiseks on vaja füüsiliset hiirt ja klaviatuuri.

Mis puudutab pealkirjas olevat sõna "pääd", siis olen võtnud selle isiklikult slängisõnavarasse sõnaks, mille sünonüüm on tahvelarvuti. Kõlab hea ja loogiline, sobib kokku sõsartoote sõnaga "läpakas", näeb nunnu välja ja on igatahes mõnusam sõna kui mp3-mängija eestindus "pülk".

Katsutavad veebid

Nüüd ei maksa mõelda, et me oleme oma punnpõsksest titast arvutisõltlase teinud, üldsegi mitte. 10-15 minutit päevas, muude mängude ja pudrukordade kõrvalt, kuulab ta iPadist loomade hääli või vaatab loomapilte, kus ema hääl ütleb talle "Karumõmmmm", tõstab pusletükke, mängib ksülofoni jms põnevad tegevused ajule ning sõrmedele. Seda on põnev vaadata, kuidas ühe imiku jaoks on puuteekraan loomulik nagu emarind, ta ei taju seda digitaalsena, sõrm lohistab nagu füüsilist eset. Asja miinuseks on väike fakt, et telekad on veel "lollid" ja poja oli pettunud, kui telekaekraanil olevat autot ei saanudki näpuga liigutada. Mismõttes ei saa?! :)

Ma arvan, et meie beebi ei hakka ilmselt kunagi kasutama klassikalit klaviatuuri ja hiirt. Mistõttu tuleb tõdeda, et juba täna on sündinud põlvkond, kellele ka veebilehed tuleb teha ergonoomiliselt kätega katsutavad, mitte soovitatavalt, vaid igal juhul. Lisaks muidugi märksõnad "responsive web design" jms, mis kõik tänapäeval asjaga haakuvad.

Edit: lisasin siia ühe vahva video, mis väga hästi seda uue põlvkonna olukorda näitlikustab:

Artiklid päädirakendustest

Teen lähiajal mõned artiklid inspireerivatest iPadi rakendustest – disain, fotograafia, muusika. Näitan ka, kuidas lugeda veebi uutmoodi, lapatavana, sind huvitavatel teemadel, palju mõnusamalt, kui seda täna teed. Olen sõpradega, kellel kodus iPad, sellest tihti rääkinud – neil pole tegelikult ülevaadet vahvatest rakendustest ning kasutavad päädi laias laastus vaid surfamiseks.

Aga just need rakendused teevadki iPadi imeliseks. Teisi "pääde" ma ei tunne, kuid kui uskuda teste, pole iPadil ligilähedasetki konkurenti.

Soovitus – hangi endale või kingiks pääd

Seega kui tahad oma arvutikogemusest midagi uut, mine poodi, võta ligi iPad (2x odavam kui läpakas) ja varsti soovitan sulle siin ägedaid rakendusi. Pääd (vähemasti iPad) on väike, kerge, helitu, käivitub momentaalselt, ei kuumene ja aku kestab 10h, kasutada saad kaamerat (ipad 2), skaipida ja teha videokõnesid, mängida, surfata, meilida ja ekraanil olev klaviatuur on praktiliselt sama kiire kasutada kui füüsiline klaver. Hinnad algavad kusagil 400 € kandist, mina hankisin enda oma Euronicsist.

Lõppu üks video, kus keegi, kes iPadi näppinud ja teab, mis see on, saab selle endale kingituseks. Minu poolt soe soovitus jõulu- või sünnipäevakingiks, ükskõik mis ealisele. Emotsioon tõotab tulla selline (v.a. juhul, kui ta VEEL ei tea, mis see on):

Sarnaseid reaktsioone vaata siit :)

Vaata neid ka

TEDx video: kuidas head juhid inspireerivad oma ideid järgima?

Kaupo Kalda — Wed, 31 Aug 2011 05:40:50 +0000

See on üks mõnus 18 min tempokas video, esinejaks karismaatiline Simon Sinek, kus räägitakse sellest, kuidas head juhid panevad inimesi oma ideid uskuma, eelkõige Apple näitel. "Do You believe?" Kindlasti, kindlasti väärt vaatamist ja ka arutlemist.

Vaata neid ka

Andmed pilves – palun täpsustage – kus?

Silja Elunurm — Mon, 25 Jul 2011 07:30:44 +0000

Hiljuti kirjutasime tulevikust, muuhulgas Apple iCloud'ist. Tänases külalispostituses kirjutab Advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandeadvokaat Silja Elunurm sellestsamast huvitava nimega nähtusest – pilveraalindusest, mis puudutab meid kõiki täna ja tulevikus üha enam – ning seda eelkõige juriidilisest aspektist. Kas on vahet, kus asuvad teenusserverid füüsiliselt? Mis juhtub, kui teenusepakkuja pankrotistub?

2-3. juunil Tallinnas toimunud ITechLaw konverentsi üheks arutelu teemaks oli „Tegutsedes pilves: see on midagi enamat kui pilveraalindus“. Paneeldiskussiooni käigus tõusetusid mitmed huvitavad õiguslikud probleemid, millest ühel sooviksin siinkohal põgusalt peatuda.

Mis on pilveraalindus?

Termin pilveraalindus (cloud computing) pärineb IT spetsialistidelt, kes on ajalooliselt visualiseerinud internetti kui hõljuvat pilve andmevõrkude diagrammides. Lühidalt võiks öelda, et pilveraalinduse mõiste hõlmab teenuseid, mis võimaldavad ligi pääseda enda informatsioonile üle interneti ehk siis läbi pilve. Kui nüüd konkreetsust armastav jurist küsib IT spetsialistilt, et kus need andmed ikka tegelikult asuvad, siis on vastused õiguslikust vaatepunktist huvitavad: „Noh nad on pilves…Ja tegelikult nad ei olegi ühes kohas, vaid andmepaketid liiguvad pidevalt….ja üldse me ei saa seda öelda turvalisuskaalutlustel.“ Tegelikult on asi palju robustsem kui akna taga mööda liuglevad pilved. Andmed on kusagil serveris (või mitmes), mis paikneb mingis hoones (või erinevates). Küsimus on ainult kus, ning kas pilveraalinduse kasutajad mõistavad, kuivõrd määrava tähtsusega see nn pilve asukoht tegelikult on?

Kas serverite asukoht mängib rolli?

IT ettevõtjad on nüüd kindlasti juba positsioneerinud end rünnakule. Vahet ei ole, kus need andmed on, kui kliendid saavad pilveraalinduse kaudu minimeerida kulutusi infrastruktuurile: ettevõte ei pea ülal pidama kalleid süsteeme, äripartnerid saavad pilves jagada infot ja andmeid ilma dubleerivaid süsteeme omamata jne. Tõepoolest – kindlasti pakub pilveraalindus äärmiselt palju uudseid ja kuluefektiivseid lahendusi. Oluline on aga mõista võimalikke kaasnevaid õiguslikke riske. Ja see üleskutse ei ole suunatud mitte ainult pilveraalinduse kasutajatele või teenusepakkujatele. See üleskutse on suunatud intellektuaalomandiga tegelevatele juristidele, ministeeriumite ametnikele, kes tegelevad õigusloomega ja filosoofilise probleemina kõigile arutleda jaksavatele.

Üheks keerukamaks küsimuseks on kohalduva õiguse ja jurisdiktsiooni (sh pädevus teostada riiklikku järelevalvet) määratlemine pilveraalindusega tekkivate õigussuhete puhul. Jurisdiktsioon on üks osa riigi suveräänsusest ja viitab seadusandlikule, kohtulikule või administratiivsele kompetentsile. Seadusandlik jurisdiktsioon sisaldab riigi õigust rakendada enda seadusi erilise tegevuse, suhete või olukordade puhul. Levinuim jurisdiktsiooni rakendamise alus on nn territoriaalsuse printsiip, mille alusel riik rakendab enda seaduseid enda territooriumil. Seega kui ettevõtja viib oma andmed pilve, avab ta suure tõenäosusega erinevate jurisdiktsioonide pandora laeka. Ettevõtte tegevusele ei pruugi kohalduda enam ainult tema enda asukohariigi õigus, vaid erinevate andmekeskuste asukohariikide õigused. Ja kui ettevõtja ei teagi isegi, kus tema andmeid hoitakse (äkki Indias, Hiinas või hoopis LAV-is), siis seda üllatavamad võivad ühel hetkel olla tekkinud õiguslikud probleemid.

Mis juhtub kriisi korral?

Mis saab siis, kui pilveraalinduse teenust pakkunud ettevõte pankrotistub? Mis saab pilves paiknenud andmetest? Kas neile kohaldub nn pilve asukohariigi, teenust pakkunud ettevõtte asukohariigi või teenuse kasutaja asukohariigi õigus? Kas pilves paiknenud andmed võivad teatud jurisdiktsioonis olla vaadeldavad hoopis pankrotivarana? (kui need kvalifitseeruvad andmekoguks). Üheks pilveraalinduse kategooriaks on nn tarkvaraarenduse keskkonnad, mis pakuvad oma klientidele platvormi, kus pilveteenus luua ja paljudel juhtudel ka infrastruktuuri, kus seda pakkuda. See tähendab, et selle teenuse läbi loob ettevõtja tegelikult uusi intellektuaalomandiga kaitstud teoseid (tarkvara). Millise riigi õigus siin kohaldub? Kas tellija asukohariigi õigus, tellija töötaja asukohariigi õigus, kes kasutab arenduskeskkonda läbi pilve või hoopis nn pilve asukohariigi õigus? Oluline on siinkohal tähele panna, et pooled võivad küll lepinguliselt reguleerida lepingule kohaldatava õiguse (nt arenduslepingule kohalduva õiguse), kuid pooled ei saa lepinguliselt ümber põigata konkreetse jurisdiktsiooni kohustuslikest normidest (konkreetse näite puhul ka nt autoriõiguse sisu ja kaitse ulatusest).

Riikliku järelevalve roll

Veel on huvitav küsimus riiklikus järelevalve pädevuses. Näitena võiks välja tuua kuulsa USA Patriot Act’i, mida kardavad pea kõik mõistlikud ettevõtjad – teada on selle laastav mõju isikute privaatsusõigusele ning sõnumisaladusele. USA andmekeskuses andmeid hoida on sisuliselt teha need täies ulatuses kättesaadavaks „suurele vennale“. Lisaks on küberkuritegevus järjest kasvav trend. Kui andmekeskuse asukohariigi järelevalveasutus alustab kriminaalmenetlust teatud selles riigis andmeid hoidva või neid töötleva ettevõtja vastu, siis võib see tähendada teatud seadmete konfiskeerimist, ja see omakorda võib kaasa tuua ka täiesti asjasse puutumatu ettevõtja andmete läbivaatamise või teenuse kasutamisvõimaluse katkemise. Risk tekib asjaolust, et pilveraalindust kasutavad ettevõtjad ei tea, kes on nende nn naabrid konkreetses andmekeskuses.

Nõuanne

Konkreetse õigusnõuna soovitaksin hinnata kriitiliselt teenuslepinguid: kas on selge, kus andmed paiknevad ning millisele jurisdiktsioonile need allutatakse? Lepinguliselt on võimalik jurisdiktsioonilisi riske vähendada sätestades, et teenuse pakkuja tohib teenust osutada ainult läbi teatud riikides paiknevate andmekeskuste. Segaduste vältimiseks olgu öeldud, et nn kohalduva õiguse valik ei elimineeri konkreetse asukohariigi imperatiivsete normide kohaldamist. Seda lepinguliselt muuta ei ole võimalik. Siinkohal on paslik välja pakkuda ka üks mõttearendus jurisdiktsioonide segapuntra lahtiarutamiseks: globaalne kokkulepe, et andmetele kohaldub alati selle allika asukohariigi õigus. See tähendab aga, et konkreetse andmekeskuse asukohariik peab sisuliselt loobuma enda jurisdiktsioonist teatud maa-alal. Sisuliselt nagu riigid on loobunud enda jurisdiktsioonist teiste riikide saatkondade territooriumitel. Nüüd on küsimus aga, kuidas allika asukohariigi ametkonnad oleksid õigustatud teostama enda järelevalvepädevust teise riigi territooriumil paiknevates andmekeskustes, kus paiknevad koos erinevate allikate andmed? Esimene võimalus oleks koostöökohustus ja infovahetus riiklike ametkondade kaudu – see aga oleks avalikule administratsioonile meeletult koormav. Teiseks on sektoripõhise regulatsiooni loomine pilvandmetöötlusele – kohustamaks pilvandmetöötlejaid avaldama järelevalvemenetlustes infot enda klientide andmete osas. Nüüd teenisin kindlasti ära IT ettevõtjate veel suurema pahameele, kui küsimusi püstitades. Aga tegelikult on see ainult üks mõte, mille üle laiemas plaanis edasi diskuteerida.

Silja Elunurm, vandeadvokaat

Advokaadibüroo Glikman & Partnerid

Vaata neid ka

Web 3.0 – kuidas läheb?

Kaupo Kalda — Wed, 22 Jun 2011 05:45:40 +0000

Kahesajas artikkel meie blogis :) Olen kirjutanud artikleid Web 1.0, 2.0 ja kõige "uuemast" 3.0 ideoloogiatest. Täna oleme tegelikult otsapidi Web 3.0 ajastus kenasti sees ning vaataks sellesama varasema artikli põhjalt, kuhu oleme praeguseks jõudnud.

Ma arvan, et nn Web 3.0 mõtlemine jääb püsima mõneks ajaks, see võibolla reformuleerub ajas kergelt, aga see ongi see "õige veebivärk", läbimõeldud vundament (vt ka lõpust Web 4.0 mõtteid).

Remark: Palun "tehtud" lugeda pigem "hea algus on lahti tehtud".

Andmed pilves: tehtud.

See on seni olnud veel suhteliselt vähe rakendust leidev nähtus. Siiski – Google Mail, Google Docs, veebipõhised raamatupidamislahendused jms ongi oma andmete pilves hoidmise näited.

Samas alles nüüd on tekkimas ka oma arvuti sisu pilve peegeldamine või näiteks muusika striimimine otse serveritest. Kõige oodatumaks on äsja väljakuulutatud ja kauaoodatud Apple iCloud. Vot seda oleme oodanud. Andmed on automaatselt sünkroonis, ostad uue arvuti/telefoni/seadme, logid oma kontolt sisse, kogu kraam – paroolid, failid, programmid jms – laetakse automaatselt Apple serveritest sinu masinasse ja tuld. Teed telefoniga pilti, see ilmub sinu kõigisse seadmetesse. Super. Sarnast teenust, esialgu küll eelkõige muusikastriimimist, oodatakse ka teistelt, näiteks Googlelt. Amazon juba tegi oma Amazon Cloud Drive teenuse, kuid ma usun Applesse rohkem – vaja on tegelikult terviklahendust, mitte ainult failidele, kogu sinu e-maailmale. Võimalikult kompaktselt ühtse süsteemina.

Semantiline veeb: tehtud.

Semantiline veeb on seostega veeb. Näiteks iPadi aplikatsioon Flipboard, mis korjab kokku sind huvitavate teemade paremad palad ja vormistab need kauni kasutajaliidesega ajakirjaks. Või Facebooki/Twitteri sein, mis koosneb sind huvitavate teemade ja sinu sõprade infost, k.a. viidetest. Või otsimootorid, mis hakkavad lähiajal üha enam arvestama ka sellega, kui palju "like" sinu sõbrad ja inimesed üldiselt mõnele viitele on jaganud.

Või portaalid (näiteks kodumaised utopic.me või kurat.com), kuhu sisestades märksõnu jms, õpivad nad sind tasapisi tundma ning söödavad üha täpsemat infot ette. Jne jne.

Avatud süsteemid: tehtud.

Täna on suur osa veebirakendustest vabavaralistel platformidel (WordPress, Joomla, Drupal jt). Üha enam määrab idee ja turundus ning teostus püütakse teha olemasolevate vahenditega, et mitte jälle arendusega "umbe joosta". Startupid samas üldiselt mitte, need tehakse ikka valdavalt erilahendused, kuigi kasutavad arendusplatforme.

Mobiilne e-maailm: tehtud.

Üha enam pööratakse tähelepanu, kuidas su veebirakendus käitub silitataval nutimobiiliekraanil või tahvelarvutil, olgu selleks spetsiaalne rakendus igale nutiseadmele või tehakse veebist nö. silitataks duplikaatversioon. Sellest tulenevalt on üha enam ka asukohapõhiseid teenuseid. Üks vahva funktsioon tuleb Apple nutiseadmete opsüsteemis iOS 5 sel sügisel – meeldetuletuskalender, mis ei tuleta meelde vaid ajapõhiselt vaid asukohapõhiselt, näiteks siis, kui koju jõuad – "Vii prügi välja".

Mina isiklikult avastasin enda jaoks arvuti uuesti hetkel, kui majja tuli iPad – iPhonest sai taas mobiiltelefon ja läpakast töövahend, õhtul maailmast huvitavat uurides, inspiratsiooni ammutades või sõpradega suheldes on iPad ületamatu. Varsti sel teemal ka artikkel inspireerivatest iPadi rakendustest.

Aasta lõpuks on oodata, et ka Eestis moodustab uute telefonide müügist 40% nutitelefonide osakaal. Ka OKIA tegeleb täna erinevate mobiililahenduste arendamisega.

Mashupid: tehtud.

Nagu eelmises lõigus mainitud, püütakse täna idee, kontseptsiooni ja turundusega teha ära põhitöö, tehnilised rakendused pannakse võimalusel kokku olemasolevatest võimalustest. Mitte alati, aga võimalusel ja eelistatult. Olgu selleks mõni valmis plugin sisuhaldustarkvaradele või mõni veebirakendus sisule (a la Youtube jms).

Video, tele, muusika veebis: tehtud.

Mitmed telekanalid pakuvad osa saadetest täna ka arvuti/veebi vahendusel. Youtube on alustamas reaalajas spordiülekandeid. SmartTV ehk arvutit meenutavad nutikad televiisorid on turule jõudnud. Elion ja teised, kelle televisiooni-internetiteenusest on saanud midagi hoopis enamat, näiteks saadete salvestamine pilve jms. Lisaks on juurde tulnud 3D televisioon.

Liitvad vidinad: tehtud.

Esimene vigur, mis siin meenub, on pea igas teised veebis täna "Like" nupuke igal lehel, millele klikates visatakse link+tekst+url sinu sõpradele Facebookis. Vidinaid on igasuguseid, nähtavaid ja taustal jooksvaid, süsteemid on üha lahtisemad ja lahkemalt nõus oma ressurssi läbi spetsiaalsete arendusliideste (API) jagama.

Riigiteenused netti: tehtud.

Enamus riigiteenuseid, vähemasti meie riigis, on nüüd võimalik netis teha. Olgu selleks eesti.ee kodanikuportaal, omavalitsustele mõeldud ühine teenusportaalilahendus KOVTP (mis on ka üks OKIA arendusprojektidest, millest varsti lähemalt ka kirjutame), ettevõtte asutamine veebis vms. Nüüd on meil ka ametlikult veebipolitsei.

E-ostlemine: noooh… nii ja naa.

E-kaubandusel on uus tulek iseenesest toimunud, huvi on arenduspoolel tugev, aga e-ostlemisrutiini sissejuurdumine meie riigis ise võtab veel aega. Paljudel eestlastel täna on üldse näiteks toimivad krediitkaardid? Ikka veel tahetakse näpuga katsuda. Mujal arenenud maailmas on e-ostlemine väga suur äri juba pikka aega.

***

Kuhu edasi?

Hea küsimus. Tegelikult on üldiselt õiged teed jalge all teada ning vast kõige suurem areng toimub nutiseadmete (k.a. nutiteler) levikus. Muus osas aga võib öelda, et tasapisi ollakse murdeikka jõudmas ning omandatud oskusi hakatakse lihvima. Kas kunagi tuleb ka Web 4.0 – raske öelda, mida selleks nimetada – aga täna see ots väga veel ei paista kusagilt. Kohal on täna 3D televisioon ja kohe kohe hakkavad filmid lõhnama (Oo, kokasaated! Aga tervitused ka CSI- ja pornosõpradele).

Või juhtub järgmine suurem muutus siis, kui masinad võtavad kõik üle?

Soovitan siia juurde lugeda ka hiljutisi artikleid "Pabermeedia viimane vaatus" ja "Eksperiment: online-meedia teekond".

Vaata neid ka

Praktilised WordPressi pluginad, vol1

Kaupo Kalda — Fri, 04 Mar 2011 06:40:28 +0000

Me oleme korduvalt rääkinud, miks on hea eelistada veebitegemisel vabavaralist tarkvara, olgu selleks Joomla, WordPress, Drupal vms. Üks nende paljudest eelistest on suure hulga pistikprogrammide (plugins) olemasolu, mida luuakse kommuuni poolt ja on reeglina tasuta kasutatavad. Nende kvaliteet on küll kõikuv, aga siiski leidub pea alati igale vajadusele vastav jupike, mis kasvõi edasiarenduseks aluseks võtta.

Kui ma hiljuti eraisikuna WordPressi platformile üht heategevusportaali ehitasin, sai üheks eesmärgiks tehnilise poole pealt võetud see, et me ei oleks liiga sõltuvad koodimeistritest. Hiljem istud oma erilahendusega üksi ja edasi teha ei oska. Mitte, et see ilmtingimata nii läheks, aga olen seda oma elus palju kõrvalt näinud. Seetõttu sain enamuse funktsionaalsusest kaetud pistikprogrammidega.

Selle ja ka varasema käigus olen rohkelt WordPressi pluginaid läbi käinud ja kade pole, jagan mõnda praktilist ja pigem vähemtuntut ka lugejaga.

Broken Link Checker

Leiab sinu veebist katkiseid viiteid. Üks lemmikutest, kui veeb sisaldab rohkelt viiteid, viimased võivad aga tihtilugu muutuda. Skaneerib perioodiliselt üle kogu veebi andmebaasi (isegi custom fieldid) ning saadab meilile raporti, kui leiab mõne mittetoimiva viite. Ühtlasi joonib soovi korral veebis vigase viite läbi, võimaldab operatiivset kiirparandamist jms. Hästi seadistatav ja nobedalt toimiv.

Enable Media Replace

Võimaldab juba üleslaetud faile uuendada. WordPressi saab loomulikult laadida kõiksugu faile, pilte jms. Aga aeg-ajalt on mõni fail lihtsalt välja vahetada, ilma, et peaks hakkama kusagil sisulehtedel sajas kohas viiteid uuendama. WordPressil endal puudub võimalus otse admin-aknast failide väljavahetamiseks, see plugin tuleb siin appi.

BackUpWordPress

Ajaloos on ikka juhtunud, et mõni server kärssab, kukub peale upgrade'i kokku vms ja halvemal juhul pole süsteemist varukoopiat. Hea mõte on teha perioodiliselt varukoopiaid. See on üks backupi-pluginatest, mis näiteks korra nädalas, kuus või päevas teeb andmebaasist + kõigist failidest ühte kindlasse kausta varukoopia, millega saad selle hetke seisuga kogu veebi täielikult taastada. Eks neid pluginaid on erinevaid, see on üks lihtsalt toimiv.

CMS Tree Page View

WordPressi kasutatakse üha enam lisaks blogimisele ka veebilehtede sisuhaldusena (CMS). Kuna WP on algselt aga blogimisele orienteeritud, on tema sisseehitatud struktuuriehitus pehmelt öeldes kohmakas. See plugin parandab selle nõrga koha, lehe struktuur on kergelt hallatav, hiirega lohistatav jne.

Page Excerpt

Sissejuhatuse lisamise võimalus on WordPressis vaid blogipostidel. Sellega saab ka tavalistele sisulehtedele sissejuhatuse lisada. See on eriti oluline, kui soovid, et näiteks Facebookis oleks kopeeritud linkidel asjalik selgitus juures, samuti Google otsitulemustes. Siia juurde käib ka teadmine, mis on Open Graph.

Page Links To

Mõni menüünupp võib viia hoopis mujale kui iseenda peale, näiteks mõnele sisulehele alamstruktuuris või sootuks mõnda teise veebi. Siin tuleb see plugin appi.

Page Tagger

Ka sildikesi (tags) saab täna lisada vaid blogipostidele, mitte sisulehtedele. Aga sildikesed on eelkõige otsimootoriritest väljatulemisel väga olulised. Page Tagger teeb siin probleemile lihtsa korrektuuri.

Revision Control

Iga kord, kui vajutad nuppu "Salvesta", tehakse WordPressi andmebaasi uus koopia. Neid võib tekkida ka 30+ tükki iga blogiposti kohta, tean omast kogemusest rääkida. Juhtub see, et andmebaas kasvab väga suureks ja leht muutub tasapisi aeglasemaks. "Revision Control" võimaldab määrata, mitu viimast salvestust alles hoitakse. Mina sättisin selle numbri 3 peale, et kui ikka näpuka teen, siis saan kenasti paar vanemat versiooni veel kätte. Seni pole neidki vaja läinud. Väga praktiline.

Cleanup WordPress

Eelmisest johtuvalt: kui sul on juba mustmiljon salvestuskoopiat, siis selle pluginaga saab andmebaasi puhastada. Lisaks võimaldab ka ühe klõpsuga spam-kommentaaride eemaldamist.

SI CAPTCHA Anti-Spam

Paljud on hädas spämmikommentaaridega. See plugin toimib üsna tõhusalt selle vastu, sest kommenteerija peab sisestama kontrollkoodi. Niimoodi robotid reeglina spämmima ei pääse.

***

Sellele artiklile tuleb varsti lisa. Kui meeldis, kliki "Meeldib". Lisa ka kommentaaridesse tõeliselt häid WP pluginaid ja/või ülalolevatest paremaid versioone.

Vaata neid ka

Pabermeedia viimane vaatus

Kaupo Kalda — Mon, 17 Jan 2011 06:40:24 +0000

Aasta tagasi oodati, et mida see Apple jälle välja kuulutab. Tuli iPad. Enne seda oli tahvelarvutite turg marginaalne, peale seda on pea kõigi elektroonikatootjate esiliinil just tahvelarvutid ning isegi kõvemate superjahtide kajutites saab iga külastaja oma iPadiga temperatuuri muuta jms trikke teha.

See näitab tegelikult, kui kiiresti asjad muutuvad ja kui suur oli selle koha peal vaakum. Kui veel mõni aeg tagasi arvati, et klassikaline paberajakirjandus on hukule määratud, siis nüüd on leitud uus lootusekiir – tahvelarvutitesse laetavad tasulised elektroonilised ajalehed, mis lisaks muule erinevad paberajalehest rikastatud sisuga – rohkem pilte, videod jms. Meie Eesti Ekspress Pro on siin esiotsas. Iseküsimus nüüd muidugi on, kui jätkusuutlik see kõik ikkagi on ja kas ületatakse tasuvuskünnis. Täna veel mitte. Aga kontseptsioon on ju äge.

Paberajakirjandus

Üldine trend on aga kvaliteetselt ajakirjanduselt "reporteri"-stiilis massiläbule. Lugesin äsja ka üht pikemat lugu ühest Postimehe vallandatud ajakirjanikust, kes samuti sisukvaliteedi osas pehmelt öeldes mures on. Kui meie iPadi-laadsed rakendused tasuvuskünnist ei ületa, kas siis olemegi silmitsi vaid rämpsajakirjandusega? Mingi muutus peab siin tulema.

Paberotsepost

Paberotsepost töötab täna veel suurepäraselt. Kui sul ikka vedelevad ehituskaubamajade või nännipoodide trükised telekalaual, siis reeglina näed sa ka kedagi neid aplalt sirvimas. Mis oleks aga see vahend, mis ka selle rutiini paberivabaks keeraks? Kindlasti ei ole see e-postkastidesse saadetav spämm.

Filmidest nähtud tehnoloogia invasioon

Tänavune aasta toob tahvelarvuteid üha suuremas koguses ka meie kodudesse. Samuti räägitakse laialt, et just 2011 on see aasta, kus turule jõuavad alla 100 € maksvad nutitelefonid, mis ka sellele nishile tugeva tõuke massidesse annavad. Üha enam on kuulda, kuidas ühes või teises riigis mõni kool paberõpikutelt iPadidele üle kolib.

Hiljuti avati Elioni poolt digiraamatute müügi keskkond ning raamatulugerite hinnad on juba päris head. Tõsi, paljudele, kaasa arvatud minule, meeldib jätkuvalt raamatuid paberilt lugeda. Aga inimesed harjuvad, varem või hiljem. Ka kaardiga maksmine vindus pikki aastaid ja tänaseks on kaardimaksete arv juba ületanud 70% piiri. Meie pere 97-aastane vanaemagi eelistab alati kaardiga maksta, tema sõnul on see kiire ja mugav.

Ning telekad. Laiale avalikkusele veel võõras termin "Smart TV" on teed raiumas. Siin on vaid üks väike pidur – me oleme kõik äsja oma telekad välja vahetanud. Smart TV on muidu lihtsalt öeldes arvutilaadne võimekus telekas, ehk midagi sarnast nagu võrrelda tavalist mobiiltelefoni smart phone'ga. Näis, kas lähematel aastatel näeme telekas personaliseeritud või interaktiivseid reklaame. Pakun, et näeme.

Ford räägib, et nende tulevaste autode pardakompuutreid juhivad mobiiltelefonid. Kuidas sulle meeldiks näiteks reklaame vaadata ajal, mil istud foori taga? :) Ühesõnaga kõik, kuhu annab ekraani külge panna (k.a. külmkapid), on varsti kuidagipidi "smardid", personaliseeritud ja ühendatud.

Tänavareklaamidele on tekkimas konkurent – augmented reality. Põhimõtteliselt täna näiteks New Yorgis ringi jalutades on sul võimalik näha erinevaid infokihte, kui vaatad ringi läbi oma nutitelefoni kaamera. See on hästiintegreeritav ka turundusega. Kaugel siin integratsioon päikeseprillidegagi. Need pildid tegi meie Veiko sügisel New Yorgis:

Lisaks ühe mobiiltelefonidele mõeldud augmented reality appi "Layar" demovideo:

Samas siiamaani trükitakse suurtes kogustes pabertelefonikatalooge, kuid ma loodan, et need on juba mõne aasta pärast keelatud kui keskkonda reostavad ja ressursse laristavad vahendid. Minu hetkel 10-kuune nööbisilmne poeg näeb neid tõenäoliselt kunagi vaid muuseumites ja ajaloofimides.

Ühes kohas ma veel selget kiiret muutust momendil ei näe – need on pakendid. Nad muutuvad küll ökoloogilisemaks, üritatakse tekitada pakendiringlust (mis on meil üldiselt masendavalt kehvasti korraldatud), aga suures pildis tarbimine suureneb ja pakendite kogus samuti. Õnneks üha enam riike/omavalitsusi on keelamas kilekottide kasutamise.

Kiirelt muutuvad ajad

Praegu on kõik muutumas. Kliima, maailmamajanduse alustalad. Palju räägitakse sellestki, et tänane 300-aastane kapitalismimudel on oma aja ära elanud, Euroopa elatustase peab aga alanema, tõusevad Hiina, India jt. Kõik muutub, saati siis selline väike osa sellest nagu pabermeedia.

Minu jutu point ongi, et tänane aeg on ülikiirelt muutuv, kiiremini ja fundamentaalsemalt kui varem. Seesama iPad muutis teatud maailmavaateid vähem kui aastaga, me ei räägi siin enam 300-st või isegi 10-st aastast. See kõik kokku tähendab, et võitluses inimese ärkveloleku aja pärast läheb üha rohkem ja kiirelt kaalukauss digimeedia kasuks. Mitte, et see mingi suur uudis oleks.

Kokkuvõtteks soovin kõigile loovust ja mitte stampidesse kinnijäämist. Põnevad ajad, eriti meile ja teile, turundajad. Juba lähiajal on enimkasutatud keel Internetis hiina keel. Aeg hakata hiina keelt õppima. Või mis teie arvate? :)

Vaata neid ka

Mis on “scam”? Europe Business Guide näide.

Kaupo Kalda — Mon, 03 Jan 2011 09:50:06 +0000

"Scam" on nn. "petuturundus" (eestikeelne sõna näiteks "purundus", puru silma ajamine?). Meile tuli taaskord allolev kiri. Ajaloost tean, et meie majas on korra seda "tasuta" asja teadmatusest tehtud ning seejärel hakkas kõiksugu arveid ja "advokaatide" ähvarduskirju laekuma, nii meilitsi kui ümbrikuga. Loomulikult ignoreerisime seda kõike ja asi vaibus ära. Aga tüütu oli küll. Selle asja nimi on "scam": üritades sinu tähelepanu hajutada, võites sinu usalduse, tõmmatakse sulle kott pähe. "Skämmi" tuntuim vorm on sõrmkübaramäng kuulikestega.

Ühesõnaga vast on pea iga ettevõte saanud sarnase sisuga kirja:

—————

Ladies and Gentlemen.

In order to have your company inserted in the registry of World Businesses
for 2011/2012 edition, please print, complete and submit the enclosed
form (PDF file) to the following address:

Europe Business Guide
P.O. BOX 2021
3500 GB, UTRECHT
THE NETHERLANDS

email: register@ebg2011.com
FAX: +31 (20) 524-8107

Updating is free of charge!

—————-

Kui sa sellise jama saad, kustuta kõik sedasorti kirjad rahulikult, tegemist on levinud petuskeemiga, kus üritatakse inimeste usaldust kasutades raha välja petta. Europe Business Guide näites jõuad formularini (pildil), kus on mikrokirjas väikselt, et nõustud maksma nonstop 990 euri aastas selle "teenuse" eest ja seda tingimusteta 3 aastat järjest automaatse uuendamisega. Kusjuures sa ei saa vastu tegelikult midagi, mingi tundmatu kataloog mida keegi kunagi äri kontekstis ei kasuta. Sarnaseid scam'i-spämmereid on palju.

Kui sa juba täitsid formulari?

Isegi kui sa oled juba selle täidetud formulari neile saatnud, ignoreeri nende ähvardusi, teadaolevalt ei ole sel teemal maailmas veel ühtegi kohtukeissi tehtud ning kui tehtaks, jääksid nemad kaotajaks. Muidugi nad teavad seda. Juriidiliselt on asi nende poolt justkui korrektne – sa ise kirjutad formularile ju alla – aga teadmatusest tuleneva pettuse tundemärgid on nii ilmsed, et ükski kohus ei läheks siin õnge.

Neid on veel ja veel

"Europe Business Guide" näite kohta pikem artikkel. Sarnaseid juhtumeid on palju, ka teistsuguste skeemidega. Üks näiteks räägib mingist Aasia domeeniregistrist ja väidab, et sa peaksid kindlasti Hong-Kongi, Hiina ja teab mis lõpuga oma domeeni ka ära registreerima, muidu jääd ilma. Ignoreerige. Ka Eestis on skämmi-pettureid nähtud, näiteks emateab.ee juhtum, kus telefonikõne "jah-sõna" peale hakati arveid saatma. Virgo Kruve kirjutas sel teemal mõned kuud tagasi põhjalikult.

Räägi kolleegidega

Nüüd palun veendu, et sinu firma töötajad oleksid selle infoga kursis. Jaga neile seda artiklit.