Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Google’i ja OKIA’ga korraldab seminari interneti- ja veebiturunduse teemal.
26. märtsil Kaubanduskojas.
Lähem info Koja lehel »
Täna (18.03.2010) on võimalik Facebookis kulutada 38$/päev (431 eek ehk 13 000 eek/kuu) per kampaania kui teha reklaami kõigile eestimaalastele, rohkem reklaame lihtsalt ei näidata (lubatava summa suurendamine ei muudaks midagi), sest ühele inimesele ei näidata sama reklaami üle 3 korra päevas.
On tore, kui taipad ja oskad konkurentidest lugu pidada. Tegelikult on see muidugi elementaarne. Meie hoiame silma peal mitmete maailma vahvate konkurentide tegemistel, toome neist 11 siinkohal välja. Inspiratsiooniks.
Elu on näidanud, et keskmiselt 50% veebilehe külastustest tuleb otsimootoritest. Seetõttu on äärmiselt oluline olla otsingutes maksimaalselt esil. Sõltub muidugi turundusest jms, aga keskmiselt. SEO ehk otsimootoritele optimeerimine koosneb kümnetest nõksudest mida otsirobotid oma keerukates algoritmides arvestavad.
Keegi täpselt ei tea kuidas Google või Neti oma otsitulemusi arvutavad. Siiski on teada mitmed näitajad mis on järeleproovitult tulemusi andnud.
Turundamine Facebook'is muutub järjest aktuaalsemaks ning kuna konkurents on tihenemas, muutub ka olulisemaks oma ettevõtte fännilehe korralik brändimine. Nii Kaupolt kui ka minult on küsitud põhjalikumat blogiposti sellel teemal ja siin see on. Loe kogu postitust »
Ühel kenal päeval märkasime, et ca kolmandik meie kontorirahvast kasutab Apple iPhone. Sarnane tendents tundub olevat ka meie klientidega, iPhone on turundusinimeste lemmikmänguasi. Eks tema võlu ole suuresti esteetikas, kasutajaliideses, sümbolismis, aga kindlasti ka kummarduses suurepärasele Apple turundusele. Ka OKIA blogi jaoks on iPhone jaoks spetsiaalne kujundusmall, proovi vaadata.
iPhone juba oma olemuselt on inspireeriv – ilus, mõnus, töövahend, ajaviide, kommunikatsioon. Apple iTunes's poes on 150 000 tarkvarajuppi, nende hulgas pärleid, kuid enamus on siiski keskpärane või alla selle. Otsisin sealt välja mõned "app'id" mis võiks kokku sobida loovuse, inspiratsiooni ja veebindusega ning toon need siia välja. Mõni on lihtsalt ilus, mõni on natuke tobe, mõni praktiline, mõni kõik need kokku.
Kui tead vahvaid inspireerivaid või veebiteemalisi "appe" soovitada – kommentaarium on avatud.
Ma nüüd torisen natuke. Tänases reedeses jutunurgas räägin sellest, et anonüümne ärapanemine internetis on luuserite ning argpükside teema ja totaalselt OUT. Kas sina kommenteerid uudistesaitides anonüümselt nime "Tom", "m" või "Kalbassnik" nime all?
Mõni aeg tagasi üritas Delfi ja "co" projekti "leim.ee – leimivaba interneti eest!" abil olukorda teadvustada, aga nähes mis toimub pole see väga olulist mõju avaldanud, lausläbu domineerib kommentaariumites endiselt.
Facebooki teema on suur ja lai ning sellel teemal oleme artikleid päris palju kirjutanud. Need on ühed loetumad teemad meil läbi aegade, panen siia ühte kokku senised lood, et oleks hea ülevaade ühes kohas.
Lihtsalt ja lühidalt sellest mida tähendab sotsiaalne meedia ja seal turundamine. Facebook on vaid üks sotsiaalmeedia kanalitest. Lisaks video sotsiaalmeedia revolutsioonist.
Kui eelmise reede jutunurgas spekuleerisin teemal "Kas kodulehed kaovad ära?" siis tänane teema on eelmisest tiivustatud: kas uue põlvkonna, kes on interneti emapiimaga kaasa saanud (internet generation), harjumused on sellised, mida me momendil ei oska hinnata? Kas nn "ePiima põlvkond" murrab mitmed Interneti paradigmad?
Viimasel ajal olen sattunud mitmesse dialoogi kus räägitakse stiilis "seda on varemgi nähtud ja siis läks nii, läheb ka seekord". Mina nii ilmtingimata ei arva. Kui varem oli näiteks Orkut, mis tänaseks on sisuliselt deliiriumis, siis see ei tähenda, et sama juhtub Facebookiga. Kui varem oli teada, et Eestis on Interneti kaudu ostlejaid vaid 15%, siis kas poleks loogiline oodata, et uus noor põlvkond on sootuks teine ning juba täna on hea mõte olla selleks valmis? Kas värske põlvkond võtab omaks Neti.ee või assotseerub otsinguga vaid "guugeldamine" nagu mähkudega "pampersid"? Kui "vanasti" oli lahe see, et Internetis sai suhelda anonüümselt (kahjuks see on täna uudistesaitide kommentaariumites veel valdav, EPL tubli erandina), siis täna on inimene oma igapäevastes tegemistes maailmale valla. Kas internetipõlvkond loeb paberil ajalehte või (varsti) raamatut? Aga mis saab televiisorist? Kas noore inimese põhiargumendid ostlemisel on sõprade hinnangud? Kas kodulehed kaovad ära? :)
Firma X tellib firmast Y kodulehe, mis jookseb firma Y isetehtud sisuhaldustarkvaral. Firma Y satub raskustesse (Eestis kahjuks üsna tihe nähtus) ja tellija on oma murega üksi – ükski teine veebifirma naljalt võõrast sisuhaldust arendada ei taha ja tihti ei saagi (kood on näiteks krüpteeritud või litsentsilepinguga väljastpoolt arendamine keelatud). See on vaid üks põhjuseid miks "open source" vabavara on hea.
Juba aastaid on inimesed foorumites ja blogides brändide kohta arvamust avaldanud, kuid eelmisel aastal populaarsust kogunud Twitter kiirendas seda protsessi kordades. "Tänu" Twitter'i survele on varem kinnised sotsiaalsed võrgustikud nagu Facebook järjest enam muutumas avalikumaks, mis omakorda loob olukorra, kus info (nii positiivne kui ka negatiivne) liigub viiruslikult aina kiiremini ja kaugemale. Kas sa tead, mida sotsiaalmeedias sinu brändist räägitakse?
Reedehommikune mõttekäik-hüpotees-küsimus: kas ühel päeval jõuab kätte aeg mil kodulehti tänapäevases mõistes ei ole enam vaja ning kogu tegevus istub sotsiaalmeedia kanalites?
Näiteks Facebookis saad juba täna suhteliselt edukalt pildis olla (turundada) ilma, et sul oleks füüsilist kodulehte. Facebookile luuakse aplikatsioone mille abil saab korraldada kampaaniaid otse sealses keskkonnas. Samuti on olemas seal vahendid kahepoolseks kommunikatsiooniks, võrk-viral-turundamiseks, sisuhalduseks, bannerite segmenteeritud kuvamiseks, esindatud on semantika (web 3.0 üks alustalasid – sinu sõprade ja sinu käitumise mõju sinule esitatavale materjalile), mobiiliversioon, üha paranev tehniline SEO jne. Aja küsimus, mil tekivad ka e-kommertsi jms võimalused. Kuna juba täna saab luua Facebooki mooduleid (aplikatsioone) võiks tulevikus praktiliselt kõik võimalik olla.
Juhul, kui sa oled nagu mina, siis kasutad sa Google otsingut mitu korda päevas. Kui sa pole just hardcore otsimootoriturundaja või arvutinohik, siis ilmselt trükid sa enamasti otsingukasti paar sõna ja vajutad "Otsi" nuppu. Seejärel muudad sõnu nii kaua kuni oled leidnud enda jaoks rahuldava tulemuse. Kuid Google otsingut on võimalik ka efektiivsemalt kasutada – selleks koostasin nimekirja kümnest nipist, mis võivad sulle abiks olla. Loe kogu postitust »
Hetk tagasi kuulutati välja Gmaili laiendus Google Buzz – nende vastulöök Facebookile sotsiaalmeedia maailmas. Kaua on imestatud, miks Google ei panusta nii kuuma valdkonda ja seal kopitab neil vaid Orkut. Vaikselt on kõik aga oodanud midagi uut. Näis, kas see nüüd muutub. Uurime lähiajal asja lähemalt ja kui asi annab põhjust, kirjutame põhjalikumalt.
Sotsiaalmeedias turundamise puhul on äärmiselt oluline läbipaistvus. Siiski on märgata, et suurem osa sotsiaalmeediasse sisenevaid ettevõtteid jätavad selle fakti kahe silma vahele ning varjuvad ettevõtte nime ja logo taha. Inimestele meeldib suhelda teiste inimestega, mitte näotute ettevõtetega.
SEO (Search Engine Optimization) on internetiturunduses ülioluline ning tähendab laias laastus seda kui hästi on su koduleht otsimootoritest leitavaks tehtud. Eestis on tasahilju hakanud levima nähtus nimega Black Hat SEO ning kohati võetakse seda juba enesestmõistetavana. Kui oleksime tippsportlased siis võrduks see dopingu kasutamisega. Seda pakutakse tihti teenusena "Garanteerime sinu veebi jõudmise Google avalehele". Nii lihtne ongi?
.jpg){kind=icon}
Toon ühe lihtsa näite kuidas korraldada väike, aga pika kontaktiga kampaania Facebookis. Eelarveks tagasihoidlik suurusjärk 1000 kr kuus (2 euri päevas), arvestamata sellesse loovtööd ja sisutootmist. Skeem ei sisalda ilmtingimata meeletut ajakulu, sest just ajapuudust nimetavad täna pea kõik turundajad kellele sotsiaalmeediast räägin.
Summasid võib muidugi mõlemas suunas oluliselt nihutada. Püüan ka selgitada mis on pikk kontakt ja miks see hea on.
See artikliseeria on saanud ülihea vastuvõtu osaliseks, neid on loetud tuhandeid kordi. Aitäh! Kahes esimeses osas rääkisime vingetest kontoritest laias maailmas ja meie enda vahvast pesast. Nüüd vaataks sisse aga teistesse kodumaistesse loovatesse kontoritesse. Kahjuks materjali üleliia palju ei laekunud, aga midagi siiski ja pilt on väga meeldiv.
Kui keegi soovib allolevat veel täiendada andke palun piltide asukohast märku kommentaaridesse või e-postiga aadressile kaupo ätt okia punkt ee.
Järgmine inspiratsiooniteemaline artikliseeria on juba kokkupanemisel.
Vt. ka artikkel Eesti Päevalehes "Blogi näitab vingeimaid kontoreid (02.2010)"
Oli 2009 detsember kui istusime maha Eesti Reklaamiagentuuride Liidu (ERAL) presidendi Heily Aavikuga, võtsime kampa ka alati asjaliku Priit Kallase Dreamgrowst ning mõtlesime välja reklaamikonkursi "Kuldmuna" internetikategooria uued reeglid.
Vajaduse tingis asjaolu, et reklaamiagentuuride spetsialistidest koosnev zhürii ning senised kategooriad ei täitnud oma eesmärki – veebireklaam on teatud mõttes spetsiifiline ning seal ei toimi lõpuni samad reeglid mis nn tavameedias, eriti rakenduslike lahenduste puhul. Kindlasti ajapikku asjad loksuvad veel paika, aga esialgne uus nägemus on sel aastal kasutusel.
In english: please see www.visitestonia.com and Estonia @ Wikipedia.
Below you see some beautiful pictures from North-European country Estonia.
This article in english via Google Translator.
Kui toksida Google pildiotsingusse või tavalisse otsingusse "Welcome to Estonia" vaatab vastu üsna nukker vaatepilt. Google väitel otsitakse seda terminit 3600 korda kuus. Teema käis mõni aeg tagasi kõikjalt läbi. Ma ei tahaks siia pilti sellest panna, et mitte omakorda kaasa aidata :) See-eest kutsusin sotsiaalmeedias – Facebookis, Twitteris ja fotofoorumites – üles patriootlikke blogijaid, piltnikke ja otsimootorite optimeerimise spetsialiste Eesti mainet/märki natuke abistama – teeme väikse SEO-tuuningu ja püüame seda kuvandit veidi korrigeerida.
OK Interactive OÜ | Reg. nr. 10642358 | info@okia.ee
