OKIA » {Disainisahtel}

{Disainisahtel} Disainer Märdi inspiratsiooniviited

Kaupo Kalda — Mon, 19 Dec 2011 12:21:12 +0000

Märt Villemsaar on meie loovtiimiga viimati liitunud disainer, töötanud varem agentuurides Kala Ruudus, Kolm Karu, IVY. Küsisin talt natuke infot selle kohta, kus ta veebis inspiratsiooni ammutamas käib. Nendest allolev list ja tema kommentaarid.

Esimesed 3 – veebidisaini inspiratsiooniks.

Awwwards

Siteinspire

Web Design Served

Big Spaceship

Üsna asjaliku blogiga New Yorkis pesitseva agentuuri veeb. Eriti huvitav on iganädalane "Forward thinking" postitus.

Designspiration

Veidi rahulikum alternatiiv ffffound.com'ile.

but does it float

Hea kuppel värskena hoida. Nii ajule, kui silmale.

FormFiftyFive

Üks parima valikuga disainiblogisid.

Fonts In Use

Näited tüpograafia kasutusest, nii tootedisainis, trükis, kui veebis - koos analüüsi ja fontide nimedega.

Motiongrapher

Suurepärast graafikat liikuvas pildis.

boomkat

Kõrvadele.

Vaata neid ka

{Disainisahtel} Inspireeriv iPad – lahedad muusikapleierid

Kaupo Kalda — Mon, 12 Dec 2011 06:40:26 +0000

See artikkel on osa seeriast (seeria kõik artiklid siin), mis aitab leida sinu iPadile lahedaid inspireerivaid rakendusi.

Vanasti oli ikka nii, et kuulasid tihti seda mis kätte sattus. Said vinüüli või kasseti, lindistasid raadiost vms. Aga see kõik oli suhteliselt staatiline ja piiratud. Internet hakkas seda muutma, aga samuti suhteliselt kaootiliselt. Täna on näiteks iPadi jaoks hulk rakendusi, mis sinu maitse-eelistusest aitavad uusi huvitavaid artiste leida. Nõrkemiseni. Koos piltide, videote jms-ga. Nendest tänane post räägibki. Eriti meeldivad on ägeda kasutajaliidesega rakendused.

Siia algusesse screenshot minu muusikapleierite kaustast. Enamik nendest on tasuta või nii odavad, et nende peale kulutamine on sama mis jäätise ostmine. Kahjuks on ka mitmeid neid rakendusi, mida Eesti kasutajad laadida ei saa, aga mitte allolevate hulgas.

Music Mine

Download here. Tasuta. Music Mine on üks minu lemmikuid – USA raadiokanali KCRW rakendus, mis laheda kasutajaliidesega aitab sul avastada uut huvitavat musa. Valik uueneb pidevalt.

Aweditorium

Download here. Free. Sarnane eelmisele, põhiliselt indie-muusikat mängiv rakendus, mis kuvab sulle ka infot mängiva artisti kohta või isegi laulusõnu, kui on parajasti.

SoundCloud

Download here. Free. SoundCloud on koht, kuhu rahvas oma audiokraami üles laeb. Üha enam kasutavad seda ka artistid ise. Lõpmatu auk, kust otsida ja avastada, mõnusa kasutajaliidesega.

SoundHound

Download here. Free (7$ reklaamivaba versioon). SoundHound'i peamine eesmärk on tuvastada ruumis kõlava muusika nimi ja autor (kuulab mikrofoniga ja otsib üle veebi kiirelt vaste). Eesti muusikat asi küll väga hästi ei tuvasta. Muidugi on sellest eelkõige abi iPhone puhul, mis on sul pidevalt taskus. Asja saab kenasti iPad/iPhone abil sünkroniseerida, nii et ööklubis tuvastatud lahe muusikapala on sul hiljem kenasti ka iPadis täies hiilguses ootel. Alternatiivne rakendus on Shazam.

TuneIn Radio

Download: Free / Pro 0.99$ (salvestusvõimalusega). 40 000+ tasuta veebiraadiokanalit, otsisõna, riikide või muusikastiili alusel, nende hulgas kodumaised. Lisaks on Tunein'il olemas ka tavalisele arvutile mõeldud veebiversioon. Alternatiiviks on tasuta rad.io.

Discovr Music

Download here. 2.99$. See on kõige omanäolisema kasutajaliidesega muusika avastamise rakendus, mida olen näinud. Otsid mõnda oma lemmikartisti ning see pakub sulle sarnaseid, iga mumm omakorda pakub tollele sarnaseid. Tekib selline võrgustik. Topeltvajutus mummul aga avab selle artisti tutvustuse, videod ja muusikakuulamise võimaluse. Kahjuks küll paljud preview-lood ei mängi Eestis, küll aga enamik videosid. Muide sarnane asi on ka rakendustele, Discovr Apps.

Shuffler.FM

Download here. Free. Mõnusa klaari kasutajaliidesega rakendus, mis otsib sadadest muusikateemalistest blogidest stiilide kaupa välja uut ja huvitavat musa, moodustades sellest sulle niinimetatud muusikaajakirja. Lemmikud saad lisada lemmiklisti. Võimaldab mängida ka Airplay kaudu muusikakeskusesse. Asjast on olemas ka veebiversioon tavalisele arvutile.

Music Hunter

Download here. Free. Veel üks mõnusa kasutajaliidesega muusikaavastamise rakendus. Siin on eriti mõnus loogika – valid muusikastiili ja meeleolnu, näiteks Indie ja Fast. Lemmikud saad kausta lisada ja leitud muusikat ka otse osta või fesarisse sheerida.

Groovebug

Download here. Free. Ikka sama idee – otsid mõnda artisti (või vaatad neid, kelle muusikat on sul iPadi laetud), leiad tema kohta muusikat, mida ette mängida, videod, lisainfo ja sarnased artistid. Kena kasutajaliides. Video on küll vähe vanema versiooni kohta.

MusicTandem

Download here. 1.99$. Sisestad märgusõna ja sellest genereeritakse sulle muusikakanal. Lülitad sisse "Songs by Similar Artists" ja lisatakse mängulisti ka need. Taas üks mõnusa kasutajaliidesega nii tuttava kui uue muusika kuulamise rakendus.

AUPEO!

Download here. Free. Veidi tuunitud omadustega pro versioon (kuumaksega) on ka olemas. Selle rakenduse kasutajaliides erineb teistest päris korralikult ja näeb kena välja, samas on natuke segane kasutada. Ka siin saad valida stiili, meeleolu ja mängida ette musa, lisada lemmikutesse, sheerida, osta. Sellest on kõikvõimalikud versiooni – Android, iPhone, iPad ja ka tavalisele arvutile.

Pocket Hipster

Download here. Free. Väga omapärase sissejuhatusega rakendus, kus tegelaskuju vaatab su iPadis olevat muusikavalikut ja teeb sellest sarnasekõlalise listi teistest artistidest. Julge idee igatahes. Miinuseks asjaolu, et lugusid kuuleb vaid ~ 60 sek preview'na. Kuna iPadi videot ei leidnudki, on see iPhone oma.

Ongi kõik praeguseks, järgmine kord midagi silmadele. Kui tead midagi huvitavat lisada, kommentaarium allpool avatud. Tuleb neid ju pidevalt juurde.

Kui meeldis, soovita ka sõpradele, nupp selleks on olemas siinsamas all :)

Vaata neid ka

{Disainisahtel} Inspireeriv iPad – Flipboard

Kaupo Kalda — Mon, 24 Oct 2011 09:05:36 +0000

Alustan artikliteseeriat iPadi-sõpradele. Kui hiljuti sõber Facebookis uuris, kas osta uus iPhone (vana olemas) või iPad 2, siis vastasin, et kui peaksin emmast-kummast loobuma, siis oleks see iPhone. Kasutan 99% kodusest "arvutiajast" täna iPadi, minu iPhone'st sai suhtkoht taas telefon, kui iPad 2 majja tuli. Võrratu riistapuu, soovitan südamest. Müüakse igal pool, Euronicsis, Elionis jm, hind 500 € kanti.

Vähe sellest, et tegu on suurepärase riistvaraga, on asja võluks lõpuks ikkagi rakendused. Mitmed sõbrad on öelnud, et nad ei orienteeru selles rakendustemaailmas. Kuna mina neid teemasid jälgin, teengi artikliseeria inspireerivatest iPadi rakendustest.

Alustuseks minu jaoks üks ägedamaid nn. must have rakendusi Flipboard, mida isiklikult iga päev kasutan, järgmine kord aga juba korraga terved teemad – fotograafia, muusika, inspiratsioonirakendused jne, igast teemast mitu pärli. Ahjaa, kuna paluti, siis väikestele lastele mõeldud rakendustest ka üks boonuslugu :)

Flipboard

Lae tasuta Flipboard oma iPadi / iPhone siit

Flipboard on üks USA startup, mis on korralikult rahastatud (kümneid miljoneid dollareid) ning mis tegeleb uudiste ja huvitavate artiklite täiesti uudse serveerimisviisiga. Ja superkaunilt. Loodan, et just selline layout (mille vahele pannaks ekraanisuuruseid kaunilt kujundatud reklaame, mis on täiesti okei) on tuleviku uudisportaalide eeskujuks. Tänane seis ajab teadupärast nutu peale, eriti Eesti saitidel.

Flipboard sisaldab erinevaid kanaleid (mitusada valikut – uudised, tehnoloogia, kunst, disain jne jne) mida saad enda äranägemise järgi häälestada. Pakungi mõned inspireerivamad kanalid välja all piltidel, mida ise jälgin nn põhivaates. Lisaks oskab ta kuvada ilusa ajakirjaliku layoudiga su Facebooki seina, Twitteri voogu ning Google Readerit.

Kui veidi kavalust kasutada, võid enamvähem suvalise urli otsingusse panna ja kui RSS on sellel urlil olemas, oskab ta reeglina sellest ka oma ajakirjaformaadi tekitada. Kahju, et ÜKSKI kodumaine uudistesait ei anna RSS-voos kaasa pilte, mis tähendab, et ma ei saa (taha) neid sedasi tarbida. Aga võiks. Kes teeb esimesena ära? Olen kohe valmis ka heaks eeskujuks tooma :)

Kanalisoovitusi

Nüüd mõned kanalitest, mida ise jälgin. Leiad need, kui lööd nime Flipboardis otsingusse, punase sildi alt paremalt ülevalt. Kui sa tead midagi head juurde soovitada, on kommentaarium allpool tänulikult ootel.

Muidugi on häid kanaleid veel palju, nii kunsti, muusika kui näiteks pakendidisaini kohta. Leiad need tegelikult ise kataloogist, kui vähegi huvi on.

Hilisemas artiklis pakun Flipboardile ka mitu lahedat alternatiivi. Veidi teise suunitluse ja kasutajaliidesega.

Vaata neid ka

The Complete Designer

Kaupo Kalda — Thu, 06 Oct 2011 07:37:15 +0000

Geeniused kipuvad tihtipeale liiga vara lahkuma. Steve Jobs ja sõnade – innovatsioon, disain, teenusedisain, tehnoloogia, ülim järjekindlus, enesekindlus, mõõdukas arrogantsus, hea huumor ja karisma - vahele võiks panna terasest võrdlusmärgi. Me ei hakka kirjutama siin pikka järelhüüdu, seda teeb terve maailm täna niigi. Meie kui tehnofriikide ja disainiaustajate jaoks on see muidugi kurb päev.

Otsisin üles hoopis ühe vanema video, aastast 1993, kus ta räägib oma koostööst graafilise disaineriga Paul Rand, kes oli mitte Apple, vaid Steve teise firma Next logo autor. Hea lugu kahe suure professionaali suhetest ja üksteise austamisest. Klassikaline ja paljutsiteeritud koht, kus tuleb hästi välja üksteise töö ja koostööreeglite usaldamise vajalikkus, algab 3:10 peal.

The Complete Designer võib nende mõlema kohta öelda. R.I.P, Steve.

Vaata neid ka

Mis on “responsive web design”?

Kaupo Kalda — Mon, 12 Sep 2011 09:45:15 +0000

"Responsive web design" (dünaamiline veebidisain) metoodikas loodud veeb arvestab, millise ekraaniga sa kodulehte vaatad ning mugandab end jooksvalt vastavalt sellele. Sisuliselt on see targalt skaleeruv veeb. Näiteks arvutiekraanil kolme vertikaaltulbaga sait on mobiilivaates üsna samasugune, aga 1 vertikaalse tulbaga ja kompaktsema menüüga.

Ka klassikaline mobiiliveeb on mõnes mõttes responsive, sest ta näeb, et tuled lehele näiteks mobiiltelefoniga ning annab sulle ette vastava visuaali. Kui klassikaline mobiilveeb kasutab eraldi kujundusmalli pisiekraanile ja mõnele muule (näiteks iPad), siis nn tõeline responsive web design "paigutab jooksvalt klotsid ümber".

Tavaliselt muudetaksegi ümber paigutus (näiteks mitme tulba asemel üks või horisontaalse menüü asemel vertikaalne), samuti saab peita-näidata erinevatel laiustel teatud elemente. Reeglina on paigas, kui kitsaks või laiaks ta lubab minna. Ei ole teab mis reaalne, et keskmine veebileht näiteks 30-tollisel monitoril tervet ekraani katta suudaks nii, et pilt jääks kena ja sisu tarbitav (näiteks väga pikad tekstiread pole loetavad). Seetõttu on reeglina just maksimaalne laius ja sellest tulenev layout fikseeritud.

Ta niivõrd ei arvesta, mis seadmega sa vaatad vaid kui suur on brauseriaken. Kui mobiilveebis on reeglina ka oma sisustrateegia, siis responsive webi puhul on üldiselt sisu sama (kuigi ka ei pruugi). Näide videona:

Responsive web design toob veebitegemisse sisse rohkem insenerlikku mõtlemist ning teatud mõttes teeb veebitegemise keerulisemaks ja töömahukamaks, sest kõik küljendused tuleb mitmel tasandil läbi mängida ning hiljem koodis ka realiseerida. Võib ka öelda, et ta piirab kuigipalju disaineri vaba mõtlemist ning paneb üldpildi mõneti raamidesse.

3 põhilist erinevust mobiilveebiga

Skaleeruvus. "Responsive web design" tagab mitmete erinevate ekraanimõõtude toetuse (tavaliselt mõeldakse kokku 3-4 erinevat põhimõõtu ning pannakse need mõõdukalt skaleeruma, vt näiteid), mobiilveeb on reeglina üks suht kindel nn miniformaat.
Tehnilised omadused. Arvestatakse seadmepõhiseid omadusi, näiteks GPS-i kasutus tuuakse mobiilveebis fookusesse. Samuti püütakse mobiilveebis lehe maht väiksemaks (ja sellega kiiremaks) saada, sest külastajal on tõenäoliselt kiire, a la katkise autoga tee ääres.
Sisustrateegia. "Responsive web design" veebis on sama sisu, mobiiliveebis tavaliselt kohandatakse sisu mobiilikasutaja vaatevinklisse, a la kontaktid ja kaart koos sinu hetkeasukohaga esikohal, samas "juhatuse pöördumine" pole üldse vajalik. Ehk fookuses on kriitiline sisu operatiivsele külastajale, a la autos kiirelt infot otsides.

Põhjalik selgitus on artiklis "Responsive Web Design: What It Is and How To Use It".

Testi ise

Mine lehele forefathersgroup.com oma tavalise läpaka-brauseriga. Näed kena graafilist veebilehte:

Nüüd tõmba hiirega brauseriaken kitsaks piklikuks nagu mobiiliekraan ning näed, kuidas lennult kogu kujundus end ekraanilaiusega adapteerib:

Väga hästi skaleeruv on ka eestlaste veetav startup-rakendus Utopic.

Vaata veel rohkelt näidiseid siit:

Lõpetuseks

See ongi lühidalt responsive web design ning seda hakatakse üha enam praktiseerima. Kas seda on vaja rakendada, tuleb otsustada case by case.

Me plaanime ka oma blogi näiteks selle metoodika järgi natuke ümber teha. Kogu veebi ei tee, sest meie saidi puhul pole mobiilveeb teab mis oluline (teeme küll mobiileebi versiooni kontaktide kuvamiseks) ning kasutame ka suhteliselt "kaootilis-kirjut" kujundusstiili, mistõttu selle ümbertegemine oleks suhteliselt suur töö :)

Vaata neid ka

Mobiiliveebide aeg on käes, näiteid

Kaupo Kalda — Wed, 31 Aug 2011 07:52:09 +0000

Mobiilveebide ajastu on käes, see on nn. "next big thing". Eelmine, võiks öelda, oli Facebook. Ka OKIA meeskond töötab täna juba igapäevaselt erinevate mobiilveebide kallal ning lähiajal jõuavad neist mõned ka meie portfoliosse. Mobiiliveebid on mõnes mõttes teistmoodi, spetsiifilised – nad on väikesel ekraanil, sõrmega näpitavad, väga funktsionaalsed ja võimaldavad vahest rohkemgi (näiteks GPS kasutust).

Mis on mobiiliveeb?

Mobiilveeb on tegelikult veebileht, mis võib joosta samal platformil, mis koduleht ise, näiteks WordPress, Joomla, Drupal vms. Seega saab juba planeerides arvestada, et kui "sisestad oma kohviku menüü veebi, peegeldub see automaatselt ka mobiilveebi".

Mobiilveebides saab kasutada ka shikke animatsioone, selleks on lausa platformid tekkinud (näiteks jQMobile ja jQTouch). Kõiksugu arendusplatforme ja raamistikke on tekkimas veel.

Plussid

See kõik tähendab, et mobiilveeb ei ole tohutu peavalu – kuidas teha erinev versioon iPhonele, kuidas teha Androidile, Symbianile, Windowsile (native app)… huuh, kallis ka takkaotsa. Ei, kõik on üks veebileht lihtsalt, kuigi võib välja näha nagu cool mobiilirakendus.

Mobiiliveebi ei pea installima – sa lähed lihtsalt mobiiliga tavalisele kodulehe aadressile, süsteem saab aru, et oled telefoniga ja pakub sulle mobiilversiooni. Väga lihtne, "it just works", nagu armastab öelda Steve Jobs.

Mobiiliveeb võimaldab kasutada näiteks GPS-i, seega võib sul olla nimekiri teenindusjaamadest, sorteerituna kauguse järgi.

Miinused

Mobiilveebi miinuseks võrreldes allalaetavate rakendustega on eelkõige teatav võimaluste piirang, näiteks failide üleslaadimine, kaamera kasutamine, kompass – neid mobiilveebiga täna veel teha ei saa. Küll aga saab kasutada näiteks GPS-i ilma kompassita (sinu asukohta näeb, suunda mitte).

Samuti see, et teda ei saa tavalist viisi rakenduste poest installeerida on mõnes mõttes nagu poleks sul rahakotis kliendikaart vaid on logota ID kaart. Ta pole sul "desktopis" end meelde tuletamas. Õigemini saab panna küll (iPhone puhul näiteks olles mõnel veebil valid menüüst "Add to Home Screen"), aga selle peale üldiselt ei tulda. Ikka rakenduste pood on see, mida igaüks hästi jagab.

Planeerimine

Mobiiliveebi planeerides ei ole ilmtingimata vaja mõelda, kuidas KOGU saidi sisu mobiiliversiooni panna. On väga tõenäoline, et 95% mobiiliga külastajatest tahab kontaktandmeid (sõltub valdkonnast muidugi) või näiteks kohvikumenüüd või sooduspakkumisi näha. Kogu tavaveebi vaatamiseks on eraldi lüliti.

Ühesõnaga ka mobiiliveebidele on vaja luua kõigepealt kontseptsioon. Kogu teema on väga lai ja suures osas alles kujunemas, aga ta on üldiselt "must have". Ka OKIA veebist on varsti väike nummu mobiiliversioon tulemas. ;)

Inspiratsiooniks näiteid maailmast

Praegu sissejuhatuseks mobiiliveebide näiteid laiast maailmast, mõtisklemiseks. Õigemini viiteid lehtedele, kust neid leiab. Eks sealt leiab saasta muidugi ka, aga ka huvitavaid lahendusi. Tasub oma nutifon kuumaks ajada ja uurida.

2 saiti, kuhu kogutakse mobiiliveebide näidiseid:

Paar saiti, kus peamiselt installeeritavate "native app'ide" näiteid:

Posu häid urle leiad veel siit. Seal on põhiliselt mobiilirakenduste-teemalised viited.

PS. Tead veel häid näiteid? Ka Eestist? Lisa palun kommentaaridesse. Aitäh!

Vaata neid ka

{Disainisahtel} 13,2 inspiratsiooniallikat loovhingele

Kaupo Kalda — Thu, 09 Dec 2010 06:45:40 +0000

Inspiratsiooni puudumine on kõige loovjama lähtepunktiks. Reklaamimaailmas on selleks aeg-ajalt ka "hullunud" klient, kes oma isiklikku arvamust peale surub. No offence. Igal juhul on hea teada, kus on latt, millised on trendid, mida maailmas tehakse. Selleks kogusin kokku saidid, mida meie kutid siin majas rohkem või vähem jälgivad.

logopond.com

Sellele saidile rivistatakse üles peamiselt logosid ja muud korporatiivgraafikat. Miinuseks asjaolu, et sisuliselt puudub struktuur, teemajaotused, asjad on lihtsalt ajaliselt lisanduvas järjekorras.

thefwa.com

TheFWA toob välja iga päev ühe vinge veebisaidi, see on omaette auhind. Tegemist peamiselt kampaanialehtede, toote- ja brändisaitidega, tihti flash-lehtedega. Leia avalehelt paremalt nupuke "More", sealt avaneb ülevaatlikum pilt.

siteinspire.net

Sinna on koondatud hulk kauneid veebilehti, kenasti märksõnadega ja puha. Palju korporatiivi ja minimalismi, väga hea inspiratsiooniallikas, nagu nimigi ütleb. Üks lemmiklehti.

sortfolio.com

Huvitav sait, kuhu veebiagentuurid ja freelancer-disainerid laevad oma näidistöid üles, määrates ära ka hinnastuse suurusjärgud. Peamiselt paistavad silma USA ja UK tegelased. Hinnatasemed paistavad realistlikud ehk seal pole "100-taala-mehed" koos. Tõsi, hinda mõjutavad tihti suuresti "köögipoole" lahendused ehk taustal jooksvad tarkvararakendused, mis võibolla alati lõppkasutajale näha polegi või kui on, ei pruugi nende töömaht olla peale vaadates reaalselt hinnatav.

coolhunting.com

See sait ei keskendu veebile, vaid otsib inspiratsiooni laiemalt. Disain, kunst, mood, fotograafia jms.

behance.net

Tuntud koht, kus loovinimesed, peamiselt disainerid, esitavad oma portfoliot. Ka paljud meile kandideerivad oma tööde näidiseid saatvad disainerid esitavad töid selle saidi kaudu.

webcreme.com

Siia püütakse koondada kõige kaunimad ja loovamad veebilahendused, veebidisaini koorekiht.

rekaksois.com

Soome veebifirmade ja disainerite tööde esitlemise ning suhtlemise koht. Leia esilehel "Liukuhihna", selle alla laetakse töid. Hyvä juttu!

deviantart.com

Sarnane behance.net saidile, kus loovinimesed esitlevad oma loomingut. Kunst, fotograafia, disain. Sait ise on kergelt väsinud olemisega, vana hiilgus on kadumas.

adforum.com

Kõik reklaamist – tele, print, digimeedia, kõik kõik kõik. Info, huvitavad tööd jne. Sait ise on paras vanakool.

bannerblog.com.au

Nimi ehk tiba reedab ka – tegu lahedaid bännerlahendusi tutvustava saidiga. Sait on kasutatavuselt kahjuks üsna ebamugav. Vali vasakult sind huvitav kategooria ja otsi. Tööd on lahedad, vaadake või seda, kui interaktiivne üks bänner olla võib. On ikka tiba vahet, kas vilgub üks kole gif või paned inimese endaga pikalt aega veetma, mäletama.

patterntap.com

Detailid. Vahest jookseb juhe kokku, vahest langetakse lihtsalt liiga stamtpidesse. Võid sõna "vahest" asendada ka sõnaga "tihti". Pattern Tap lehel saad kategooriates vaadata ilusaid tükikesi – footerid, headerid, vormid, nupud, navigatsioonid jne ning kenasti areneda.

facebook.com/veebiklubi

Last but not least - Veebiklubi Facebookis koondab enda alla suuremaid Eesti veebiarendajaid, kes muuhulgas esitlevad seal oma töid. Alternatiiviks vana hea pixel.ee, millest on õnneks tulemas uus ja puhastav versioon. Loodetavasti saab alla ka uus lahe Eestimaal loodud innovaatiline defol.io, täna seal suurt midagi kahjuks veel ei toimu.

Kui meeldis, klikka ikka allpool "Meeldib"! :)

Vaata neid ka

{Disainisahtel} Inspireeriv töökeskkond (osa 5)

Kaupo Kalda — Mon, 29 Nov 2010 06:40:51 +0000

Sellest seeriast juba viies artikkel (1, 2, 3, 4). Seekord viitame saitidele, kus kogutakse ägedate kontorite pilte. Alustame neist, kes on ka meie kontori artiklile viidanud. On vahva näha end erinevates saitides ühes jorus näiteks Skype, Google, Twitteri või Facebooki kontoritega :)

Üks tuntumaid sellealaseid blogisid on "Office snapshots"

Meie teemal: http://www.officesnapshots.com/2009/12/17/okia-tank-offices/
Autor ise kommenteerib sedasi: "While the office doesn’t have the clean modern lines of some other spaces we’ve seen, it is much more visually appealing and comfortable. I’m pretty sure it’s in my top 5."

Samuti tuntud "coolide kontorite blogi" on "Office Design Gallery"

Meie teemal: http://www.officedesigngallery.com/template_permalink.asp?id=186

Veel meiesuunalisi:

Enim külastajaid on läkitanud hispaaniakeelne sait "abc.es". Kui lasta Google tõlkest läbi "Preciosas las oficinas de la empresa de Estonia Der Tank, una agencia de publicidad que luce así de bien." on tulemuseks "Ilus kontorid Der Tank Eesti firma, reklaamiagentuur, mis näeb välja nii hea". :)
Ezinemark.com – mis iganes sait see ka on – "Unique Workspaces across the Globe"
Singapuri disainisõprade blogi 10steps.sg "22 Creative Offices for Creative Designers"
hongkiat.com artikkel "Creative & Modern Office Designs Around the World"
Keegi Kelly Adele Hatfield. "And the top two are from the Okia Tank office in Estonia. Come on, if that is not the most beautiful meeting room you have ever seen…"
+ lisaks veel mustmiljon koopiat mõnest ülalolevast. Vahva ja loodan, et see motiveerib Eesti ettevõtjaid oma töötajate keskkonna nimel rohkem vaeva nägema :)

Officedesignblog.com

Üldse sisekujundusest kui ka kontoritest pajatav dezeen.com

Lisaks on päris huvitav žanr "Kodukontorid". Näiteks artikkel

30 Enviously Cool Home Office Setups

ja paljud teised

Tee ise ots lahti!

Lõppu ka midagi kurvameelsetele – kui sinu töökoht on hall ja masendav ega sõltu sinu tahtest (okei, töökoha valik on ju vabatahtlik, kuigi tihti keeruline), siis alusta sellest, et hangi või palu hankida sinna mõni inspireeriv detail, näiteks artiklist "25 Creative Ideas To Make Your Workplace Look Really Cool". Või tule meile tööle :)

Kindlasti on ägedaid saite veel ja kommentaarium allpool januneb nende järele. Aitäh!

Vaata neid ka

{Disainisahtel} Visiitkaart – tegijamehe (ja -naise!) vikat

Kristo Kaas — Mon, 18 Oct 2010 05:50:22 +0000

Esinduslikkus. Kui sa pole just naine või läbinud mingi erilise kursuse, mis su osaliselt naiseks on muutnud, siis sa ilmselt ei kontrolli end perioodiliselt peeglist ega muretse selle pärast kui tuul su soengu natuke sassi ajab. See kõik on osa mängust ning elu võib olla ilus ka ilma järjepideva mukkimiseta.

Küll aga esineb olukordi, milles esinduslikkus on esmatähtis ning endast meeldejääva mulje jätmine võib olla elutähtis.Ilus näide on Hollywood, mis on kurikuulsalt üks kaootilisemaid ja karmimaid keskkondi maailmas – auk kuhu igaüks võib sisse hüpata, aga millest väljuvad puhtalt väga vähesed. Selleks et suurendada oma šansse läbi lüüa tuleb isegi tuntud tegijal ette võtta midagi, mis teda hallist massist eristaks. Ühelt poolt – kui sinu kui suure Hollywoodi produtsendi kontorist käib iga päev läbi mitukümmend stsenaariumit (või inimest), siis sinu eesmärgiks on tõenäoliselt kulutada oma väärtuslikku aega ainult nendele kes su tähelepanu mingil erilisel moel pälvivad; teisestst küljest, kui sa oled üks nendest paarikümnest inimesest, on sinu eesmärk tõenäoliselt end kõigi teiste seast esile tõsta.

Aga olgu – sa oled hotshot Hollywoodi produtsent ning su lauale jõuab reaalselt kakskümmend uut filmistsenaariumit päevas. Need on läbinud juba ühe professionaalse lugeja (khm, sekretäri) karmi sõela ning moodustavad hinnanguliselt koorekihi sellest, mis Joe keegid kusagil valmis on kritseldanud. Fakt on, et sa ei suuda elu sees kahtekümmet stsenaariumit päevas läbi lugeda – tegelikkuses on sul heal juhul aega sirvida neist kahte või kolme nädalas. Seega – mis võib olla lahendus sellele keerulisele olukorrale? Kas sa valid nende seast paar suvalist lootuses, et ülejäänud 99% ei sisalda seda üht, mis boxofficemojo edetabeli tippu jõuaks? Mille järgi sa valid? Pealkirja? Või valid hoopis selle üksiku stsenaariumi, mis ilutseb teiste kõrval ruužis karbis, mille peal on kuivanud must roos ja roostetanud nõelaga läbitorgatud šokolaadist südameke, lõhnastatud Versace'i Crystal Noir'iga, ning mille nimi on lähemal vaatlusel näiteks Dangerous Liaisons? See konkreetne näide on väljamõeldis – aga täpselt nii juhtub! Kümme-kakskümmend aastat tagasi oli säärane lisaväärtuse lisamine üks väheseid mooduseid oma stsenaarium produtsendi kätesse saada ja tõestada, et just sina oled lihatükk muidu magedas supis. Tänapäeval on see veel keerulisem, sest ka see on vanaks muutunud.

Kokkuvõtlikult: suurem osa inimesi usaldab oma esmamuljet, sest see kipub alatihti õige olema – ja valib instinktiivselt šokolaadi (kui mitte muul põhjusel, siis sellepärast, et see on magus). Tee lihtne test – kaua kulub sinu peas aega esmatutvustusest oma arvamuse kujundmiseni? Vaevalt, et selleks kulub terve minut – kui just midagi erilist su tähelepanu ei köida…

Moley-moley-moley-mooooooole!

Peale õige tervituse, kultuuridevahelise kehakeele mõistmise ja avatud suhtumise (mis kiires olukorras ei pruugi tagatipuks üldse võimalik olla) – eeldusel, et sa tahad et su uus potentsiaalne sõber sinuga ka edaspidi suhtleks – on sinu ainus relv, mis võimaldab tema radarile jääda, see kuidas sa annad talle oma kontaktinformatsiooni. Traditsiooniliselt on selleks vahendiks olnud visiitkaart.

Enne kui heidame pilgu mõnele eeskujulikumale (ja ühtlasi ka omapärasemale) visiitkaardile (millest vähemalt üksikud suurima tõenäousega (loodetavasti) su vererõhku üht või teistpidi mõjutavad) teeme kiire tiiru ajalukku. Nii hämmastav kui see ka pole, visiitkaardid on kasutuses olnud vaid ca. kolm ja poolsada aastat, millest suurem osa on need olnud esindatud kõige traditsioonilisemas formaadis: vahemikus 74×52 kuni 91×55 millimeetrit paksemast paberist ristkülikutena, mille peale on kirjutatud esteetiliste tähtedega kellegi nimi ja kontaktinfo. Pärast arvuti ja uute kommunikatsioonivahendite teket on visiitkaardi funktsioon aga oluliselt muutunud ning vähesed inimesed on huvitatud oma rahakoti ruunamisest liigse makulatuuriga. Selle kauni traditsiooni brutaalses hävitamises on süüdi mees nimega Alan Turing, kes ehitas 1937ndal aastal omanimelise masina, mis võttis ühest otsast sisse paberkaarte ning suutis nende peal oleva perforatsiooni alusel läbi viia arvutusi. Otseloomulikult ei tähistanud see konkreetne aasta visiitkaardi tegelikku surma – küll aga on tegemist hetkega mil terve maailm võttis täiesti uue suuna ning selle otseste tagajärgede hulka kuulub näiteks blogi, mida sa parasjagu huviga loed.

Heites kiire (ning mitte nii tõsine) pilk ajalukku, selgub et viimase neljasaja aasta jooksul on maailmas palju suuri asju juhtunud ning lihtsad lahendused pole enam ilmtingimata need, mille peale lootma saab jääda (klikk diagrammil avab selle uues aknas).

90% inimkonna tehnoloogilisest (ja vaieldavalt sotsiaalsest) arengust on aset leidnud viimase 300 aasta jooksul, sellest omakorda suurem osa viimase saja aasta jooksul

Informatsioon pole eales liikunud nii kiiresti ja olnud nii morfne ja kättesaadav kui tänapäeval ning sellest tulenevalt pole ka eales varem olnud keerulisem selle sees eristuda. Alljärgnevad visiitkaardid on näited nendest, mis on suutnud ajaga kaasas käia ning kui need just ei pane selle saajat telefonitoru kätte võtma, siis vähemalt sunnivad need saajat kaardi poole hetkeks vaatama.

Mark Ramadan

Digitopolis

Helena Ayers (toimetaja)

86 The Onions (märja kätelapi visiitkaart)

igvita.com

buro RuSt

Stefani Pfeil

Chris Jones

In Watermelon Sugar

Poul Nielsen

Pramod V. Niphadkar

Rajesh Rajan

Another Bloomin' Designer

Kevin Mitnick

Rik Jansen (klaveriparandaja)

Derek Michael Royer (massaažiterapeut)

Letterpress Ninja (trükikoda)

Agrie Paint Services (ühekordne kaart)

BC Adventure (ellujäämistreeningut tuvustav söödav visiitkaart)

Vitaly Friedman (kunstnik)

Adam Mayer

Või miks mitte teha nagu filmis!

Danny Ocean (Ocean's Eleven)

Hitch (Hitch)

Men In Black

Mida võtta arvesse oma väga isikliku visiitkaardi kujundmisel?

Alati on enam-vähem lollikindel lahendus viimase trendiga kaasas käia, aga see pole ilmtingimata pooltki nii stiilne kui kõigist oma konkurentidest eristuda. Nagu ülaltoodud näited loodetavasti demonstreerivad, on kõige aluseks inspiratsioon ja teostus mille peale keegi varem tulnud ei ole – samas on need kaks põhilist asja, mida pole kuigi lihtne mujalt näpata. Kui visiitkaart on aga hädavajalik ja telefon bump'imisest lolliks läinud, siis hea algus on lugeda mõnd kokkuvõtet, mis enkapsuleerib vähemalt need asjad, mille vastu eksida ei tasu. Näiteks siit.

Vaata neid ka

{Disainisahtel} Saada oma käekirjaga e-kiri!

Kaupo Kalda — Mon, 04 Oct 2010 05:45:48 +0000

Kui tavaliselt digitaalne maailm kipub füüsilisest eemalduma, siis siin on justkui vastupidine olukord – tee oma käekirjast kirjafont ja saada e-kirju edaspidi oma käekirjana. See projekt on auhindu võitnud ja ideelt väga sümpaatne, isegi üllas.

Sul on vaja printerit, pastakat ja veebikaamerat. Kuidas see käib – vaata videost.

Kampaanialeht reklaamib muidugi kuulsaid Pilot pastakaid ning esmakordselt nägin seda Cannes Lions võistlusel auhinnatud tööd Best Internetii kongressil (ülejäänud Cannes Lionsi näited siin, üks lahedam kui teine).

www.pilothandwriting.com