2010. aasta alguses tegin impulsiivse üleskutse parandamaks Google pildiotsingu "Welcome to Estonia" tulemust (vaata seda lugu ja kommentaatidest kümneid viiteid siit), millega läksid kaasa sajad blogid ja ka paljud ettevõtted. Kirjutati ajalehes ja istusin rõõmsalt Terevisioonis. Mäletate neid Balti jaama asotsiaalne ja Viru hotelli aknast filmitavat pornofilmi?

Hulk vett on merre voolanud ja praegu on selgelt näha, et tulemus on päris hea. Paar saastpilti on veel magnetitena alles, aga üldpilt on totaalselt muutunud. Tore. Muidugi saaks asja veel peenemalt ja paremini teha, aga tulemus on piisavalt hea,  liiga puhas pilt ühest riigist ei saakski väga usutav olla.

Kas teeme veel mõned sarnased SEO-talgud? Ideid? 
Näiteks otsing "Estonia" on ka kuivavõitu? :)

Igatahes tänane seis:

Vaata neid ka

• 

  Welcome to Estonia

• 

  Otepää MK etapp suusatamises

• 

  2011. aasta blogi kokkuvõte

Kahesajas artikkel meie blogis :) Olen kirjutanud artikleid Web 1.0, 2.0 ja kõige "uuemast" 3.0 ideoloogiatest. Täna oleme tegelikult otsapidi Web 3.0 ajastus kenasti sees ning vaataks sellesama varasema artikli põhjalt, kuhu oleme praeguseks jõudnud.

Ma arvan, et nn Web 3.0 mõtlemine jääb püsima mõneks ajaks, see võibolla reformuleerub ajas kergelt, aga see ongi see "õige veebivärk", läbimõeldud vundament (vt ka lõpust Web 4.0 mõtteid).

Remark: Palun "tehtud" lugeda pigem "hea algus on lahti tehtud".

Andmed pilves: tehtud.

See on seni olnud veel suhteliselt vähe rakendust leidev nähtus. Siiski – Google Mail, Google Docs, veebipõhised raamatupidamislahendused jms ongi oma andmete pilves hoidmise näited.

Samas alles nüüd on tekkimas ka oma arvuti sisu pilve peegeldamine või näiteks muusika striimimine otse serveritest. Kõige oodatumaks on äsja väljakuulutatud ja kauaoodatud Apple iCloud. Vot seda oleme oodanud. Andmed on automaatselt sünkroonis, ostad uue arvuti/telefoni/seadme, logid oma kontolt sisse, kogu kraam – paroolid, failid, programmid jms – laetakse automaatselt Apple serveritest sinu masinasse ja tuld. Teed telefoniga pilti, see ilmub sinu kõigisse seadmetesse. Super. Sarnast teenust, esialgu küll eelkõige muusikastriimimist, oodatakse ka teistelt, näiteks Googlelt. Amazon juba tegi oma Amazon Cloud Drive teenuse, kuid ma usun Applesse rohkem – vaja on tegelikult terviklahendust, mitte ainult failidele, kogu sinu e-maailmale. Võimalikult kompaktselt ühtse süsteemina.

Semantiline veeb: tehtud.

Semantiline veeb on seostega veeb. Näiteks iPadi aplikatsioon Flipboard, mis korjab kokku sind huvitavate teemade paremad palad ja vormistab need kauni kasutajaliidesega ajakirjaks. Või Facebooki/Twitteri sein, mis koosneb sind huvitavate teemade ja sinu sõprade infost, k.a. viidetest. Või otsimootorid, mis hakkavad lähiajal üha enam arvestama ka sellega, kui palju "like" sinu sõbrad ja inimesed üldiselt mõnele viitele on jaganud.

Või portaalid (näiteks kodumaised utopic.me või kurat.com), kuhu sisestades märksõnu jms, õpivad nad sind tasapisi tundma ning söödavad üha täpsemat infot ette. Jne jne.

Avatud süsteemid: tehtud.

Täna on suur osa veebirakendustest vabavaralistel platformidel (WordPress, Joomla, Drupal jt). Üha enam määrab idee ja turundus ning teostus püütakse teha olemasolevate vahenditega, et mitte jälle arendusega "umbe joosta". Startupid samas üldiselt mitte, need tehakse ikka valdavalt erilahendused, kuigi kasutavad arendusplatforme.

Mobiilne e-maailm: tehtud.

Üha enam pööratakse tähelepanu, kuidas su veebirakendus käitub silitataval nutimobiiliekraanil või tahvelarvutil, olgu selleks spetsiaalne rakendus igale nutiseadmele või tehakse veebist nö. silitataks duplikaatversioon. Sellest tulenevalt on üha enam ka asukohapõhiseid teenuseid. Üks vahva funktsioon tuleb Apple nutiseadmete opsüsteemis iOS 5 sel sügisel – meeldetuletuskalender, mis ei tuleta meelde vaid ajapõhiselt vaid asukohapõhiselt, näiteks siis, kui koju jõuad – "Vii prügi välja".

Mina isiklikult avastasin enda jaoks arvuti uuesti hetkel, kui majja tuli iPad – iPhonest sai taas mobiiltelefon ja läpakast töövahend, õhtul maailmast huvitavat uurides, inspiratsiooni ammutades või sõpradega suheldes on iPad ületamatu. Varsti sel teemal ka artikkel inspireerivatest iPadi rakendustest.

Aasta lõpuks on oodata, et ka Eestis moodustab uute telefonide müügist 40% nutitelefonide osakaal. Ka OKIA tegeleb täna erinevate mobiililahenduste arendamisega.

Mashupid: tehtud.

Nagu eelmises lõigus mainitud, püütakse täna idee, kontseptsiooni ja turundusega teha ära põhitöö, tehnilised rakendused pannakse võimalusel kokku olemasolevatest võimalustest. Mitte alati, aga võimalusel ja eelistatult. Olgu selleks mõni valmis plugin sisuhaldustarkvaradele või mõni veebirakendus sisule (a la Youtube jms).

Video, tele, muusika veebis: tehtud.

Mitmed telekanalid pakuvad osa saadetest täna ka arvuti/veebi vahendusel. Youtube on alustamas reaalajas spordiülekandeid. SmartTV ehk arvutit meenutavad nutikad televiisorid on turule jõudnud. Elion ja teised, kelle televisiooni-internetiteenusest on saanud midagi hoopis enamat, näiteks saadete salvestamine pilve jms. Lisaks on juurde tulnud 3D televisioon.

Liitvad vidinad: tehtud.

Esimene vigur, mis siin meenub, on pea igas teised veebis täna "Like" nupuke igal lehel, millele klikates visatakse link+tekst+url sinu sõpradele Facebookis. Vidinaid on igasuguseid, nähtavaid ja taustal jooksvaid, süsteemid on üha lahtisemad ja lahkemalt nõus oma ressurssi läbi spetsiaalsete arendusliideste (API) jagama.

Riigiteenused netti: tehtud.

Enamus riigiteenuseid, vähemasti meie riigis, on nüüd võimalik netis teha. Olgu selleks eesti.ee kodanikuportaal, omavalitsustele mõeldud ühine teenusportaalilahendus KOVTP (mis on ka üks OKIA arendusprojektidest, millest varsti lähemalt ka kirjutame), ettevõtte asutamine veebis vms. Nüüd on meil ka ametlikult veebipolitsei.

E-ostlemine: noooh… nii ja naa.

E-kaubandusel on uus tulek iseenesest toimunud, huvi on arenduspoolel tugev, aga e-ostlemisrutiini sissejuurdumine meie riigis ise võtab veel aega. Paljudel eestlastel täna on üldse näiteks toimivad krediitkaardid? Ikka veel tahetakse näpuga katsuda. Mujal arenenud maailmas on e-ostlemine väga suur äri juba pikka aega.

***

Kuhu edasi?

Hea küsimus. Tegelikult on üldiselt õiged teed jalge all teada ning vast kõige suurem areng toimub nutiseadmete (k.a. nutiteler) levikus. Muus osas aga võib öelda, et tasapisi ollakse murdeikka jõudmas ning omandatud oskusi hakatakse lihvima. Kas kunagi tuleb ka Web 4.0 – raske öelda, mida selleks nimetada – aga täna see ots väga veel ei paista kusagilt. Kohal on täna 3D televisioon ja kohe kohe hakkavad filmid lõhnama (Oo, kokasaated! Aga tervitused ka CSI- ja pornosõpradele).

Või juhtub järgmine suurem muutus siis, kui masinad võtavad kõik üle?

Soovitan siia juurde lugeda ka hiljutisi artikleid "Pabermeedia viimane vaatus" ja "Eksperiment: online-meedia teekond".

Vaata neid ka

• 

  Pabermeedia viimane vaatus

• 

  Mis on Web 3.0?

• 

  2010 internetiturunduse horoskoop

Sitehat on üha enam populaarsust koguv ja meie hinnangul ka hästi toimiv reklaamiviis. Siin pole suurt midagi pikalt seletada, näed allolevatelt piltidelt, mida see tähendab. Põhimõtteliselt istutatakse mõnele portaalile “pähe” ja taustale reklaamiandja graafika, kusjuures kogu pind saab olla klikitav, ka kogu ala, mis jääb külgedele allapoole. Seda on raske mitte märgata.

Meie kogemus sitehat‘idega on hää

Nende hinna ja resultaadi suhe on eeskujulik. Tõsi, palju klikke tuleb “kogemata”, sest külgedele jääb ala on kõik üks suur viide, kuid näiteks Estraveli case study (kampaania, kus ainsaks ostetud meediaks oli 1 päev Delfi sitehat‘i) teeb siin silmad ette paljudele teistele. Inimesi on üleüldse keeruline panna täna reklaamidele klikkima, kuid seda juba teinuna, kasvõi kogemata, on tema tähelepanu võitmine reaalsem kiirelt möödascrollitavast bännerist. Seega meie poolt on soovitus seda reklaamiliiki katsetada.

Mida silmas pidada?

Tõsi, kohati jääb arusaamatuks, miks vaid osa sitehat‘i jõust ära kasutatakse – tihtipeale kasutatakse seda justkui prindi asendusena (Trendmarki Patriku sõnu kasutades) ning nn. call-to-action on puudu. Ometi on alati selle reklaami taga kampaanialeht. Miks seda mitte rohkem ära kasutada? Allpool ka paar näidist (näiteks Samsung), mille puhul ei teki soovi kuhugi klikata, aga mille tagant tuli välja äge kampaanialeht. Hmm.

Jälgima peaks ka, et sitehat eristuks piisavalt ülejäänud saidist, komponendid omavahel toimiksid ning arvestama peaks ka sellega, et oma 15% väiksemate monitoridega inimesi ei näe üldse seda osa, mis jääb saigi külgedele. Visuaalse eristumisega garanteerid selle, et inimeste tüüpiline banner blindness’i rutiin saab rikutud ning nad ikkagi märkavad reklaami.

Reeglina saab vähemasti osa sitehat‘ist olla ka elav ehk näiteks flashis rakendatud. Kui mitte kogu pind, siis näiteks üleval päise kohale jääv osa.

Mõned näidised

Klikkides lähevad pildid suuremaks.

Estravel
Meie enda vahva klient ja nende ülalmainitud case study.

Nordea.
Samuti meie enda klient, disaini tegi Tank, meie poolt nõu- ja teostusabi.

Sky24.ee
Veel üks meie/Tank’i klient.  Selge, eristuv, spetsiifilisest brändist tuletatud ja trafficut toov.

Swedbank
Ma ei tahaks kellegi tööd tegelikult avalikult kritiseerida, aga kehvemapoolsetel (minu arvates, sorri, swedikad) näidetel on hariv mõju. Pilt on ebaühtlane, graafiline teostus lohakas, kaootiline kampaanialehele puudub suunamiskoht. Pakun, et päris palju tähelepanu sama meediakulu eest jooksis lihtsalt liiva. Kõigel sellel teostusel on ilmselt põhjused, mida ma ei tea. Aga järgmine kord paremini, eks? :)

Swedbank
Swedbank veelkord. Seekord juba oluliselt parem –  selge, eristuv, mainekujunduslik, hüperaktuaalne, sest vist samal päeval olid vastavad pressikad väljas. Kindlasti oli sel teemal ka veidi rohkem taustainfot teie enda veebis, seega lisaväärtusena PR-le oleks see bänner võinud ka selle infoni juhatada. Arvestades, et sitehat võib tuua kuni kümneid tuhandeid klikke päevas, on see arvestatav potensiaalne tähelepanu. Siit oleks minek juba kindla huviga, mitte ehku peale midagi võita.

Samsung

Veel üks küsitav näide. Küljed pole tegelikult tihti näha, ülemine osa on ebamäärane, ühtne pilt puudub, sitehat foonil ei eristu Postimehe veebist. Samuti edasiliikumise motivaator, sest selle bänneri taga oli äge interaktiivne kampaanialeht. Kuidas tundub lugejale, kas sina tuleksid selle peale, et klikata ja edasi uurida? Kas märkad üldse toodet? (kas paremal on äkki midagi puudu?)

Mis firma!? Klaasmerk… vist.
Kui juba virisemiseks läks, siis üks veel. :) Mida reklaamitakse, kes reklaamib. Screenshot on tehtud keskmise läpakamonitori mõõdust. Eristub hästi saidist, nõus, aga teostus kokku – kohutav. Julgeks lausa öelda, et tulemuslikum oleks raha kulutada näiteks heategevuseks. See bänner pole vist ka päris sitehat vaid mingid küljebännerid, aga mõte jääb samaks.

TTÜ
Suhteliselt korralikult teostatud sitehat. Call to action jääb küll veidi segaseks, on see nool või nupp või viitab see Delfi menüüle? Väga hästi märgatav, sõnum arusaadav.

Ekspress / EPL
Väga hästi eristuv, kuid edasilugemisele millegipärast ei kutsu. Ega alati ei peagi kutsuma (Swedi PR-näide), aga siin on ju sõna otseses mõttes tellimiskeskkond järgmine step. Otsene müük. Kindlasti suur osa liiklusest läks siit aia taha, sest impulssi edasiminemiseks ei anta. Tegelikult mõnes mõttes on ka iPadi seksikus kadunud, alles on jäänud vaid väikesed pildiraamid (neile, kellele pole ajju juba tsementi valatud, misasi see iPad on), aga see on juba peenemaks minemine. Või kuidas teile see asi tundub?

Seekord siis sedasi. Jälgime huviga edasi, milliseid sitehat‘e tehakse ja kui palju sellest tänasest loost siin kasu oli. Kui sitehatid huvitama hakkasid, siis nende neid pakuvad näiteks Delfi ja Postimees, aga ka teised, City24 näiteks. Nad kõik vist küll ei kasuta terminit “sitehat”, see termini koht ongi veidi arusaamatu.

Nüüd kliki allpool “Meeldib”, aitäh. ;)

Vaata neid ka

• 

  Tööd

• 

  Uued veebilahendused OKIA Tiimilt, vol 7

• 

  Eesti Internetiauhind 2011 tegi headmeelt

Vaatan põgusalt, kuidas on Eesti online meedia 15 aastaga muutunud ja kuhu on asi tüürimas. Sama tormakat arengut ei leia ühegi teise meediakanali kohta. Jääb üle vaid tõdeda, et loodetavasti järgmised kümme-kakskümmend aastat on sama revolutsioonilised ning põnevad, kuid online-meedia osas loodetavasti siiski paremuse suunas liikuvad (täna oleme kergelt tupikus?). Ma ei teinud siin väga põhjalikku uurimistööd – paras ülesanne mõnele üliõpilasele kursusetööks – lihtsalt kerge pilguheit.

Mäletan aega, kus meediaäri õitses paberil ning veebis valitses õnnis rahu. Näiteks Postimees, kus polnud ühtegi bännerit. Täna on paber jõudmas varjusurma ja online-reklaam, eriti just kodumaistes uudisportaalides, tihti lämmatav. Siiski on jätkuvalt kõik väga segane, võtted on mass-reklaamile toetuvad, tulevik on ebaselge – onlines ei taha keegi maksta ju sisu eest. Võtame appi ajamasina Waybackmachine ja vaatame, kuidas on see pilt muutunud tänasega võrreldes. Pildile klikates näed “elusat pilti” arhiiviserverist.

1996-1998

See oli aeg, kus kõik sai alguse. Esimesed südametuksed uues meedias. Kõik oli suht lihtne ja kuiv. Kas sellest kuidagi äri tekib, oli veel teadmata. Umbes sel ajal sai esimesed võnked ka tulevane OKIA – meie jaoks oli online juba äri :) Google on äsja sündinud, aga temast ei tea keegi veel midagi. Delfit veel pole. Bännerid? Mis asjad need on?

2001-2003

Lõhkenud IT-mull on seljataga, esimesed valusad vitsad paljudel käes. Siiamaani pole suudetud meediat korralikult teenima panna ning paber võidutseb jätkuvalt. Hetkel on palju pessimismi, ometi nähakse asjal siiski väga suurt perspektiivi. Keegi ei tea veel väga hästi, milline see on. Veebiarendus on vahepeal läbi teinud kõva hüppe, aga näiteks mõisted internetiturundus, SEO, vabavaraplatformid jms on veel suhteliselt võõrad mõisted kõigile. Maailma ühe populaarsema keskkonna Youtube sünnini on veel 2 aastat, Facebook näeb ilmavalgust aasta pärast. Google on reklaami müünud 3 aastat. Natuke julgetakse juba bännerreklaame näidata, Delfis hakkab asi mahult tasapisi juba kahtlaseks kiskuma. Animeeritud gif rulez! Selle Postimehe disaini tegi muide OKIA.

2011+

Täna nägin sellist pilti. Mis saidiga tegu, saab keegi aru? Piinlik hakkab.

Tänast seisu ma ei hakanud rohkem siia skriinima, me kõik teame, mis toimub. Panen siia viite ühele eelmise aasta väikesele eksperimendile, mis mõnes mõttes on paljurääkiv: “Eksperiment: lokkavad bännerimassiivid”.

Näis, kuhu see kõik tüürib. Pay-wallid ei toimi (tasuline sisu, k.a. tasuline sisu näiteks iPadis), isegi lisaväärtusega (videod jms laiendatud sisu) mitte, see on juba suhteliselt selge. Võibolla põlvkonnavahetus siin muudab midagi, kuigi kahtlen. Kõik kohad on nii paksult infot täis, erialablogid on tihti oluliselt huvitavamad kui ajakirjanikutööd. Täna momendil on reklaami üleküllus aga tihti närvidelekäiv. Ühe võimalusena võiks pakkuda lisateenuste laiemat tekkimist – oma  Cherryd, oma e-poed, koostööd e-kaubandusega, mis on integreeritud sisuga jms semantiline äri/reklaam. Aga mitte nii suhteliselt üle aisa, nagu täna, vaid igale ärile keskendutakse põhjalikult.

Ma väga sooviks, et meedia õpiks mind tundma – “Tere, mina olen Kaupo, mis teil täna mulle on?” Nagu oma kodurestorani kelner, kes teab, mis mind köidab – ma ei taha hernesuppi, aga ma tahan peeneid üllatusi Aasia köögist! Et õpitaks pakkuma mulle uudiseid, mis mulle korda lähevad, mitte kellegi rindade suurendamise infot ning sinna juurde vastavat reklaamivalikut, mitte lausbännereid. Semantika (vt ka Web 3.0 artiklit) on oluline, näiteks täna vormistab mulle suure osa tarbitavast sisust ette juba sõpruskond Facebookis. Kes bemmikummivideo mu seinale paneb, selle ära “hide’n”. Samasugust filtrit vajaks tegelikult kogu veeb, eriti uudismeedia.

Ma väga loodan, et kõik suuremad-tõsisemad meediaväljaanded hangivad kiiresti endale mobiiliversioonid. Võibolla ei olegi vaja ilmtingimata teha spetsiaalset native aplikatsiooni iPhone, Androidi ja jumal teab veel kelle jaoks – see on lihtsalt sutsu liiga kallis, vaid üks mobiilseadmetele mõeldud veebiversioon, mis võibolla on installeeritava aplikatsioonina ka erinevatele platformidele, aga sisuliselt ei tee muud, kui kuvab endas sedasama veebilehte. Kuluefektiivne ja võimekas, igal platformil sama sisuosa, eraldi on vaja vaid ikoonikest mobiilseadme desktopile. Olgu selle põhjaks jQuery Mobile või mõni muu platform/lähenemine. Täna ei ole hea mõte sellest rongist maha jääda, sest valdav enamus uusi mobiile on nutitelefonid ning mis veel “hullem” – hiljem uut nutitelefoni ostes süngitakse sinna ju ka sama tarkvara, seega harjumus kinnistub. On väga hea mõte, et oled võimalikult täna inimeste taskus juba olemas, täna on veel mobiilturunduse konkurents Eestis hõre. Ka OKIA võib aidata mobiililahenduste loomisel, saame kokku ja räägime.

Siia lõppu sobib ka üks kerge kiiksuga video meedia arengust ja tulevikust. See video tehti 2007 ja ütles, et 2011 on kõikjal igapäevane elektrooniline paber. Noh, ega väga vale polegi, kui nutitelefone vaadata. Kusagil 20 aasta pärast saame aga oma reaalseid kogemusi teiste inimestega “sheerida”. Oolraidi, iga sekundiga liigume sinnapoole.

Mida teie arvate, kuhu asi tüürib?

Vaata neid ka

• 

  Pabermeedia viimane vaatus

• 

  Kuu TOP 10 Facebooki turundajad, vol 1

• 

  Sinu sõbrad ei olegi Sinu sõbrad

Tegime koos Best Marketing'iga äsja Best Interneti kongressil ülevaate Eesti sotsiaalmeediaturundusest. Panen siia üles oma slaidid, kahjuks küll ilma videoteta. Pikemalt tsiteerib Best Marketing oma blogis. 

Sisendit oli mitmekümne intervjuu jagu, mistõttu kongressil käisin ajapuuduse tõttu neist vaid põgusalt üle. Loodetavasti jõuavad osad ettevõtetega tehtud intervjuud lähiajal ka Best Marketingi blogisse.

Kliki Fullscreen nupukest pildi keskel.

Vaata neid ka

• 

  Kaupo räägib sotsmeedia praktiliste kogemuste uuringust

• Jagame Facebooki fännidele metsikult auhindu!

• 

  Kuu TOP 10 Facebooki turundajad, vol 1

Loomulikult ei ole fännide arv sinu Facebooki fännilehel peamine väärtus ja ma ei hakka siin hetkel seda lahkama, aga tihti näitab see turundusaktiivsust, käimasolevaid kampaaniaid. Samuti võib üldistavalt öelda, et laiatarbeteenuste ja -toodete puhul suurem arv fänne on ärile siiski pigem hea näitaja. 

Kindlasti ei ole võrreldavad ka õllefännid ja mõne kitsama nishi tegijad, kasvõi meie oma turundusteemadega. Seetõttu on meie topis paratamatult vaid suuri sihtgruppe huvitavad valdkonnad.

Ma kordan seda asja ilmselt edaspidi veel, praegu vaatame suve vaikeaega, mil paljud inimesed olid tegelikult ära – juuli teine pool, augusti algus. See oli tuntavalt vähemaktiivne aeg Facebookis (uute fännide liitumise osas vähemasti, täheldasime seda enamikel klientidel).

Muidugi ei pruugi seinale põgusalt kiigates näha kõiki turundustegevusi (meediakasutus jms), aga mingi ülevaate saame. Kes teab lähemalt mõnda kommenteerida – allpool on kommenteerimisvõimalus avatud. Lähteandmetena kasutasin Metrixi Facebooki lehtede Äri toppi.

1. Postimees (+3076, kokku 11089)
Olengi kohe plindris, sest Postimehe seinal ega ka nende veebis mingit kampaaniat ei märka, viimase kuu sisse mahub igasse päeva paar valitud uudist. 

2. Cherry.ee (+2961, kokku 13580)
Cherryl on üks harvanähtav eripära – eriti mahlaka keelekasutusega copywriter koostab nende Facebooki seina tekste. See + agar turundus erinevates meediakanalites ning asjaolu, et nad on "massostlemise" pioneerid Eestis ongi nende tänase edu võti. Spurdi tegid nad aga oma pildikonkursiga, auhinnaks kuni 12 000 väärtuses vouchereid:

3. Kingakaubamaja.ee (+2812, kokku 10994)
Kingakaubamaja on Facebookis silmatorkavalt aktiivne, eriti kurikuulsad on nende oksjonipäevad, kus hirmkalleid jalavarje alates 0 eegust pakkuma saab hakata. Väga edukas oli ka "äraandmise jooksukas", st esimesena füüsiliselt poodi jõudnu sai endale tasuta kingapaari. Toppi viis neid aga massiivne mäng, kus kõigi fännide vahel loositi taas auhind, seekord "Unistustereis kahele Itaaliasse". Nende turundusjuhi sõnul kasutati vaid nö. jagamiskampaania meediat, kus inimesed oma seinale mänguinfot jagasid, muud meediat ei kaasatud. Edit: kuna artikkel on paar päeva tagasi kirjutatud on just Kingakaubamaja see kes on tänaseks kuu nr 1 positsioonile tõusnud.

4. Fitness (+2431, kokku 3638)
Fitness.ee on selle aja sisse mahutanud mitu kampaaniat, kus muuhulgas Facebooki fännid said Fit.Camp treeninglaagri paketti ostes sadu kroone väärt soodustust või suisa tasuta pileti (mis muidu maksis ca 4000 kr), 1000 kr väärtuses fotostuudio teenuseid ja hunnikutes Fatburner energiajooki, kus pudelite arv sõltub "Like"-de arvust. Mänge on tihedalt, üldiselt kenasti teemasse ja sihtgruppi püüdvad ning nii mõnelgi mängul on kohe ka äriline point – näiteks saad mitmetuhandelisest laagrituusikust allahindlust. Kõige selle juures on neil ka aktiivne sisuloome, mis hoiab asja eesmärgistatuna.

5. Lõunakeskus (+2391, kokku 7548)
Paraku ei leia ma nende Seinalt infot mis viitaks, millised tegevused fänne koguvad (palun lehe haldajatel võimalusel mulle FB postkasti infot jagada). Paistab, et kutsutakse üles kõikvõimalikke offline-mänge kaasa tegema. Lõunakeskus tegeleb väga aktiivselt ka uudiskirja tellijate kogumisega, samuti sai äsja valmis nende uus koduleht. Nende puhul on heaks tõestuseks ka asjaolu, et Twitter on suremas, vähemasti kujul kui lihtsalt Facebooki teated automaatikaga sinna suunatakse – aasta algusest on Lõunakeskusel Twitterisse kogunenud vaid 59 jälgijat, kellest omakorda suur osa on ettevõtted (ehk nn "viirastuslugejad").

6. Rimi Eesti (+2013, kokku 7175)
Rimi Facebooki-fännide dopinguks on sel kuul väljajagatavad Air Balticu lennupiletid ühte 70st sihtkohast. Piletid loositakse välja, kui täitub 10000 fänni. See on jätkuks nende kevadisele Türgi-kampaaniale, kus loositi reis 5000 fänni täitumisel. Muud erutavat nende lehel hetkel silma ei jäänud.

7. SkyPlus (+1874, kokku 11488)
Küllap kuulutatakse nende FB lehte maha ka raadios, ma kahjuks ei kuulu nende kuulajate hulka. Facebooki seinal loositakse fännide vahel välja U2 kontserdipileteid. Muud sellesuunalist tegevust ei märganud.

8. Anne & Stiil (+1647, kokku 7216)
Näiteks loosivad nad augustikuus kõigi teemade all kommenteerinute vahel (uhh, nende kokkukogumine on suur töö) välja 5000.- väärtuses ehteid, juulikuus olid selleks aga… vibraatorid. Statistika järgi on näha, et põhilise "buusti" on andnud siiski viimased 7 päeva ja ehtemäng. Samuti on väiksemaid mänge, näiteks küsitakse arvamusi ja kommentaare, auhinnaks kõiksugu ilutilulilu. Nende puhul torkab silma hea vaheldusrikas sisustrateegia, mille oluline osa on ka lugejate kaasamine dialoogi. Hea hea!

9. Vinoteek Veinipööning (+1277, kokku 1480)
Veinipööning on uustulnuk, enamus fänne tekkinud viimase kuu jooksul. Tõsi, FB konto on neil juba eelmisest aastast. Ausalt öelda Seinalt ei saagi aru mis on nende suurenenud tähelepanu võtmeks peale aktiivsemalt lisatava sisu. Märkasin paremas servas küll Veinipööningu bännerit, mis viitab, et fännidele on üllatus ning viitab otse Seinale. Veiniteema ja üleüldse nn. elustiiliteemad (õlu, kingad, aiandus, reisimine jms) on sotsiaalses meedias üldiselt populaarsed.

10. ilmee (1182, kokku 3573)
Toimetajad, tehke oma fännilehele kena url, juhend siin. Ilm on alati kuum teema, aga seekordne suvi on lausa äärmus. Võibolla see on ka lugejaid juurde meelitanud, sest nende Seinalt ühtegi "värbamismängu" ei avastanud.

Kokkuvõtteks

Kas Eestis on kunagi tehtud nii palju tarbijamänge kui täna, tänu Facebookile? Selles pole midagi halba, tuleb vaid jälgida, et püütakse sihtgruppi. Lihtne näide: vaevalt, et näiteks auhinnaks jagatavad Aiandusentsüklopeediad ka teisi peale aiandusesõprade lugejaks meelitavad.

Kõige olulisem aga on – me ju teame seda kõik – see mida sa oma fännidega peale oskad hakata. Nagu uue põlvkonna klassikud on öelnud – fännides dividende ei maksa.

PS. Vaatame septembris uuesti. Seniks palun vaata, kas sinu FB leht on ikka Metrixis? Kasuta otsingut ja kui ei leia – lisa oma leht (mille administraator oled) siit.

Vaata neid ka

• 

  Eesti sotsiaalmeediaturunduse raport

• 

  Eksperiment: online-meedia teekond

• 

  Kui palju Facebooki “fänne” on piisav? Kuidas neid juurde saada? Miks neid üldse vaja on?

Üldiselt võib öelda, et olukord on veel valdavalt toorevõitu. Teistest peajagu üle on meie presidendipaar.

Riigipead ja poliitikud

Toomas Hendrik Ilves
Hinne: 5. Fännileht, ligi 9000 fänni. Härra Presidendil on fännileht (mitte personaalkonto) ning seal töötab kenasti PR-meeskond. Üldmulje on tüüpiline – vaoshoitud, viisakas, meeldivalt pildiline ja kronoloogiline, "tema"-vormis. Mingit otsest suhtlemist või sellealaseid sotsiaalseid aktsioone ega Presidendi enda osalemist suhtlemisel pole märganud, v.a. paar postitust kus on räägitud "mina"-vormis a la "Täna käisid mul Ärma talus külas 40 Balti ajalooga tegelevat…". Lehe haldajad: tehke Presidendi fännilehele palun kena url.

Evelin Ilves
Hinne: 5. Fännileht, 2680 fänni. Evelini üldine imago hoiab võimalikult inimlikku joont. Kirjapildi järgi jääb mulje, et ta toimetab oma lehe sisu peamiselt ise, veidi vähemametlikuna, "mina"-vormis. Väga positiivne eeskuju teistele.

Igatahes presidendipaar on meil (ka) Facebookis väga eeskujulikult esindatud ja mina kuulun nende fännide hulka, seda nii reaalelus kui Facebookis.

Mart Laar
Hinne: 4. Isikukonto, 2240 sõpra. Mart Laar on oma kontol selgelt vana hea Mart Laar, ühtpidi lihtne, teisipidi alati seisukohta omav ja resoluutne. Infot lisab stabiilselt (küll peamiselt läbi Twitteri automaatselt Facebook'i), pea iga päev, ent dialoogidesse ei lasku. Ega ilmselt ei jõuaks ka, sest iga reaktsioon kultiveeriks teemat ning tooks lisakommentaare.

Samas mõelge kui soodsalt saaks Facebookis korraldada kohtumisi valijatega :)

Edgar Savisaar
Hinne: puudulik. Fännide loodud fännileht, 67 fänni. See on nö. mitteametlik leht ja üsna sisutühi. Arvata võib, et seekordsetel valimistel võib olukord muutuda. Küll aga mäletame kõik Edgari-vastast aktsiooni mis kogus 45 000 "kurgifänni", mis on seni suurim Eesti FB fenomen.

Evelyn Sepp
Hinne: 4-. Isikukonto, 2963 sõpra. Evelyn vähemasti momendil ei hoia oma FB kontot liialt poliitilisena. Kohati on sissekanded küll natuke mõistmatud, näiteks "Sa tead ju et moonid kõik on pikad,pikad, pikad. Kuid pardike on väike, kuid pardike on väike". Mõnel korral on natuke näha ka mürgisemaid nooli "konkurenterakondade" suunal, mis pole siiski õnneks liiga teravalt esitatud. Positiivne on see, et Evelyn tihtipeale reageerib kommentaaridele, neile vastates. Kuigi vabam kõnepruuk sotsmeedias on okei, võiks avaliku elu tegelasena veidi rohkem jälgida kirjakeele korrektsust, mis võib muidu intelligentsest inimesest "blondima" mulje jätta kui ta muidu on.

Ivari Padar
Hinne: 3. Fännileht, 526 fänni. Kuigi härra Padari Seina sissekanded on ametlikud ja kuivapoolsed on otsustatud kasutajapildiks panna väljalõigatud jupike kehvakvaliteedilisest pildist mingilt rahvaürituselt (?). Need kaks aspekti ei klapi omavahel hästi. Kui enamik siinkirjeldatud tegelasi näitab oma Seinal paralleelselt korraga enda ja fännide/sõprade sissekandeid, siis Padaril on vaikevaateks ainult Padar ise. Jälle kuidagi paigast ära. Ühesõnaga siin peaks veel natuke vaeva nägema hea koosluse loomiseks, hetkel veidi parlanksist väljas ja inimkauge, justkui kohustuslikus korras tehtud blogipeegeldus.

Jaak Aaviksoo
Hinne: 3-. Isikukonto ja fännileht, 364 ja 139 liiget. Isikukontol on vaid paar Twitteri-säutsu, konto ise sellisel kujul on tühi kui tondiloss. Fännilehele kopeeritakse meediakajastusi mis meie kaitseministrit puudutavad. Sotsiaalmeedialikku rahvale lähemal olevat käitumist või suhtlemismaneeri ei paista. Eks kaitseminister peabki olema natuke kauge ja salapärane. Või ei pea? Viimane sissekanne on 17.ndast veebruarist, mis teeb veidi murelikuks.

Laine Jänes
Hinne: 3. Isikukonto, ligi 1000 sõpra. Ma küll kahtlen veidi kas see on ikka seesama päris Laine Jänes. Sisu on kaootiline ja üsna infovaene. Kui see on ikka õige konto siis soovitan PR-agentuuriga veidi nõu pidada, sest isegi kui selle konto eesmärk pole töine toimib see paratamatult mainekujundajana. Iga poliitik on ju ka isikubränd, seda kindlasti ka kultuuriminister. 

Juhan Parts
Hinne: 3-. Isikukonto, 381 sõpra. Üllatavalt väikse jälgijaskond, samas sisu on üsna hõredalt ja kaootilise aja tagant. Ega siin hetkel palju rääkida ole, asi on veel lapsekingades. Viimasel ajal on kahtlaselt palju uusi "sõpru" hakanud lisanduma lühikese aja jooksul, mis tavaliselt viitab spämmimisele (massilisele enda sõbraks lisamisele). Võibolla siinkohal lihtsalt ongi sõpru/fänne tihedalt ühte ajaühikusse tekkinud. Konto eesmärk jääb praegu aga arusaamatuks (sisustrateegia).

Marko Pomerants
Hinne: 4-. Isikukonto, 204 sõpra. Ka härra Pomerants on Facebookis suhteliselt tagasihoidlik, seda nii lugejaskonna arvu kui sisu poolest. Viimane tsiteerib ja viitab peamiselt ilmunud uudistele ajakirjanduses. Tundub, et ta haldab oma kontot ise ja on üks väheseid, kes on ka dialoogi laskunud. See on hea eeskuju, sest kuigi alati kõike ei jõua ja ei peagi on hea, kui kohati on sotsiaalmeedia asjadel juures "isiklik puudutus". Aeg-ajalt.

Andra Veidemann
Hinne: puudulik. Isikukonto, üle 3000 sõbra. Proua Veidemanni konto on peidetud mittesõprade eest, mistõttu lisasin end "sõbraks" puht uudishimust. Üllatuslikult ei toimu seal praktiliselt midagi, Andra mängib justkui rohkelt FB mänge (Farmville nende hulgas), millede sissekanded automaatselt tema Seinale jõuavad ning suures koguses on "uusi sõpru" pidevalt peale tulnud, mis võiks samuti viidata massilisele "sõbraks lisamisele" (pehmem kui väljend "spämmimisele"). Võibolla valimisteks valmistudes. Hetkel jääb konto eesmärk arusaamatuks, jääme progressi ootele.

Kristiina Ojuland
Hinne: 4. Isikukonto, 3400 sõpra. Proua Ojulandi FB sein on hästi "euro", igas mõttes. Samas natuke igav nagu euroremont. Ma kasutaksin Facebooki veidike rohkem ära oma seisukohtade avaldamiseks, seda enam, et lugejaid on palju ja Kristiina tundub ise kirjutavat sissekandeid. Natuke tooks sisse ka isiklikku elu ja emotsioone, olgu selleks kasvõi mõnus teatrikogemus. Hetkel torkas ka silma, et kuna ka sõprade sissekanded on seinal näha on seal valdavalt "Farmville" spämmi alla kogu info ära kadunud. Hea mõte võiks olla blogi ja Facebooki lehe integreerimine, nii tehniliselt kui sisuliselt.

Indrek Tarand
Hinne: 3+. Isikukonto, 830 sõpra. Arvestades valimistulemusi on see number kaduvväike. Härra Tarand on ilmselt suviselt puhkav, sest enamus sissekandeid jäävad praeguse troopikakliimaeelsesse aega. Kirjutab ilmselt ise ja kirjakeel on temalik, vabameelne. Üldjoontes lihtne ja sümpaatne, kuigi veelkord – väike lugejaskond, kasutamata ressurss.

Keit Pentus
Hinne: 4-. Isikukonto, 1800 sõpra. Keit on pikalt olnud sotsiaalmeedias aktiivne, mäletan "twitteri-aegadest". Ta oskab suhelda inimestega "inimeste keeles" ega ole liialt masinlikult poliitiline, samas kerge opositsioonile "ärapanemise" maik on mitmel postitusel juures.

Muu maailm

Vaata ka: TOP maailma poliitikud Facebookis. Hetkel juhib (kui rääkida fännide arvust) ülivõimsalt muidugi Barack Obama, kellel on ligi 12 miljonit fänni. Kui võrrelda meie hr. Ilvesega, siis on siin kahtlemata arenguruumi: Obamat jälgib iga 25-s ameeriklane, Ilvest aga iga 150-s eestimaalane. Samasuguse suhtarvu puhul võiks Ilvesel olla Facebookis üle 50 000 fänni.

Järgmiseks reastame erakonnad

Järgmine kord vaatame kuidas Eesti erakonnad erakondlikul tasemel Facebookis toimetavad.  Seejärel vaatame mida teevad omavalitsused. Nendest lähiajal.

Andke julgelt kommentaaridesse teada neist HEADEST eeskujudest kes siit nimekirjast välja on jäänud.

Vaata neid ka

• Üle MILJONI eestimaalase ei kasuta Facebooki

• 

  Facebook numbrites: inimesed, sugu, vanus, levik

• 

  Otepää MK etapp suusatamises

Me oleme varem rääkinud bänneripimedusest (

Just praegu märkasin seda probleemi e24.ee majandusuudistes, kus Erply tootebänner sulandus täielikult lehe raamistikku ja muutus sisuliselt camouflage'likult nähtamatuks.

Reeglina bännereid luues ei arvestata sellega kuhu ta läheb vaid tehakse lihtsalt etteantud mõõdud. Eks ta ole, alati ei saagi ja asi võib osutuda ka kallimaks. Samas kui klient ja disainer seda endale teadvustavad on võimalik siiski asjaga pisut arvestada.

Paraku on ka teada, et üle 90% külastajatest ei kliki kunagi või peaaegu kunagi ühelegi bännerile. Samas töötavad bännerid kenasti visuaalse kommunikaatorina. Seepärast on oluline, et neid ikkagi märgataks.

Moraal: püüa bännereid luues lisaks etteantud firma-/tootestiilile arvestada ka sellega kuhu ta üles läheb. Tee bänner võimalusel keskkonnast paremini eristuv.

Pildil näide sulanduvast Erply bännerist:

Veel üks näide: päises on pea lehelaiune Nissani bänner mis muutub nähtamatuks tapeediks. Paremal on näha märksa paremini eristuv Tervisejooksu bänner, samuti eristub paremini Valnes.

Vaata neid ka

• 

  Eksperiment: lokkavad bännerimassiivid

• Mis on banneripimedus (banner blindness)?

• 

  Eksperiment: online-meedia teekond

See on selline minieksperiment, katsetus Facebooki bännereid segmenteerida ja reklaamiraha täpsemini suunata. Kirjutan sellest siia selleks, et panna segmenteerimise mõtted inimeste peas liikuma ja katsetama, mitte tuimalt massi püüdma ning mõtisklema miks efektiivsus na väike on.

Facebooki bännerit üles riputades on teadupärast võimalik valida sihtgrupi riiki, vanust, sugu ja mõnda vähemtoimivamat parameetrit. Aga on võimalus valida ka fännilehtede liikmeskonda, omakorda nende liikmete sõpru ja märksõnu.

Tegime OKIA'le endale erinevaid bännereid, nii fännilehele kui korporatiivseid ning segmenteerisime neid erinevatele sihtgruppidele. Bännerite CTR tuli päris kena, parematel 0,2% kanti.

Tulemuste pingerida

• (Kliki)Resultatiivseim oli bänner, mis kutsub fännilehe liikmeks hoolega valitud märksõnu kasutades. Määrasime reklaamile ca 50 märksõna, näiteks "advertising, advertising manager, business analyst, business consultant, business development, business development manager, business manager, ceo, communications director, communications manager, communications specialist…" jne, püüdes leida meie sihtgruppi. Valim näitas 2000 inimest ning nende huvi meie bänneri vastu oli kõrgeim – CTR ligi 0,2%. Miinuseks asjaolu, et paljud sihtgrupi inimesed ei ole end  märksõnadega sidunud ning AINULT märksõnadele panustamine jätab osa sihtgrupist välja.
• Resultatiivsuselt teine oli korporatiivbänner mida näitasime omaenda fännilehe liikmetele. Valim vastavalt fännide arvule – 1300, CTR 0,1% kanti. 
• Kolmas fännilehe bänner, mida näevad meie fännide sõbrad. Valimis lausa 60 000 inimest, kolmandik tänastest FB kasutajatest.
• Nö. kõigile suunatud reklaamid jäid tahapoole.

Soovitused

• Segmenteeri, katseta erinevaid sihtgruppe ja neile erinevaid sõnumeid. 
• Tulemuseks on parem ROI - täpsemini suunatud reklaamiraha jõuab täpsema sihtgrupini.
• Näita kokkuhoitud raha eest sihitud sihtgruppidele mitmeid erinevaid sõnumeid.
• Püüa mõõta tulemusi - eesmärgistatud tegevusi lehel (goal'id) – näiteks tellimuse esitamist, kontaktivormi saatmist, külastuse pikkust ja sügavust, põrkemäära jms. Tee loogilisi  järeldusi, muuda sõnumit, filtreeri paremini. Pidevalt.

Millised on Sinu kogemused?

Vaata neid ka

• 

  Kui palju Facebooki “fänne” on piisav? Kuidas neid juurde saada? Miks neid üldse vaja on?

• Õppematerjal: kuidas turundada Facebookis

• 

  Facebooki statistikamoodul “Insights” uuenes

In english:

This article in english via Google Translator.

Kui toksida Google pildiotsingusse või tavalisse otsingusse "Welcome to Estonia" vaatab vastu üsna nukker vaatepilt. Google väitel otsitakse seda terminit 3600 korda kuus. Teema käis mõni aeg tagasi kõikjalt läbi. Ma ei tahaks siia pilti sellest panna, et mitte omakorda kaasa aidata :) See-eest kutsusin sotsiaalmeedias – Facebookis, Twitteris ja fotofoorumites – üles patriootlikke blogijaid, piltnikke ja otsimootorite optimeerimise spetsialiste Eesti mainet/märki natuke abistama – teeme väikse SEO-tuuningu ja püüame seda kuvandit veidi korrigeerida.

Kasutasin Eestit tutvustava EASi saidi "tutvustaeestit.eas.ee" pildipanga tasuta pilte. Ega siin palju muud ole kui kergelt kaootiline sisu mis püüab otsingutulemust parandada. Näis kuidas läheb ja kutsun kõiki oma saitidel kaasa aitama! Lähemate nädalate jooksul vaatame kas olukord on muutunud.

(Loodus)fotograafid, blogijad!

• Palun lisage oma galeriisse/blogisse üks kaunis pilt Eestimaas. Kui endal pole – kasuta neid.
• Failinimeks, allkirjaks ja võimalusel ka titleks/alt tekstiks on "Welcome to Estonia" (või ka "Estonia", "visit Estonia" jms)
• Võimalusel lisa ka viide tekstina Welcome to Estonia mis suunab visitestonia.com peale
• Võid lisada ka teiste aktsiooniga liitunute linke oma blogisse, et võimendada nn ringeffekti
• Lisa link siia alla kommentaaridesse. Juba liitunud blogide aadressid leiad altpoolt.
• Kutsu ka teisi aktsiooniga liituma – blogi, Facebook, Twitter, Orkut, foorumid on head kanalid.
• Tulemusi peaks Google pildiotsingus näha olema ca 4 nädalaga. Hoiame pöialt :)

Meediakajastus

• Artikkel Eesti Ekspressis "Blogijad üritavad Eesti mainet parandada".
• ETV Terevisioon (video) "Loovjuht kutsub piltide abil Eesti mainet parandama"
• Artikkel venekeelses Postimehes "Интернет-пользователи будут улучшать имидж Эстонии" + koopia Ukraina saidil ProPR.
• Artikkel Postimehes "Kaugjuhitav internetitõde"
• Artikkel inglisekeelses Äripäevas "Bloggers to improve Estonia's image in Google"

Beautiful estonian landscapes

Welcome to Estonia

Estonia

 
Estonia – people, culture, history

Estonian girls are most beautiful

Old Tallinn

"Welcome to Estonia" symbol

Skype – made in Estonia

Vaata neid ka

• 

  “Welcome to Estonia” Google üleskutse – mis sellest sai?

• 

  {Disainisahtel} Inspireeriv töökeskkond (osa 2)

• Üle MILJONI eestimaalase ei kasuta Facebooki