Kui me esimese hooga ei saa kohe ettekujutust ja ka ettevõte pole meile tuttav, küsime tavaliselt erinevaid küsimusi. Teen nendest vabavormilise ülevaate, mis on hea põhi briifi kokkupanemiseks ja ka ettevõtetele enda mõtete klaarimiseks. Võid vabalt võtta need punktid aluseks, kui meile või mõnele teisele digiagentuurile päringut kokku paned. Kirjuta lihtsas eesti keeles.

Me räägime nendel teemadel üldiselt ka esimesel kohtumisel, aga hea oleks enne enda jaoks läbi mõelda. Pea meeles, et korralik agentuur aitab teil kogu lahendust eesmärgipõhiselt välja mõelda.

Meil on olemas ka spetsiaalne küsimustik, mille võime sulle saata. Saada lihtsalt sellekohane soov info@okia.ee peale.

Protsess

Kõigepealt protsess hästi lihtsalt. Mõned etapid protsessis saavad käia paralleelselt. Üldiselt lõpevad kõik etapid kinnitamisega.

• Lähteülesanne – planeerimine, vajaduste selgitamine, tehniline üldine planeerimine
• Hinnapakkumine.
• Detailide ülekäimine, lähteülesande (skoop) viimistlemine.
• Uuringud, prototüüpimine (visuaalne kujunduseta sisuplaneering). Vajadusel hinnapakkumise korrigeerimine.
• Üldine disainilahendus.
• Sisuvaadete disain.
• HTML ja muu kodeerimine.
• Programmeerimistööd.
• Testimine.
• Tarkvara koolitus, sisu sisestamine (kliendi enda või agentuuri poolt).
• Lansseerimine (vajadusel eellansseerimine ehk nn "prelive").
• Järeltegevused – arendus, turundus, analüüs.

Siit edasi aga teemad teile endile mõtlemiseks/kirjapanemiseks:

1. Kes te olete?

• Kirjelda lühidalt, kes te olete, mida teete, milles seisneb teie äri, millised on teie tugevused või eelised teiste ees?
• Teie tänase veebi aadress

2. Eesmärgid

• Mida soovitakse? Koduleht, e-pood vms? (see küsimustik käib eelkõige veebilehtede kohta)
• Mida te soovite selle veebilahendusega saavutada? Teha otsest müüki, püüda kontakte, tugevdada brändi, tõsta usaldusväärsust? Kirjelda vabas vormis.

3. Sihtgrupid ja nende eesmärgid

• Kes on need inimesed, kes on sihtgrupiks? Näiteks keskmise sissetulekuga eraisikud, kooliõpilased, keskastme juhid, turundusjuhid, autohuvilised, nooremapoolsed naised.
• Kas tähelepanu on suunatud Eesti turule või ka mujale?
• Millised keeled on vajalikud? 
• Millised võiksid olla sihtgruppide ootused teile, mida nad veebis teha tahavad? Milliseid probleeme nende peaksime lahendama? See on spekulatiivne punkt, kus tuleks üritada end külastaja mätta otsa istutada, mis pole küll liiga lihtne. Kui sihtgruppe on mitu, võivad olla neil ka erinevad eesmärgid.

4. Soovitavad tegevused lehel

See võib sihtrühmati erineda. Eesmärk võib olla ka abstraktsemat laadi.

• Kas soovid, et külastaja sooritaks ostu?
• Kas soovid, et külastaja võtaks ühendust kontaktivormi, meili või telefoni teel?
• Kas soovid, et külastaja registreeruks?
• Muud?

5. Funktsionaalsus, mobiiliveeb ja tarkvaraplatform

See on punkt, mis võib selguda ka loovtöö käigus juba tööd konkreetsemalt planeerides. Tihti on aga ette teada, et näiteks soovitakse oma e-poe laoseis siduda raamatupidamistarkvaraga, vaja on uudiskirjarakendust, kalendrit vms.

• Kirjelda, milliseid funktsionaalsuseid tõenäoliselt vajad (peale nn üldise menüüd/sisulehed). Kui see on näiteks Kalender või sisselogitav ala, siis püüa see lahti seletada, mida seal nähakse ja kas on mõne välise lahendusega vaja siduda. Hea, kui leiad laiast maailmast ka näiteid.
• Kas sul on tarkvara osas eelistusi? WordPress, Drupal, Joomla, näiteks? Loe ka meie artiklit, miks me kindlasti soovitame mõne tuntud vabavara kasutamist. 
• Kas võiks vaja olla ka mobiiliveebi (loe sellest)? Mobiiliveebi kasutaja on üldiselt kriitilisemat sorti vajadusega külastaja, näiteks keegi soovib vaadata, kus te asute.

6. Milline on teie tänane turundus

Kui teid huvitaks ka see, et aitame teil turundamisel kaasa mõelda. Üldiselt on see vajadus olemas, vähemasti konsultatsiooni tasandil.

• Millised on teie tänase veebi plussid/miinused?
• Kirjelda põgusalt, milline on tänane turundus, milliseid kanaleid kasutate (tele, raadio, internetist veeb, Facebook, bännerdate või teete regulaatselt kampaaniaid?), kui palju sellesse panustate?
• Kas ja kui palju täna analüüsite toimuvat?

7. Materjalid, sisuloome, server

• Kas on olemas tunnusgraafika?
• Kas on olemas fotomaterjalid või vaja kasutada pildipanka, fotograafi? Sama videote teemal.
• Kas sisuloomega saate ise hakkama või vajate sisuloomel (tekstide koostamine ehk copywriting, sisuelementide kujundamisel (näiteks joonised jms)) või uude veebi sisestamisel abi? Või vajate konsultatsiooni? 
• Kas kasutate täna kellegi serveriteenust?

8. Analoogid/konkurendid Eestist ja maailmast

• Otsesed konkurendid Eestis, mujal. Nende ettevõtete tugevused ja nõrkused, nende veebide tugevused ja nõrkused.
• Muidu head näited, näiteks disainilemmikud.

9. Eelarve ja tähtaeg

• Kas projektile on teada suurusjärguline eelarve? Orientiiriks võib öelda, et kodulehtede alumiseks hinnapiiriks on kusagil 3000€ + km, ülemist piiri otseselt pole, aga suuremad projektid on kindlasti viiekohalised numbrid. Keskmine korporatiivsait jääb tavaliselt kuhugi nende vahele.
• Kas projektil on kindel tähtaeg? Arvestama peab, et väiksemad projektid jõuab teha ca 1 kuuga, kuid suuremate puhul jääb tihti juba ainuüksi sisu koostamiseks kliendi enda poolt ajakuluks mitu kuud.

10. Projekti isikud

• Kes on need isikud, kes vastutavad kliendi poolelt agentuuriga suhtlemise eest? Nimed, ametid, kontaktid.
• Kas on kolmandaid osapooli, näiteks raamatupidamistarkvara arendajad, kelle süsteemiga tuleb lahendus ühildada?
• Arvestage ka, et projektiga seotud inimesed peavad varuma endale selleks aega, ka töö etappide kinnitusprotsessid ei tohiks jääda nädalateks venima, sest sellega venib ka kogu protsess ning lööb ressursiplaneerimise segi.

Lühidalt kõik, et teada hädavajalikku esimese ettekujutuse saamiseks, kas ja kuidas sellega edasi minna.

Kui tekkis tunne, et räägiks veebitegemisest, võta meiega julgesti ühendust.
Saame saata Sulle ka spetsiaalse küsimustiku, anna aga teada. Iga kiri saab kindlasti vastuse.

Vaata neid ka

• 

  Teenused

• 

  Uued veebilahendused OKIA Tiimilt, vol 5

• 

  Uued kodulehed OKIA Tiimilt, vol 3

Kasutajakogemus ja kasutajakeskne disain on terminid, mida kuuled pea igas veebiarendust puudutavas vestluses. Kui aga paluda lahti seletada, milles üks või teine seisneb, jäädakse tihti jänni. 

Miks? Sest oma olemuselt on kasutajakogemus subjektiivne (igaühe jaoks oma), dünaamiline (pidevalt muutuv) ja paljudest pisikestest kildudest koosnev (fragmenteeritud) nähtus. 

Kasutajakogemuse (UX) võrrandisse peavad lisaks kasutatavale – olgu selleks veebileht, ukseava või kartulikrõpsu pakk – kuuluma ka kasutaja kogu talle ainuomase pagasiga ning kontekst: millal, mida ja miks kasutatakse. Muutub võrrandis üks element, muutub seega ka vastus ehk lõplik kasutajakogemus. 

Niisiis võib öelda, et SINU kasutajakogemus on tervikmulje, mis liidab kokku sinu emotsionaalse, intellektuaalse ja praktilise kogemuse milleski osalemisest. See puudutab kõiki toote või teenuse tahke, mida kasutaja kogeb – näiteks sisu, vorm, interaktsioon, aga ka senine brändikogemus ja hommikul põhja kõrbenud puder. 

Miks on maailmas nii vähe superhäid veebilehti?

Kvaliteetse kasutajakogemuse tagamiseks on hädavajalik, et erinevad valdkonnad, oskused ja rollid on omavahel sujuvalt ühendatud ning ühise eesmärgi nimel koostööd tegemas. Maailma Kõige Paremat veebilehte ei saa luua ainult hea disainer, hea progeja või hea kasutatavuse ekspert üksi. Infoarhitektuur, sisuloome, kasutatavus, interaktsioonidsiain, kujundus, ligipääsetavus… ärivajaduste tõlgendamine planeerimisfaasis, ligipääsetavuse eest seismine teostusfaasis… Iga tiimiliikme tehtud või tegemata jäetud otsused mõjutavad lõplikku kasutajakogemust ja seeläbi ka organisatsiooni edukust antud veebilehe rakendamisel. 

Üks peamisi probleeme tänasel veebimaastikul on liigne rõhk kiirusel ja „efektiivsusel“. Multitalente jagub kõikjale ning piirid erinevate rollide vahel on muutunud häguseks. Väikese meeskonna puhul on mõistetav, et isiklik mänguruum muutub suuremaks ja vastutus ümmargusemaks. Suuremad korporatsioonid on aga vastupidise probleemi ees – kui üks etapp valmis, lükkub kõik edasine (olgu see siis algsest ideest kuipalju tahes edasi arenenud või muutunud) järgmise inimese ette, kes koorma omakorda punkti C lohistama peab.  

Kasutajakogemuse loomine ei ole üks konkreetne töölõik, mida kindlal päeval „ära teha“ – see on pidev protsess, liikumine projektiga kaasas kogu tema elutsükli vältel. Nii juhtubki pahatihti, et UX ümara ja ebaselgelt piiritletud teemana („no ta ju teab küll, mis inimestele meeldib“) kipub ühe tegija juurest teiseni veerema või saab suisa ühiskatlasse kõigile söömiseks visatud. 

Kui aga kõik teevad, kas siis ka tehakse? Kes teeb? Kes vastutab? 

Vastus on lihtne: kui „oma UX inimest pole“, siis teeb see, kes kõige entusiastlikum. Ja vastutab see, kes vahele jääb. 

Kogenumad veebiarenduse ja –turundusega seotud meeskonnad tunned aga ära selle järgi, et nende hulgast „UX disaineri“ või „kasutatavuse analüütiku“ vms ametnimetusega kodaniku leiad. Ametinimetusest olulisem on aga sisu: sellise inimese tööks on aidata hoida projektijuhil kätt pulsil, olla kõigi erinevate komponentide ühendajaks ning ideaalis osaleda kogu kasutajakogemuse loomise protsessis, ideest lõpplahenduse avaldamiseni. Tema töö on näha ühtaegu puid ja metsa ja kui vaja, tunda nägu- ja nimepidi nii metsavahti kui metsavaraste vaba aja graafikut. 

Mul on hea meel, et OKIA on üks selliseid ettevõtteid, kus kasutajakogemus on kesksel kohal strateegiast teostuseni ning selle hea eest seisavad kõik. Lisaks, muidugi, pühendunud „oma UX inimesele“ :)

Mis mõjutab kasutajakogemuse kvaliteeti?

Enimjagatud ja –tsiteeritud idee (http://semanticstudios.com/publications/semantics/000029.php) järgi on kasutajakogemusel 7 tervikkvaliteeti mõjutavat tahku. Üheskoos moodustavadki need elemendid kasutajakogemuse ja määravad selle kvaliteetsuse:

• Kas see on kasulik? 
• Kas see on kasutatav? 
• Kas see on ihaldatav? 
• Kas see on leitav? 
• Kas see on ligipääsetav? 
• Kas see on usutav? 
• Kas see on väärtuslik? 

Nagu näete, on tegu väga lihtsa loeteluga, kus igale tahule on oma meetodid ja nendega tegeletaksegi läbi projekti elutsükli:

Kindlasti ei ole tegu absoluutse tõega ning netiavarustest leidub teisigi kasutajakogemust seletavaid pilte. Näiteks on tuntud veebivormide raamatu autor Luke Wroblewski teinud tänuväärset tööd ning osad tuntumad ühte kohta koondanud: 

User Experience Diagrams http://www.lukew.com/ff/entry.asp?156

Kuidas aidata kaasa kasutajakogemuse kujundamisele?

Dünaamilisust ja subjektiivsust silmas pidades võib öelda, et kasutajakogemust tervikuna ei saagi disainida. Tegu on mitme muutujaga võrrandiga ja isikliku emotsionaalse reaktsiooniga, mida kasutaja ei suuda ka ise kontrollida, rääkimata kõrvalseisjatest. Lisaks sellele mõjutavad kasutajakogemust juba eelnevalt mainitud mitmed välistegurid – näiteks bränditunnetus, hinnad, sõprade arvamused, meedia, aga ka tüli ülemusega, kallinev elekter, ja palju muud.

Kuna kasutajakogemus tervikuna sinu kontrolli all ei ole ega saagi olema, tasub seda enam tähelepanu pöörata kõigele sellele, mida suudad mõjutada. Jättes kõrvale kõik x-faktorid, saame me siiski tegeleda paljude meie mõjuvallas olevate teguritega:

• eelnev kogemus ja harjumused, 
• vajadused ja eeldused, 
• motiivid ja kasutuskontekst.

Oluline on meeles pidada, et kasutaja saab oma kogemuse hoolimata sellest, kas planeerisid selle või mitte. 

Juhuse hooleks ei tasu jätta midagi, mille kujundamisega saad kasutajakogemusele kaasa aidata: kõike, mida suudad mõjutada, tuleks rakendada üleüldse kasutajakogemuse optimeerimiseks ning oma eesmärkide saavutamiseks.

Kasutajakogemus on kriitiline faktor edu või edutuse määramisel. Tegemist on tervikemotsiooniga, mis seostub sinu kasutaja jaoks sinu toodete tarbimisega ja defineerib, kui palju, kui mitu korda, kui hea meelega, kuidas ja kokkuvõttes millise hinnaga tahab sinu kasutaja sinu juures oma aega ja raha ja energiat kulutada. 

Sellest, kui hästi sina oma kasutajate kogemust oled suutnud suunata, võib sõltuda kõik. 

VAATA ka illustreerivat videot:

Vaata neid ka

• 

  Päädide põlvkond ehk pudrused näpud ekraanil

• 

  OKIA uued töötajad – 2 pankurit, õppejõud ja kogemustemeister

• 

  Lühikoolitus: Kuidas planeerida uut kodulehte?

Sinu firma või organisatsioon omab tõenäoliselt Facebookis fännilehte, kuhu sa mõnikord postitad oma firma ja valdkonnaga seotud viiteid ning mõtteteri. Kuidas aga kindlaks teha, kas fännileht toimib efektiivselt ja edukalt? Fännide arvu jälgimisest paraku ei piisa.

Facebook Insights on käinud pika tee maha ja on oluliselt informatiivsem ja mugavam kasutada kui aasta tagasi. Kuid mis infot tuleks jälgida peale fännide arvu ja mis selle infoga lõpuks peale hakata? On oluline keskenduda statistikale, millele tuginedes saab võtta otsuseid vastu.

1. Fännilehe vaatamised (page views)

Nagu oma veebilehe Google Analytics statistikat vaadates huvitab sind, kui palju su kodulehte külastati. Facebook Insights’is Users leheküljel on näha kui palju vaadati sinu fännilehte ja kui palju neist olid unikaalsed külastused.

Selle info põhjal on võimalik jälgida, millistel päevadel tehtud postitused tõid kõige enam inimesi fännilehele ning kui mõne kampaania puhul on viidatud Facebooki fännilehele või kasutatud fännikasti, siis on võimalik jälgida palju see erineb tavalisest päevast.

2. Fännilehe populaarsemate lehtede vaatamised (tab views)

Sarnaselt oma veebilehele tahad sa ka ilmselt teada, millistel lehtedel su fännilehe külastajad ringi liikusid. Seda näeb samuti Insights’is Users leheküljel, kus on näha populaarsemate lehtede vaatamiste arvud.

Kui sa parasjagu korraldad kampaaniat ning suunad Facebooki bänneritega inimesi oma fännilehe kampaanialehele (tab’ile), siis on selle vaatamiste arv ilmselt kõige suurem. Enamasti vaadatakse kõige rohkem fännilehe seina (wall), kuid olulisem on jälgida, millised lehed veel külastajatele huvi pakuvad. Kui su fännilehel vaadatakse näiteks palju Discussion Boards lehte ja sul ei ole seal ühtegi teemat ega postitust, siis on ehk mõistlik hakata fännilehe foorumit eesmärgipäraselt kasutama.

3. Välised viitajad (external referrers)

Tõenäoliselt on suurimaks viitajaks sinu enda veebileht, kuid on oluline teada, kust kaudu inimesed veel su fännilehele satuvad väljaspoolt Facebooki. See info asub Users leheküljel eelmise nimekirja kõrval.

Kui on toimunud kampaania, millelt on viidatud fännilehele või mõni blogi on viidanud sinu fännilehele või selle üksikule postitusele, siis on hea olla informeeritud sellest ja vajadusel väljendada oma seisukohta.

4. Postituste näitamised ja tagasiside (post feedback)

Insights Interactions lehel on võimalik näha statistikat fännilehe postituste kohta. Iga postituse juures on näha, mitu korda seda on näidatud nii fännilehe seinal kui fännide seinal. Samuti on juures tagasiside protsent ehk mitme protsendi vaatamiste puhul on seda ka kommenteeritud või vajutatud Meeldib/Like.

Tõenäoliselt kõige olulisem info, mida fännilehe statistikas jälgida. Kuna on oluline, et fännid suhtleks sinu fännilehega, siis tuleb postitada infot, mis seda tõenäolisemalt esile kutsub. Siinjuures tulekski uurida lähemalt populaarsemaid postitusi ning postitatada edaspidi sarnaseid postitusi.

5. Aktiivsed kasutajad (active users)

Kuna fännide arv iseenesest ei tähenda midagi, siis siin on number, millel on reaalne tagapõhi. Aktiivsete kasutajate number näitab kuu/nädala/päeva jooksul aktiivsete kasutajate arvu. Ehk kui efektiivselt sa oma fännibaasi kasutad.

Aktiivsete kasutajate arv oleneb sellest, kui aktiivne sa ise oled fännilehe haldamisel. Kui postitad mõned korrad nädalas ning sisu, mis pakub fännidele huvi ja kutsub esile diskussiooni, siis ei ole üllatav, kui aktiivsete kasutajate arv on kaks korda suurem fänniarvust. Samas harvade ja mitterelevantsete postitustega võib aktiivsete kasutajate arv langeda paarikümne protsendini fänniarvust.

6. Demograafiline info (demographics)

Insights’is Users lehel demograafilise info alt näed, kes on su fännid: mis soost nad on, kui vanad, kus riikides asuvad jne.

Demograafilise info põhjal näed, kas oled sihtinud õiget sihtgruppi ning mis keeles sa peaksid nende suhtlema. Kui su fännilehel on näiteks inglisekeelseid ja eestikeelseid fänne võrdselt, siis on mõistlik teha mõlemas keeles eraldi postitus.

Neid statistilisi näitajaid jälgides suudad sa kindlasti teha teadlikumaid otsuseid fännilehe haldamisel ja muuta see oma firma jaoks oluliseks turunduskanaliks.

PS. Lisaks fännilehe statistikale on võimalik teada saada ka, mida teevad Facebooki kasutajad sinu veebilehel. Nimelt tuli Facebook hiljuti välja Insights lisaga, mis annab just sellist infot.

Lisalugemist:

A Beginners Guide to Facebook Insights

Insights – Facebook Developers

Vaata neid ka

• 

  Kas su Facebooki fännid teavad, et su fännileht eksisteerib?

• 

  Asukohapõhine check-in teenus nüüd ka Facebookis

• 

  Mida ikkagi näitab Facebooki Reach? Ajab pada?

Täna kirjutas meile üks blogilugeja ning küsis: kuidas teha videootseülekannet oma veebilehele? See on väga lihtne, selleks on olemas lihtsad tasuta teenused, nii veebi jaoks (embed kood, sarnaselt Youtube lisamisega oma veebi), aga ka näiteks võimalus teha ülekannet otse Facebook'i.

Kui sa oled korra selle skeemi läbi mänginud, läheb sul edaspidi 1-2 minutit ülekande alustamiseks. Muidugi on vaja arvutit ja veebikaamerat või mõnda mobiilset seadet (iPhone, Android-telefon vms)

1. Mine ühele maailma populaarseimale teenusele www.ustream.tv (alternatiiv näiteks Livestream)
2. Loo paremalt üleval konto ja logi sisse.
3. Klikka paremalt ülevalt suurt kollast nuppu Go Live!
4. Selle peale küsitakse, kas oled nõus, et Flash kasutab su arvuti kaamerat. Jah.
5. Avaneb aken (vt pilti allpool), kus peaksid hetke pärast oma kaamera pilti nägema. Et alustada ülekannet, kliki punast nuppu "START BROADCAST". Ja oledki "on air".
6. Kodulehele video lisamiseks kliki selles samas aknas üleval vasakul oma nimele, avanevas aknas (selle urli võid saata ka neile, keda soovid otse ustream.com lehele oma videot vaatama kutsuda, a la http://www.ustream.tv/channel/kaups) näed taas oma videot ning selle all nuppu "Embed". Sealt saadki koodi, mis tuleks sisestada oma kodulehele, sarnaselt, nagu lisad näiteks Youtube videosid. Näiteks WordPressi jaoks on ka vastavaid pluginaid, mis seda kohta lihtsustavad.
7. Kui soovid otseülekannet teha otse Facebooki fännilehele, siis ustream.com avas hiljuti tasuta aplikatsiooni selle jaoks.
8. Kui soovid ülekannet teha iPhone, Androidi või mõne muu vahendiga, siis selleks on valik suur.

Seal on funktsionaalsust muidugi veel. Tasulise konto eelis on muuhulgas see, et sinu videoaknas ei kuvata reklaame. Aga uuri juba ise lähemalt kui huvi tõsisem.

Sinu kui ülekandetegija vaade:

Avalik live-video vaade ustream.com serveris

iPhone rakendus

Live-video vaade kodulehel (üks juhuslik looduskanal, iseasi kas see lugemise hetkel toimib)

Live video for mobile from Ustream

Vaata neid ka

• 

  QR-koodid: online ja offline maailma ühendajad

• 

  Mobiiliveebide aeg on käes, näiteid

• 

  Trendid nutitelefonide maailmas ehk kõik mida tuleviku turundaja teadma peaks

Sa tahad oma ettevõtte eksporti arendada, otsid väljundit oma kaubale/teenusele Soome või üritad välismaiseid kliente siia meelitada, kasvõi seetõttu, et Eestis sinu nish veel kiratseb, on hea seda teha kuluefektiivselt.

Oletame, et sa haldad Tallinnas kaubanduskeskust. Sinu kõige tõenäolisem uus klient on ja sa tahad kommunikeerida Soome naisterahvastele, kes elavad Helsinkis ja on vanusegrupis 25-50 aastat noored. Soomega on see hea asi, et Facebooki reklaami lisades saad määrata ka mõne asula ja sellest mingi raadiuse:

Saavutad selle, et segmenteerid neid, kes su bännereid näevad-klikivad ning tõstad reklaami eektiivsust vastavalt kulutatud rahahulgale (ROI). Tõsi, klikihind võib tulla ka tsipake kallim seetõttu, kuid on täpsemini sihitud ning sellise segmenteerimise kasuks. Hetkel pakkus suurusjärguks ca 0,5 € per klikk ja kui maksad vaid klikkide eest, on see päris mõistlik kulu per hästi sihitud külastaja. Samas nö klassikalisest bännerikommunikatsioonist (mõnes suures uudisteportaalis) saaksid ja maksaksid kõigi (lapsed, vanurid, mehed, kõik) tähelepanu, reeglina ka näitamiste, mitte vaid klikkide eest ning efektiivsus oleks tõenäoliselt kordades madalam.

Kui võtaks ette kõik Soome naised selles vanusevahemikus, saaksid ka Lapimaa prouad ja preilid kommunikatsioonivälja. See ei tähenda küll, et nad ei oleks su sihtgrupp, aga kindlasti mitte nii otsene, kui Helsinki piirkonna rahvas. Seetõttu on sinu reklaamikulu efektiivsem, paremini sihitud.

Kahjuks ei ole võimalust seda teha näiteks Eestis või isegi Venemaal, aga Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Suurbritannia, USA jne – kõik pakuvad võimalust näidata reklaame asulapõhiselt. Eestis oleks see vajadus ka tegelikult täiesti olemas, sest mitmed ärid on vägagi lokaalsed ning peamiselt kohalikule ka suunatud. Aga mis sa hädaga teed, meid on ilmselt liiga vähe.

Vaata neid ka

• 

  Facebook numbrites: inimesed, sugu, vanus, levik

• 

  Eestlane on Facebooki-rahvas

• 

  {Disainisahtel} Kiasma moodsa kunsti muuseum Helsinkis

*****

Kui Sinu domeen on ümberregistreeritud, siis ei oma 6. aprill Sinu domeeni jaoks mingit erilist tähendust. Kui Sinu domeen on aga endiselt ümberregistreerimata, siis 6. aprillil kukub kell ja Sinu domeen kustutatakse. Kõik, kes soovivad, saavad vabaks saanud domeene enda nimele registreerida ja kehtib üldine reegel – „kes ees, see mees“ (first come, first served).

Kuivõrd uue domeenikorra järgi ei ole ühe isiku poolt omatavate domeenide arv piiratud ja domeene võivad registreerida ka füüsilised isikud, on nii mõnedki mõlgutanud mõtteid mõne tuntud kaubamärgiga identse või sarnase ümberregistreerimata .ee domeeni registreerimise üle. Kas siis selleks, et see õigele kaubamärgiomanikule suure vaheltkasu eest maha müüa või siis lihtsalt kasutada ära tuntud tähise mainet internetikasutajate ligimeelitamiseks oma internetileheküljele. Praktikas tuntutakse sellist tegevust domeeni kaaperdamise (cybersquatting) nime all. Kas domeeni kaaperdamine on tegelikult nii lihtne, kui see esmapilgul tunduda võib?

Millised õigused annab domeen selle omanikule?

Alustaks aga kõigepealt sellest, millised õigused registreeritud domeen selle omanikule tegelikult annab. Kõige lihtsamalt öeldes, on domeen tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP aadressile ehk arvuti aadressile Internetis. Niisiis on domeen tähis, mida on registreerimise kaudu võimalik Internetis nähtavaks teha ning mis annab selle registreerijale teatud õigused. Kui kaubamärk annab selle omanikule ainuõiguse kasutada kaubamärki oma äritegevuses koos õigusega keelata teistel isikutel identsete ja sarnaste tähiste kasutamise, siis domeeni registreerimine annab selle omanikule vaid võimaluse domeeni kasutada. Seega ei saa domeeni omanik sarnaselt ärinimele või kaubamärgile ainuõigust domeenis kasutatud sõnade ja sümbolite suhtes. Kui keegi registreerib näiteks teise isiku domeeninime kaubamärgina, siis puudub domeeni omanikul võimalus nõuda selle kaubamärgi endale üleandmist. Vastupidise olukorra puhul on see aga teatud tingimustel võimalik.

Kõlama on jäänud väide, et pärast 6. aprilli saab hulk domeene vabaks ja kõik soovijad võivad neid domeene enda nimele registreerida. Siiski ei ole domeeni registreerija oma valikutes täiesti vaba. Oluline on siinkohal märkida veel seda, et piirangud ei kehti mitte ainult 6. aprillil vabanevate domeenide osas, vaid ka kõigile teistele, kes ka enne ja pärast seda kuupäeva uut domeeni registreerida planeerivad. Näiteks, registreeritud kaubamärk või ärinimi võivad saada takistuseks nii identse, kui ka sarnase domeeni omamisel. Kuigi tulenevalt domeenide registreerimise protsessi formaalsusest (st domeeni registreerimisel ei kontrolli registripidaja ega register identsete või sarnaste kaubamärkide, ärinimede jmt olemasolu), võib kellelegi teisele kuuluva kaubamärgi registreerimine domeeninimena läbi minna, siis ei pruugi reaalsuses selline „õnn“ kaua kesta.

Kui domeeniks on valitud kellegi teise nimele registreeritud kaubamärk, siis on tõenäoliselt tegemist kaubamärgiomaniku õiguste rikkumisega ja see kaubamärgiomanik võib asuda õige pea nõudma domeeni endale üleandmist. Seda seisukohta on toetanud ka Riigikohus, leides 30. märts 2006.a lahendis nr  3-2-1-4-06, et rahvusvahelise praktika kohaselt peetakse kaubamärgiga identse või eksitavalt sarnase domeeninime registreerimist ja kasutamist kaubamärgiomaniku nõusolekuta kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumiseks.

Mida teha kui domeen on kaaperdatud?

Juhul, kui avastad äkki, et Sinu ärinimi või Sulle kuuluv kaubamärk on domeenina registreeritud kellegi teise poolt, siis on Sul oma õiguste kaitseks kaks võimalust – kas pöörduda Domeenivaidluste Komisjoni poole või kohtusse. Antud valiku tegemisel mängivad olulist rolli konkreetse vaidluse asjaolud. Oluline on meeles pidada ka seda, et Domeenivaidluste Komisjoni kasuks otsustamine ei tähenda automaatselt seda, et kohtuuksed oleksid edaspidi selles küsimuses suletud. Tegemist ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes vahekohtuga, mille otsus ei ole edasikaevatav ja on lõplik. Domeenivaidluste Komisjoni otsusega mittenõustumisel on alati võimalik pöörduda ka kohtusse.

Seega võib tekkida küsimus – miks üldse pöörduda Domeenivaidluste Komisjoni poole? Kindlasti tasub seda kaaluda ilmselgete kaaperdamise juhtumite korral, kuna menetlus Domeenivaidluste Komisjonis on sellisel juhul oluliselt kiirem ja tõenäoliselt ka odavam kui kohtus. Komisjoni kiire menetluse kasuks räägib ka see, et selliste kaaperdamise juhtumite puhul ei vaevu domeenikaaperdaja tavaliselt menetluses isegi osalema ja veel vähem otsust kohtusse edasi kaebama, mistõttu jõuab domeen selle õigustatud omaniku nimele üsna kiiresti.

Mida peaks teadma domeeni vaidlustamisel Domeenivaidluste Komisjonis?

Domeenivaidluste Komisjon lahendab vaidlusi Domeenivaidluste Komisjon Reglemendi (edaspidi Reglement) alusel ning lähtudes domeenireeglitest ja Eesti õigusest. Domeeni registreerija allutab ennast vaidluste lahendamiseks Domeenivaidluste Komisjonile domeeni registreerimisel, nõustudes domeenireeglite järgmisega.

Kui oled otsustanud kellegi teise poolt registreeritud domeeni vaidlustada, siis tuleb Sul Reglemendi kohaselt tõendada järgmisi asjaolusid:

1. domeeninimi on identne või eksitavalt sarnane Sulle kuuluva varasema õigusega; ja
2. domeeninimi oli registreeritud ilma, et registreerijal oleks olnud õigust või õigustatud huvi domeeninimele; või
3. domeeninimi oli registreeritud või on kasutusel pahauskselt.

Seega pead Sa domeeni vaidlustamisel esimese asjana tõendama, et Sulle kuulub varasem õigus, millega domeeninimi on identne või eksitavalt sarnane. Reglemendi kohaselt on varasemaks õiguseks Eestis kehtivad registreeritud kaubamärgid, füüsiliste isikute nimed, juriidiliste isikute Eestis registrisse kantud nimed, riigi, kohalike omavalitsuste ja nende asutuste nimed; rahvusvaheliste ja valitsusvaheliste organisatsioonide nimed. Domeenivaidluste Komisjoni poolt 18. märtsil 2011.a tehtud otsus nr 11-1a-260 näitab seda, et alati ei ole varasema õiguse olemasolu üheselt selge. Näiteks ei peetud varasema õiguse omanikuks isikut, kes oli väidetavalt domeeninimega sarnase kaubamärgiomaniku koostööpartner, kuivõrd vaidlustaja ei tõendanud oma õigust esindada registreeritud kaubamärgi omanikku.

Kui varasema õiguse olemasolu on aga kindlaks tehtud, ei tähenda see ikkagi automaatselt seda, et domeeninimi tuleks Sulle kohe üle anda. Lisaks varasema õiguse olemasolule tuleb tõendada ka seda, et domeeni registreerijal puudus õigus või õigustatud huvi domeenile või siis, et domeeninimi registreeriti pahauskselt. Reglement sisaldab ka näitlikku loetelu nii selle kohta, mida võib pidada õigustatud huviks ning mida pahauskseks käitumiseks. Meeles peab pidama seda, et tegemist ei ole ammendava loeteluga.

Reglemendi kohaselt võib registreerija õigust või õigustatud huvi näiteks tõendada see, et enne vaidluse tekkimist registreerija tegelikult kasutas domeeninime või nime mis vastas domeeninimele seoses kauba või teenuse pakkumisega, või tegi tõendatavaid ettevalmistusi vastavaks tegevuseks. Pahausksust võib näidata aga see, kui domeeninimi oli registreeritud või omandatud otseselt eesmärgiga domeeninimi müüa, anda kasutusõigus või muul viisil anda üle varasema õiguse omajale või vaidlustaja konkurendile tasu eest, mis olulisel määral ületab otsesed domeeninime registreerimise kulud.

Kui tegemist on aga keerukama õigusliku vaidlusega või on soov koos domeeni üleandmise nõudega esitada ka näiteks kahju hüvitamise nõuet, tuleb igal juhul pöörduda kohtusse.

Näide praktikast

Tänaseks on Domeenivaidluste Komisjonis jõudnud lahenduseni kolm vaidlust ning mitmed on ootamas oma järge. Neist esimene oli ilmselge kaaperdamise juhtum, kus füüsiline isik registreeris enda nimele domeeni bang-olufsen.ee, mille vaidlustas Taani Äriühing BANG&OLUFSEN, kellele kuulub nii Eestis registreeritud kaubamärk BANG&OLUFSEN kui ka Euroopa Ühenduse kaubamärk BANG&OLUFSEN.

Antud vaidlus lahenes Taani äriühingu kasuks. Kuivõrd selles asjas registreerija vaidlustusavaldusele ei vastanud ning ei olnud ühtegi tõendit, mis oleks kinnitanud, et registreerijal oli bang-olufsen.ee  registreerimiseks õigus või õigustatud huvi, siis otsustas Domeenivaidluste Komisjon anda domeeninimi bang-olufsen.ee üle Bang & Olufsen A/S-ile. Kuna tõendatud sai õiguse ja õigustatud huvi puudumine, siis ei olnud vajadust enam analüüsida pahausksuse küsimust.

Nimetatud vaidluses võttis vaidlustusavalduse esitamisest otsuseni jõudmine aega 1 kuu, mis näitab ilmekalt Komisjoni otstarbekust ajalisest küljest kaaperdamise juhtumite korral. Seega kui avastad, et Sinu domeen on pärast 6. aprilli kustutamisprotsesse kellegi teise poolt registreeritud, ei tasu veel pead kaotada. Sama kehtib olukorras, kui Sa ei ole lihtsalt jõudnud veel oma ärinime või kaubamärgiga identset või sarnast domeeni registreerida ning avastad äkki, et keegi on Sinust ette jõudnud. Kui domeeni registreerijal puudub ilmselgelt õigustatud huvi domeeni registreerimiseks või üritab ta domeeni Sulle soolase hinnaga maha müüa, siis astu oma õiguste kaitseks välja. Nagu juba eelpool öeldud siis valik, kas Domeenivaidluste Komisjon või kohus, sõltub juba konkreetse vaidluse asjaoludest. Ilmselge kaaperdamise puhul soovitab autor eelistada Domeenivaidluste Komisjoni, keerulisemate vaidluste korral aga pöörduda kohtusse.

Liina Jents
Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius
advokaat

Vaata neid ka

• 

  Creative Commons – legaalsed tasuta materjalid Internetis

• 

  Spämmijast seaduskuulekaks otseturustajaks – on see võimalik?

• Facebook’is reklaamimise tegelikud tingimused

Kui hiljuti kirjutas LMHB  advokaat meie blogis, mis on Creative Commons litsents, siis jurist Marika Žmenja tänane artikkel räägib lihtsalt ja arusaadavalt teemast üldisemalt, kuidas kasutada nii tasuta kui tasulisi pildipanku legaalselt. Kõik polegi päris must-valge – mis minu käes, see minu oma – ning tegemist on erinevate litsentsidega, mis reeglina ei anna sulle pildi kasutamisel absoluutset ja igavikulist õigust.

*****

Veebilehe värske toimetajana tekkis ka mul ühel hetkel vajadus fotode järele, mida oma veebilehe ilmestamiseks saaks kasutada. Olles teadlik, et fotode jms  pildimaterjali nagu teiste intellektuaalse tegevuse tulemuste kasutamine muul kui isiklikul,  hariduslikul või teaduslikul eesmärgil  saab  toimuda  kas  autori vm autoriõiguste omaniku nõusolekul, ei saanud ma fotosid selleks alla laadida suvaliselt veebilehelt, kuna selline tegevus  võib ilmselt kellegi õigusi  rikkuda.

Piltide¹ kasutamine litsentsi alusel

Avastasin, et on olemas hulgaliselt pildipanku, mis siis kas tasu eest või ilma pakuvad võimalusi fotode  allalaadimiseks.

Piltide kasutamine toimub üldjuhul  litsentsi alusel. Litsents on oma sisult õiguse andmine intellektuaalsest varast tulenevate õiguste teostamiseks litsentsitingimustes kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil ehk teisisõnu praegusel juhul fotode kasutusõigus. Litsents ei anna kasutajale piltide omandiõigust.

Esimeste fotode  allalaadimisel  andsin suhteliselt kergekäeliselt nõustumuse pildipanga litsentsitingimuste järgimiseks, ilma neid hoolikalt läbi lugemata. Kindlasti on seda nii teinud paljud, kuna litsentsitingimused on pikad, igavad, kohati ka arusaamatud ja peenes kirjas.

Mil viisil saab pilte kasutada

Õiguskuuleka kodanikuna (autoriõiguste rikkumine ei ole mitte ainult Eestis, vaid ka paljudes muudes riikides kriminaalkorras karistatav tegu, lisaks võib see kaasa tuua tsiviilvastutuse) tekkisid mul aga hiljem kõhklused, millisel viisil tohin ma fotosid oma veebilehel kuvada, et ei rikuks litsentsitingimusi- kas ma pean ära näitama foto autori või pildipanga nime, kust  see  pärit, kas ma võin pilte kasutada  reklaami eesmärgil jms.

Üks asi on ju pilt alla laadida enda tarbeks kasutamiseks oma koduarvutis või näitamiseks oma sõprade ringis, kuid teine asi on see teha avalikuks oma veebilehe kaudu, millele on juurdepääs üle kogu maailma ning kus foto  autoril on võimalik lihtsalt tuvastada tema fotode ebaseaduslik kasutamine ning seejärel esitada ka  kahjunõudeid. Piltide otsimiseks on olemas lausa otsimootor http://www.tineye.com,  mis vaevata leiab üleslaetud pildi või URL aadressi järgi üles veebilehe, kus (sarnane) pilt on avaldatud.

Kuna  fotosid veebilehele oli vaja ning seadusega pahuksisse minna ei tahtnud, võtsin kätte ning tutvusin põhjalikult  erinevate pildipankade litsentsitingimustega. Sain teada palju huvitavat ning soovin seda teadmist jagada ka teistega, kes võib-olla samamoodi nagu algul mina  ei viitsi litsentsitingimuste läbilugemisega end vaevata.

Litsentsitingimustega nõustudes sõlmid lepingu

Kõigepealt teadmiseks, et klikates „I agree“ nupule, nõustub piltide allalaadija/pildipanga kasutajaks registreerija  litsentsitingimustega ning seda tehes loetakse sõlmituks litsentsileping. Need lepingud on õiguslikult täiesti siduvad ning vastutusest pääseda  õigustusega, et need on vormistatud elektroonilise meediumi vahendusel,  ei ole võimalik. Samuti on autoriõigused kaitstavad pea üle maailma (autoriõiguste kaitset  reguleeriva Berni konventsiooniga on ühinenud 15.07.2010 seisuga 164 riiki, s.h ka Eesti).

Litsentsi tüübid

Piltide allalaadimisel tasub tutvuda eelnevalt erinevate  pakutavate litsentsitüüpidega. Litsentsitüübist sõltub, milline on pildi kasutusõiguste maht ehk, millised on lubatud kasutused. Juhul, kui pilte soovitakse kasutada mitteärilisel eesmärgil nt enda tarbeks, piisab kõige tavalisemast litsentsist. Kui soovitakse pilte kasutada kommertseesmärkidel nt kasutada t-särkidel, kruusidel, kalendrites, veebilehe templiitides ning neid müües niiviisi tulu teenida või kasutada massiliselt, tuleb valida laiendatud litsents. Mõnede pildipankade puhul nõutakse selliseks kasutuseks autorilt nõusoleku saamist (nt SXC.su).

Erinevatel  pildipankadel on litsentsid tähistatud erinevate nimedega. Tavaline litsents võib kanda nimetust  Royalty Free License (iStockPhoto)  või Standard Licence (Fotolia). Suuremate õigustega litsentsi nimetatakse Advanced Royalty Free Licence (iStockPhoto), Enhanced Licence (Shutterstock),  Extended License (Fotolia). Samamoodi nagu on neil erinevad nimed, on ka nende litsentsitingimuste sisu erinevatel pildipankadel erinev.

Näiteks võib erinevus olla piltide kuvamise suurusel digitaalses vormis s.h veebilehel. Kui iStockPhotol on on see maksimaalselt 800×600  pixelit, Fotolial  1000×1000 pixelit, siis Pixmacil vaid  400×400 pixelit, olenemata sellest, millises resolutsioonis pilt on allalaaditav.

Seega piltide kasutamisel tuleks endale selgeks teha,  millisel eesmärgil neid  kasutada soovite  ning selle põhjal valida sobiv litsents.

Kuigi üldiselt antakse litsents tähtajatult, võib mõni pildipank olla määranud tähtaja, mille jooksul litsents kaotab kehtivuse (nt Shutterstock´i  puhul, kui pilti ei ole kasutatud 6 kuu jooksul selle allalaadimisest, kaotatakse õigus selle kasutamiseks). Litsents kehtib üleilmselt ning  see ei ole üleantav, st teistele isikutele pildi allalaadija sama pildi kasutusõigust (all-litsentsi) üldjuhul edasi anda ei saa.

Lubatud kasutused

Lubatud kasutusi on tunduvalt vähem, kui keelatud tegevusi. Enamjaolt on nad erinevate pildipankade ja litsentside puhul  sarnased, kuid erinevusi võib olla nüanssides. Nagu eespool sai juba märgitud, annab laiendatud litsents suuremad õigused piltide kasutamiseks. Alati on lubatud kasutamine isiklikel, mitteärilistel eesmärkidel.

Üldjuhul saab pilte kasutada:

• Veebilehtede, blogide illustreerimiseks, uudiskirjade, bännerite, ikoonide loomiseks, multimeedia ettekannetes, mobiiltelefonides, on-line elektroonilistes kirjutistes (publikatsioonides, väljaannetes jms);
• Trükitud reklaammaterjalides, ajalehtedes, ajakirjades, raamatutes, brošüürides, flaieritel, CD/DVD ümbristel, filmi- ja videoesitlustel, kataloogides jms;
• Oma korporatiivse identiteedi  osana visiitkaartidel, kirjapäises jms;
• Oma kodu, kontori või avaliku koha dekoreerimiseks.

Keelatud kasutused

Piltide  kasutamisel kehtib sama  põhimõte nagu muude autoriõigusega kaitstud teoste  puhul üldse – lubatud on see, mis on sõnaselgelt  lubatud. Niisiis, kui tekib  kahtlus, kas pildi kasutus  ühel või teisel eesmärgil on lubatud või mitte,  eeldatakse, et õigust selle kasutamiseks ei ole  saadud.  Litsentsitingimustes on üldjuhul ära toodud lubatud kasutuste loetelu ammendavalt. Seega selles loetelus nimetamata tarvitused on keelatud.

Arusaadavuse huvides on esitatud litsentsitingimustes siiski ka keelatud tegevuste loetelu. Seda juhuks, kui on vaja täpsustada lubatud kasutusviisi. Kui näiteks on pilti lubatud kasutada reklaami eesmärgil,  kuid  see reklaam õhutab rassivaenu või siis näitab pildil kujutatud isikuid halvustavas kontekstis, on selline tarvitus keelatud.

Pilte on alati  keelatud kasutada  pornograafilistel, ebaseaduslikel, sündsusetutel  jm kõlblusetutel  eesmärkidel. Piltide kasutamine ei tohi seal  kujutatavaid inimesi seada ebasoodsasse valgusesse, nt esitamine tubaka- või  alkoholireklaamis. Piltide kasutus kas tervikuna või osaliselt kaubamärgi, teenindusmärgi, logo või muu päritolumärgi või nende osana on samuti keelatud.

Piltide müümine ja jagamine kas üksikuna või teiste piltidega koos on rangelt keelatud.

Kui on omandatud tavalitsents, ei tohi pilte kasutada kujundusmallides, mida kavatsetakse müüa ( kas siis on-line või mitte)  s.h veebilehe templiidid, fläšš templiidid, elektroonilised õnnitluskaardid jms.

Samamoodi on keelatud installeerida või kasutada pilte rohkem kui ühes asukohas samaaegselt või postitada pildi koopiat võrguserveris või veebiserveris teistele kasutamiseks (iStockPhoto). Kui on vaja kasutada pilte rohkem kui ühes asukohas või rohkem kui ühe inimese poolt, tuleb saada selleks laiendatud litsents.

Need on vaid mõningad näited erinevatest kasutuse keeldudest erinevate pildipankade puhul.

Pildipanga ja autori nime ära märkimine

Heaks tavaks on  märkida ära foto autor. Tegelikult on see nõutav ka autoriõiguse seaduse kohaselt. On küll autori otsustada, kas ta soovib, et tema autorsus oleks märgitud või mitte. Mõnedel pildipankadel selline nõue puudub, mõned pildipangad soovitavad seda teha viisakusest.

Nii mitmedki pildipangad (iStockPhoto, Fotolia) nõuavad artiklite, juhtkirjade  jm kirjutiste juures piltide kasutamisel autoriõiguse märke lisamist (nt iStockPhoto puhul [©iStockphoto.com/Artist’s Member Name], Fotolia puhul “© [Photographer"s name] / [Name of the agency providing the Image]“). Vastasel juhul on piltide kasutamine kirjutiste illustreerimiseks keelatud.

Pildipanga tagatised

Minu arust on oluline ka teada, milliseid tagatisi annab pildipank. Kui tasuta pildipankade puhul ei anta kasutajale mingit garantiid autoriõiguste kasutamise osas, s.t kasutaja enda riisikol on see, et piltide kasutamisega ei rikuta kellegi autoriõigusi (nt SXC.hu), siis tasuliste pildipankade puhul garanteerib pildipank (iStockPhoto, Fotolia), et piltide kasutamisega ei rikuta kellegi õigusi ning kui see peaks juhtumagi ja kasutajale sellekohane nõue esitatud, siis hüvitab pildipank kasutajale tekitatud kahju piiratud ulatuses (10 000$ tavalitsentsi puhul ja 250 000 $ laiendatud litsentsi puhul (iStockPhoto)). Meeles tasub seda pidada eriti juhul, kui kasutatakse tasuta pildipanku, sest pildi juures võib olla autori märge selle kohta, millisel viisil lubab ta oma pilti kasutada  (nt Morguefile).

Kokkuvõtteks

Lõpetuseks kordan üle mõned põhitõed.

• Fotode kasutamiseks peab olema kas autori nõusolek või litsents.
• Pilte võib kasutada ainult litsentsitingimustes märgitud eesmärkidel ja ulatuses.
• Kui tekib kahtlus, kas pilte võib  ühel või teisel eesmärgil kasutada, siis tõenäoliselt ei ole see lubatud. Täpsustamiseks võib teha järelepärimise pildipanga kontaktidel.
• Erinevate pildipankade litsentsitingimused (s.h erinevad litsentsitüübid) erinevad nüanssides,  seega on soovitav nendega eelnevalt põhjalikult tutvuda, kui tahate, et teie poolt piltide kasutamine toimuks  õiguspärasel viisil.

¹ Piltide hulka kuuluvad nii fotod,  vektorgraafika, fläššid jms ehk see, mis kehtib artiklis piltide kohta, kehtib ka fotode kohta ja vastupidi.

Vaata neid ka

• Tasuta fotod, fondid, ikoonid ja vektorlogod

• Tasuta ja tasulised pildipangad

• 

  Creative Commons – legaalsed tasuta materjalid Internetis

Suure tõenäosusega oled sa näinud Google tulemustes ülevalpool nähtavat pilti, kus tavaliste tulemuste vahel on ka kohalikud tulemused ehk info ja lingid kohalikele ettevõtetele nagu pildil olevad Tallinna restoranid. Kuidas sellised tulemused sinna tekivad või kuidas sinna oma äri saada? Selleks on kaks põhilist võimalust: su kontaktandmed on kataloogis Kontakt.ee või sa lisad oma äri Google Places andmebaasi. Samuti lisab see su äri ka Google Maps kaardile.

Kontakt.ee

Tänasel päeval ei lähe inimesed infokataloogi lehele, et sealt mõne firma kontaktandmeid leida. Nad trükivad firma nime või  tegevusala Google'sse. Kuid vahel on kataloogidest kasu ka Google's otsides. Nimelt Google kasutab kohalike tulemuste kuvamisel infokataloogide andmeid ja Eesti puhul on selleks kataloogiks Kontakt.ee. Nii, et kui su firma on selles infokataloogis, siis leiavad Google's otsijad teatud märksõnade puhul sinu äri ka kohalike tulemuste hulgast. Kuid see pole siiski parim lahendus kohalikesse tulemustesse pääsemiseks.

Google Places

Kõige kindlam viis kohalikesse tulemustesse saada on oma ettevõttele Google Places profiili loomine. Seda tehes saad sa kontrollida, mis info tulemustes su äri kohta ilmub ning see välistab ka selle, et keegi teine su ettevõttele profiili võiks luua. Allpool on näide Olde Hansa Google Places profiilist, mis pole küll loodud Olde Hansa enda poolt vaid Google on info kokku korjanud infokataloogidest ja  erinevatelt arvustuste veebilehtedelt.

Kohalikes tulemustes kõrgematele kohtadele tõusmiseks on olemas omad nipid. Kõige rohkem saab ära teha sel samal Google Places profiilil.

Mida  teha:

• Lisa profiilile kindlasti ettevõtte aadress, sest tegu on ikkagi kohalike tulemustega ja Google näitab eelistatavalt ettevõtteid, millel märgitud aadressiks linn, kust otsing tehti
• Tuleb hoolikalt valida kategooriad (kuni 5), milliste märksõnade otsitulemustes soovid oma ettevõtet näha. Ülemisel pildil Olde Hansa näite puhul on määratud kategooriaks "restaurants", mistõttu oli see ka Tallinnas tehtud "restaurant" päringu puhul üks esimesi tulemusi
• Aitab, kui on ettevõtte nimes otsitav märksõna, kuid kui see nimi ei vasta tegelikkusele, siis on tulemuseks profiili sulgemine ja tulemustes eemaldamine
• Lisaks tuleb kasuks, kui ettevõtte aadress on lähedal linna keskusele, mistõttu on ka Olde Hansa esimeste tulemuste hulgas
• Kasuta oma firma jaoks olulisi märksõnu kirjeldavas tekstis
• Kasuta koha nime kirjelduses
• Lisa pilte oma ettevõttest, sest see näitab Google'le, et su äri on usaldusväärne ja samas näeb potentsiaalne klient, millist kohta ta külastab
• Lisa videosid, samadel põhjustel nagu piltegi
• Tuleb kasuks, kui ettevõtte nimes sisaldub koha nimi, kuid kui see ei vasta tegelikkusele, siis on tulemuseks profiili sulgemine
• Lisa lisaväljadesse märksõnu
• Tee oma ettevõttele Google Places profiil ära nii kiiresti kui võimalik, sest mida vanem profiil, seda usaldusväärsem see Google jaoks on

Mida mitte teha:

• Ära lisa Google Profiilis ettevõtte nimesse märksõnu, kui see ei vasta tegelikkusele
• Ära kasuta ettevõtte nimes koha nime, kui see ei vasta tegelikkusele
• Ära kasuta kategooriates koha nimesid
• Ära tee oma ettevõttele mitut Google Places profiili
• Ära lisa samale aadressile mitu sama tegevusalaga firmat
• Ära varja Google Places profiilil oma firma aadressi, sest see on üks olulisemaid faktoreid, mille järgi Google tulemusi reastab

Välised faktorid

Google ei arvesta ainult Google Places profiilil sisalduvaid andmeid. Aitab kaasa, kui lisad profiilis viidatavale veebilehele ettevõtte täieliku aadressi, kasutad asukoha nime tekstides ja Title tagis. Samuti tuleb kasuks, kui lood ettevõttele profiili ka arvustuste saitidele. Inspiratsiooniks võid vaadata näiteks Olde Hansa profiili, kus on arvustusi väga mitmetelt veebilehtedelt.

Mida tulevik toob

Hetkel peab Google väga oluliseks, kas ettevõtte asub linna keskmele lähedal või mitte. Varsti peab Google kindlasti olulisemaks tulemusi, mis asuvad reaalselt sinu lähedal – eriti juhul, kui kasutad otsimiseks nutitelefoni, millel GPS küljes.

Rõhk mobiilsele kasutajaskonnale: juba praegu on olemas Google Places rakendus iPhone'le ja Androidile.

Toimub integratsioon asukohapõhiste võrgustikega nagu Foursquare, Gowalla, Facebook Places jne. See tähendab seda, et Google hakkab arvestama check-ine ja kommentaare ka nendest rakendustest. Probleeme võib muidugi tekkida Facebook Places integratsiooniga, sest Google'l ja  Facebookil pole hetkel just kõige soojemad suhted.

Lisalugemist:

Local Search Ranking Factors

Kas sina oled juba oma kohalikule ärile Google Places profiili teinud või eeldad, et Google leiab ise info su äri kohta üles?

Vaata neid ka

• 

  Trendid nutitelefonide maailmas ehk kõik mida tuleviku turundaja teadma peaks

• 

  Kuum trend – asukohapõhised sotsiaalvõrgustikud

• 

  Mobiiliveebide aeg on käes, näiteid

Tasuta fotod, tekstid, videod internetis ja seda kõike ilma kelleltki luba küsimata – on see võimalik? Tänu Creative Commonsile jah!

Kui Sa soovid kellegi kirjatükki, fotot või hoopis joonistust oma koduleheküljel või reklaamis kasutada, siis on üldreegliks see, et Sa pead selleks küsima luba autorilt. Mis teha aga siis, kui leiad kavandatava reklaami jaoks sobiva luuletuse interneti avarustest ning ka kõige parema tahtmise juures ei suuda Sa selle teose autorit tuvastada. Või seisab sinu kodulehe jaoks ihaldatud foto internetilehel, mis on Sulle täiesti arusaamatus keeles. Seadusekuulekas kodanik vaid ohkaks selle peale ja asuks uutele otsingutele.

1. Vaba kasutamise litsentsid vs traditsiooniline autoriõigus

Aga mis saaks siis, kui selle foto kõrval seisaks Sulle arusaadavas keeles ülevaade foto kasutamise tingimustest ja veel luba kasutada seda teost oma äritegevuses igal pool maailmas ning seda kõike tasuta. Kas see on ilma kellegi õigusi rikkumata tõesti võimalik? 

Tänu Creative Commonsi (CC) laiaulatuslikule levikule on vastuseks sellele küsimusele jah. Nimelt on autoriõigusega kaitstud teoste osas traditsiooniliste tasu saamisele suunatud litsentside kõrval internetis võimust võtmas vaba kasutamise litsentsid, eesotsas CC litsentsidega. Selliste vaba kasutamise litsentside keskmes on tasu saamise asemel eesmärk olla tunnustatud kui looja ja autorina jagada oma töid ning saada samaväärseid võimalusi teistelt autoritelt. 

CC ja teiste teoste vaba kasutamist propageerivate liikumiste üheks tõukeks on olnud see, et traditsioonilist autoriõigust on digitaalses maailmas peetud iganenuks, piiravaks ja kohati isegi kultuuri arengut takistavaks. Interneti levik ja maailma digitaliseerimine on esitanud traditsioonilisele autoriõigusele tõsiseid väljakutseid. Teoseid leidub interneti avarustes miljoneid ja nende autorite tuvastamine ning soovitud viisil kasutamiseks loa küsimine on tõsine katsumus ka kõige leidlikumale internetikasutajale. Levinud on kahjuks ka arusaam, et internetimaailmas autoriõiguse reeglid ei kehti ja vabalt võib kasutada kõike, mis kellegi poolt on internetti üles riputatud. Siinkohal tulebki CC appi traditsioonilisele autoriõigusele, andes kasutajatele uue võimaluse, kuidas reegleid rikkumata liigelda infoühiskonna kiirteel.

2. Mida kujutab endast CC?

Kuigi CC ei ole esimene omasuguste seas, on tõenäoliselt tegemist olulisema ja mõjukaima vaba kasutamise litsentsiga, mis on alternatiiviks traditsioonilisele autoriõiguse praktikale. CC ise nimetab ennast mittetulunduslikuks ühinguks, kelle ülesandeks on lihtsustada tööde jagamist ja tuletatud teoste loomist kooskõlas autoriõiguse reeglitega. CC liikumise eestvedajate sõnul on CC eesmärgiks suurendada loovust nii kultuurilise, haridusliku kui ka teadusliku sisu osas nn tavainimeste hulgas, luues standardiseeritud lihtsa viisi, kuidas anda luba ehk litsents oma loomingu tulemuste kasutamiseks. 

CC eesmärgiks ei ole seega asendada mingil viisil traditsioonilt autoriõigust, vaid teha sellega koostööd. Vaba kasutamise litsentsid ei tähenda aga seda, et teoste kasutamine on täiesti vaba ilma igasuguste piirangute ja reegliteta. Litsentside näol on tegemist autoriõigusega kaitstavate teoste kasutamiseks mõeldud tingimustega, mis näevad üheselt ja väga selgelt ette, mida teosega teha võib. Litsentside loomisel on lähtutud teoste kõige levinumatest kasutusviisidest. Vaba kasutamise litsentsi nime kannavad need litsentsid seetõttu, et nad annavad kasutajale oluliselt laiemaulatuslikuma teoste kasutamise võimaluse kui näiteks seaduse vaba kasutamise sätted ning seda tähtajatult, tasuta ja kogu maailmas. Arvestama peab aga seda, et peale litsentsitingimuses ette nähtud kasutusviiside ja seaduses sätestatud vaba kasutamise erandite (nt kasutamine motiveeritud mahus hariduslikel, paroodia vmt eesmärkidel), tuleb lugeda kõik ülejäänud kasutamise võimalused keelatuks. Ehk siis kui soovid kasutada luuletust või fotot mõnel muul viisil, kui see on litsentsi tingimustes ette nähtud, pead selleks küsima autorilt vastava nõusoleku. Meeles peab pidama ka, et mitte kõik CC litsentsid ei võimalda teose kasutamist äritegevuses.

CC litsentse võib kasutada kõigi autoriõigusega kaitstavate teoste litsentseerimiseks alates fotodest ja kirjatöödest kuni audiovisuaalsete teosteni. Antud loetelust jääb välja vaid tarkvara, mida küll samuti kaitstakse autoriõigusega, kuid mille vabaks kasutamiseks on teised võimalused. CC litsentside analoog tarkvaramaailmas on nimelt vaba tarkvara litsentsid, mille kohaselt on lähtekood kasutajatele kättesaadav nii vaatamiseks kui ka muutmiseks. Põhiolemuselt on need litsentsid sarnased – kasuta igal pool maailmas, tähtajatult, tasuta ja litsentsis ettenähtud viisil, kuid viita alati autorile.

CC litsentsid pärinevad USA-st ja loodi esialgu küll silmas pidades USA õigusruumi, kuid selle liikumisega on peale Eesti tänaseks kaasa läinud palju teisi riike. CC kasutamise teeb lihtsaks ka see, et CC ei sea oma kasutajatele mingeid eritingimusi ja CC litsentse võivad kasutada nii füüsilised kui ka juriidilised isikud nii tava- kui digitaalmaailmas. Samuti on litsentsitingimused CC kodulehel kättesaadavad paljudes erinevates keeltes.

Näide CC kasutamisest tuntud tasuta pildilehel sxc.hu

3. Kuidas CC litsentse leida ja kasutada?

Kuivõrd CC on pidevalt arenev, siis on ka litsentside versioone mitmeid. Kõige värskemad litsentside versioonid on tähistatud numbriga 3.0. 2010 novembris said valmis CC litsentside eestindatud 3.0 versioonid. Alates 2011 aasta algusest on need litsentsid eesti keeles kättesaadavad ka CC koduleheküljel www.creativecommons.org.

Oluline on teada ka seda, et CC ei hõlma endas mitte ainult ühte litsentsi vaid tervelt kuute. CC litsentsi alusel avaldatud materjali tunneb ära vastavate CC ikoonide järgi, mis tähistavad erinevaid litsentsitingimusi.

CC litsentside erinevad versioonid on kättesaadaval CC koduleheküljel www.creativecommons.org. Selleks, et asjakohase litsentsi valik autorile eriti lihtsaks teha, ei pea autor endale sobiva litsentsi leidmiseks läbi lugema kõiki litsentside tingimusi, vaid piisab paarile lihtsale küsimusele vastamisest ja litsents ongi valmis. Selleks, et alustada litsentsi valimist, tuleb vaid minna CC internetileheküljele http://creativecommons.org/choose/.

Ka kasutaja jaoks on digitaalmaailmas litsentsi tingimustega tutvumine ja nende mõistmine tehtud väga lihtsaks. Vaja on vaid klõpsata vastavale ikoonile ja juba leiadki ennast vastava litsentsi lühikokkuvõtte ja tingimuste juurest.

4. Osaliselt vaba kasutamine ehk “mõned õigused kaitstud”

Oluline põhimõte CC litsentside kasutamisel on see, et CC litsentsi kasutamisel säilitab autor oma autoriõiguse, lubades samas teistel isikutel kasutada teost teatud tingimustel, mida võib nimetada "mõned õigused kaitstud" lähenemisviisiks autoriõigusele. Järgmiseks lühike ülevaade kuuest erinevast CC litsentsist.

Autorile viitamine 

Käesolev litsents lubab kõigil kasutajatel teost levitada, teha teosest kohendusi, töötlusi ja tuletatud teoseid seni, kuni viidatakse ka algsele autorile. Lubatud on ka teose kasutamine ärilistel eesmärkidel. Antud litsents on kõigist kuuest litsentsist kõigi kasutajasõbralikum, andes kasutajale kõige laiemad õigused.

Autorile viitamine ja jagamine samadel tingimustel

Käesolev litsents lubab kõigil kasutajatel teha teosest kohendusi, töötlusi ja tuletatud teoseid isegi ärilistel eesmärkidel seni, kuni viidatakse ka algsele autorile. Ühtlasi kaasneb antud litsentsiga kohustus litsentsida tuletatud teoseid samadel tingimustel. Seda litsentsi on tihtipeale võrreldud vaba tarkvara litsentsidega, kuivõrd kõigil uutel teostel on kohustus kasutada sama litsentsi, lubades ühtlasi kasutamist ärilisel eesmärgil.

Autorile viitamine + tuletatud teoste keeld

Käesolev litsents lubab teost levitada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil tingimusel, et teoses ei tehta muudatusi ja seda levitatakse tervikuna ning viidatakse algsele autorile.

Autorile viitamine + mitteäriline eesmärk

Käesolev litsents lubab kõigil kasutajatel teha teosest kohendusi, töötlusi ja tuletatud teoseid seni, kuni viidatakse ka algsele autorile. Nii algset teost kui ka tuletatud teost peab kasutama mitteärilisel eesmärgil, kuid puudub kohustus litsentseerida tuletatud toest sama litsentsi alusel.

Autorile viitamine + mitteäriline eesmärk + jagamine samadel tingimustel

Käesolev litsents lubab kõigil kasutajatel teha teosest kohendusi, töötlusi ja tuletatud teoseid seni, kuni viidatakse algsele autorile ja litsentseeritakse tuletatud teos sama litsentsi alusel. Ühtlasi kaasneb antud litsentsiga keeld kasutada nii teost ennast kui ka tuletatud teoseid ärilisel eesmärgil.

Autorile viitamine + mitteäriline eesmärk + tuletatud teoste keeld

Käesolev litsents on kõigist kuuest põhilitsentsist kõige piiravam. Litsents lubab teost kopeerida, levitada ja üldsusele suunata. Seda litsentsi tuntakse ka „tasuta reklaami“ litsentsi nime all, kuivõrd see võimaldab inimestel alla laadida autori töid ja jagada neid teistega tingimusel, et viidatakse autorile. Litsents keelab aga teose muutmise ja kasutamise ärilisel eesmärgil.

5. Täiesti vaba kasutamine ehk “kõik õigused antud”

Lisaks eelnimetatud kuuele "mõned õigused kaitstud" litsentsile pakub CC ka võimalust märgistada oma teose tähistega, mis annavad kasutajale täiesti vabad käed ehk „kõik õigused antud“ lähenemine autoriõigusele. Samas palub CC suhtuda nende tähiste kasutamisse täie tõsidusega ning enne otsuse tegemist oma soovis täiesti kindel olla.

Avalik omand + autoriõigusest loobunud

See tähis tähendab seda, et teos on antud vabasse kasutusse ning autor on kõigist oma õigustest loobunud, kas siis mingi kindla riigi territooriumil või kogu maailmas. Probleemiks antud tähise kasutamisel on see, et teatud riikides, ei ole oma õigustest täielik loobumine võimalik. Ka näiteks Eesti autoriõiguse seaduse kohaselt on autori isiklikud õigused (nt õigus autorsusele) autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad, mistõttu ei saa ka nendest täielikku loobumist pidada võimalikuks. Samuti tasub meeles pidada seda, et kui kord juba oma õigustest loobutud on, siis loobumist tagasi võtta enam ei saa. Oluline on ka see, et erinevalt teisest avaliku omandi tähisest (so avalik omand + autoriõigus lõppenud) saab seda tähist kasutada ainult vastava teose autor või kõigi õiguste omaja. Teiste isikute teoste varustamine sellise tähisega on rangelt keelatud.

Avalik omand + autoriõigus lõppenud

See tähis annab märku sellest, et teose autoriõiguse tähtaeg on teadaolevalt lõppenud kogu maailmas. Erinevus eelnevast tähisest on see, et seda võivad kasutada nii õiguste omajad kui ka kolmandad isikud, kellel on kindel teadmine selle kohta, kelle teosega on tegemist ning et autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud. Näiteks ei tohiks kellelgi tekkida kahtlust selle osas, et Shakespeare Hamleti autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on tänaseks lõppenud. Selletähise kasutamisel tuleb aga täiesti kindel olla, et vastav autoriõiguse kaitse tähtaeg on tõesti lõppenud kogu maailmas. Kahtluse korral, et tohiks kellegi teise teoseid selle tähisega kohe kindlasti tähistama hakata.

6. Kuidas CC enda kasuks tööle panna?

Märkimist väärib see, et lisaks võimalusele erinevaid litsentse luua ja kasutada neid oma teostel, on CC enda internetilehekülje kaudu võimalik otsida erinevate CC litsentsidega varustatud teoseid. Samuti on CC alusel avaldatud materjalid märgistatud nii, et erinevad otsingumootorid need ära tunnevad. Näiteks teeb CC koostööd Google’i ja Yahoo!-ga. Samuti teeb CC koostööd erinevate nn kultuuri jagamise programmidega nagu nt Wikipedia, Flickr ja blip.tv, pakkudes nende kasutajatele lihtsa võimaluse litsentseerida oma tööd CC litsentsidega.

Seega kui soovid leida mõnda teost, mida võiks kasutada CC litsentsi alusel, saad määrata otsingu kriteeriumid juba alguses selliselt, et otsingumootor CC litsentsiga varustatud teosed üles leiaks. Kindlasti on otsingu tegemine sellisel viisil või CC andmebaasis oluliselt lihtsam, kui hakata internetiavarustes autorilt nõusolekut otsima ning vähem närvesööv, kui autoriõiguse koha pealt silma kinni pigistades, piraadiks hakata.

Head kasutamist!

Liina Jents
Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius
advokaat

Vaata neid ka

• 

  Domeenikaaperdajate vastu on rohtu

• 

  Spämmijast seaduskuulekaks otseturustajaks – on see võimalik?

• Facebook’is reklaamimise tegelikud tingimused

Mis on Open Graph?

Open Graph on arendatud mõttega, et veebilehed saaks defineerida, mis füüsilise maailma objekte nad esindavad. Nendeks objektideks võivad olla restoranid, kuulsused, spordimeeskonnad, filmid jms. Objektide tüübid on Open Graph protokollis kindlaks määratud. Lisaks objekti tüübi määramisele tuleb määrata veel pealkiri (võib olla erinev veebilehe pealkirjast), pilt ja aadress. Kõik see käib veebilehe

tag'ide vahele. Open Graph protokoll võimaldab ka postitada ja muuta Facebooki seinale postitavate linkide sisu, siduda need konkreetse Facebooki rakendustega (mis omakorda võimaldab saada täpset statistikat linkide jagamise kohta).

Näide:

og:title" content="The Rock" />

og:type" content="movie" />

og:url" content="http://www.imdb.com/title/tt0117500/" />

og:image" content="http://ia.media-imdb.com/images/rock.jpg" /> … …

Facebooki pluginad

Seoses Open Graph'iga lasi Facebook välja ka pluginad, millega oma veebileht siduda Facebooki ja selle kasutajatega. Allpool on mõned näited pluginatest, millega on võimalik oma veebilehe interaktiivsust tõsta.

Like nupp

Sinu sõbrad, kellele antud postitus on meeldinud.

Viimased tegevused

Viimased tegevused sinu Facebooki sõprade poolt OKIA veebis.

Sõprade soovitused

Nimekiri lehekülgedest OKIA veebist, mida su sõbrad on Facebookis jaganud.

Login nupp

Login nupp koos sinu sõprade nägudega, kes samuti antud saidil registreerinud on.

Facebook küsib luba, et anda rakendusele ligipääs sinu andmetele.

Facebooki Like nupp on jõudnud isegi Hollywoodi filmi treilerisse.

Mida see tähendab kasutaja jaoks

Seoses Open Graphi väljatuleku ja uute Facebooki pluginatega tekkis veebihalduritel võimalus kohandada Facebooki sisseloginud kasutajate jaoks oma veebileht vastavalt tema ja ta sõprade eelistustele (Instant Personalization).

Uuendustega seoses toimus ka tõsine Facebooki privaatsusseadete fiasko, millest kihas terve blogosfäär. Selle tulemusena muutis Facebook privaatsusseaded oluliselt lihtsamaks. Samas tõmbas endale tähelepanu ka Google töötaja, kes arendas Facebook Disconnect brauseri lisa, mis eemaldab kõik Facebooki pluginad veebilehtedelt, mida külastad.

Open Graph ja Instant Personalization annavad vastutuse kasutajate kätte, et nad oma infot hoolikalt hoiaks, sest Facebooki arvates on internetis olev info avalikum kui ei kunagi varem. Kui aga kõrvale jätta probleemid privaatsusega, siis on Open Graph väga tänuväärne nähtus. Veebis ringi liikudes näed, mis su sõpradele meeldib (leiad läbi selle ehk huvitavaid filme, raamatuid) ja uutes keskkondades registreerimine (ja sisse logimine) pole olnud kunagi nii kiire ja valutu.

Mõni aeg tagasi astus Facebook jällegi privaatsusreha otsa, lubades rakendustel ligipääsu inimeste kodusele aadressile ja telefoninumbrile. Küll aga võeti see muudatus kiirelt tagasi.

Mida see tähendab turundaja jaoks

Üldiselt on turundaja jaoks Open Graph ja Facebooki pluginad odav kanal liikluse suurendamiseks turundatavale veebilehele. Like vajutades tekib kasutaja profiilile sellekohane link ning tihti satub see tegevus ka tema sõprade uudistevoogu, mille kaudu tuleb sinu veebi uusi kasutajaid. Kui kasutada Open Graph võimalusi ning määrata leheküljele objekti tüüp (näiteks raamat), siis Like nupu vajutamisel lisatakse too raamat ka kasutaja profiilile lemmikraamatute alla.

Lisaks Like nupu tekitavale liiklusele on võimalus ka enda lehel külastajate aktiivsust tõsta läbi eelnevalt mainitud pluginate, mis näitavad külastaja sõprade poolt jagatud sisu antud veebilehel.

Kui sinu veebilehel on aga juba sotsiaalsed elemendid olemas nagu hindamine ja kommenteerimine, siis on asi keerulisem. Facebooki sotsiaalsed pluginad hakkavad sel juhul sinu veebi sotsiaalsete elementidega konkureerima. Ka pole lahendus vahetada välja kodukootud lahendused Facebooki omade vastu, sest siis ei asu info enam sinu valduses vaid Facebooki serverites.

E-kaubanduse puhul on Facebooki pluginad ainult positiivne nähtus. On juba mitmeid näiteid nagu näiteks Levi's ja Amazon. Sest on ju ammugi räägitud, et inimestele mõjub reklaamist palju enam sõprade soovitused. Ja kui e-poes ringi liikudes näed, et mitmele sinu sõbrale mõni toode meeldib, siis kindlasti aitab see kaasa ostuotsuse tegemisel.

Soovi korral ühendab Amazon sinu konto Facebooki kontoga. Läbi selle saab ta ligipääsu sinu andmetele nagu lemmikraamatud ja oskab pakkuda sulle teisi raamatuid sarnasel teemal.

Open Graph võimaldab ka kasutaja õiguse saanud rakendustel postitada nende kasutajate Facebooki seinale nii tavalisi postitusi, kui ka check-ine. See loob lõpmatu hulga võimalusi nii veebi- kui ka mobiiliarendajatele. Lisaks veebis kasutatavatele pluginatele on Facebook ehitanud ka Facebook Places teenuse, mis võimaldab läbi mobiili teada anda oma sõpradele, kus ja kellega oma aega parasjagu veedad. Hiljuti lisandus sellele ka Facebook Deals kupongide platvorm, mis võimaldab luua pakkumisi oma füüsilises maailmas asuva äri jaoks.

Mida see tähendab Facebooki konkurentide jaoks

Lisaks sellele, et Facebook on kasvanud vaieldamatuks liidriks sotsiaalvõrgustike seas oma ligi 600 miljonilise kasutajaskonnaga, suurendavad Open Graph ja sotsiaalsed pluginad tugevalt tema haaret terves veebis.

Selline kasutajate arv ning Facebooki ambitsioon ühendada mitte ainult inimesed/sõbrad, vaid ka objektid reaalsest maailmas inimestega, teeb kindlasti murelikuks teised suured tegijad veebimaailmas nagu Google, Twitter, Yahoo, AOL, MySpace jne. Asja ei muuda kuidagi paremaks fakt, et tegu on kinnise süsteemi ja läbi pluginate kogutud andmeid kontrollib ainult Facebook, mida ta jagab ainult valitud partneritega.

Paljud peavad Facebooki tõusu ka Google languseks. Seda väidet toetab ka statistika mõlema firma kohta. Kuigi hetkel on Google kasum kordades suurem, siis ei jää see kindlasti alatiseks nii. Koos külastuste arvuga tõuseb ka Facebook kasum, mis eeldatavalt oli eelmisel aastal ca 1,86 miljardit dollarit.

Konkurentidel on ees ootamas keerulised ajad, võitlemaks vastu aina suuremale Facebooki haardel kogu veebi üle. Tõenäoliselt pole lahenduseks sarnase kinnise süsteemi loomine, pigem avatud veebi propageerimine ja eeskujuks olemine ning sealjuures võimalusel Facebook algatuse blokeerimine ja kritiseerimine.

Kindlasti pole konkurentide jaoks kõik kadunud, Facebook pole jääv nähtus ning internetitrendid on tsüklilised.

Mida see tähendab Facebooki ja tema partnerite jaoks

Facebook astub Open Graph'iga maailma, kus keegi teine sellistes mõõtmetes veel käinud pole. Olles suurim sotsiaalvõrgustik maailmas ning omades meeletut infot inimeste omavaheliste suhete, käitumise ja eelistuste kohta, üritab Facebook siduda kogu selle info asjadega ülejäänud internetis ja füüsilises maailmas.

Läbi Open Graph'i voolab Facebooki serveritesse meeletult infot, mille rakenduse väljamõtlemisega alles tegeletakse. Üks suur samm selles osas oli partnerlus Microsofti otsimootori Bingiga, mis tõi tänu Facebooki andmetele sotsiaalse otsingu täiesti uuele tasemele. Kahtlemata on see, aga jäämäe veepealne osa ning suurem innovatsioon ootab meid alles ees.

Oodatakse ka Facebooki oma reklaamvõrgustikku veebilehe haldajatele sarnaselt Google'i AdSense'ile. Facebook proovis küll teha reklaamimaailmas revolutsiooni juba 2007. aastal oma Beacon platvormiga, kuid see lõppes negatiivse tagasiside ja kohtuga ning suleti 2009. lõpus. Arvatakse, et Facebooki reklaamvõrgustik võiks sihtida reklaame vastavalt järgmistele aspektidele:

1. Reklaamid, millel oled varem klikkinud

2. Veebilehed, millel oled läbi Facebooki ennast registreerinud

3. Postitused ja lehed, mis on sulle meeldinud Facebookis ja teistel veebilehtedel (mis kasutavad Open Graphi)

Sellised reklaamid oleks palju täpsemad ja personaliseeritumad, kui on Google'i kontekstipõhised reklaamid. Et tulusid märgatavalt tõsta, siis on oma reklaamvõrgustik kindlasti üks sammudest, mis seda aitab teha.

Rohkem lugemist samal teemal:

• Facebook Open Graph: The Definitive Guide For Publishers, Users and Competitors
• Amazon, Levi's and the Facebook open graph
• Locals Only Blast Open The Doors Via Facebook's Open Graph For Local SEO
• Quickly add Open Graph to WordPress theme

Vaata neid ka

• 

  Facebook+Bing: emotsionaalne SEO?

• 

  Põnevaid uudiseid Facebookilt (videod, pildid)

• 

  Trendid nutitelefonide maailmas ehk kõik mida tuleviku turundaja teadma peaks