.jpg){kind=icon}
Turundaja: loe see artikkel läbi, levita kolleegidele, saate enamikele küsimustele lihtsad vastused ja hakata tegutsema.
Kui Eestis räägitakse turundamisest sotsiaalses meedias, siis suurema osa sellest haarab endale Facebook, natuke ka Twitter, murdosa ülejäänud. Rääkides erinevate turundusjuhtidega on selgelt näha, et Facebook on hetkel peamine sotsiaalmeedia keskkond mida 2010 aastale vastu minnes tõsiselt võetakse, Twitter on pigem väike toetav asjake mille mõttest väga aru ei saada.
Kas tead milliste otsisõnadega oled oma oma veebilehega Googles kõige paremini esil? Kaasa arvatud need, millega ei liiguta sinu lehele edasi, aga oled Googles leitute hulgas esiplaanil, samuti pildiotsingud? Selleks on lihtne vahend "Google Webmaster Tools" tööriistade hulgas.
Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud p*rnotööstuse.
Nagu ikka on see turundajale väga oluline temaatika. Näide: Klikivabrik on keskkond, mis liidab enda alla kümneid veebiportaale ja müüb neisse läbivalt reklaami. Hiljuti muudeti taktikat: veebikeskkondi tasustatakse edaspidi mitte näitamiste arvu vaid klikkimiste alusel: iga klikk on väike raha portaalile. Veebiportaalide jaoks oli see katastoofiline muutus, sest käibed kukkusid kolinal, halvemal juhul kümneid kordi. Paljuski on siin põhjuseks ka kehvad bannerid, tihti "call to action" elementide puudumine. Kõik kaotavad.
Käisin hiljuti perega Georg Otsa Spa's lõõgastumas. Olen seal ka varem käinud, ei mäletanud täpset nime ning lõin Googlesse sisse otsingu "Kuressaare spa". Läks päris jupp aega kuniks GO Spa lõpuks üles leidsin.
Google Analytics "Advanced Segments" funktsioon võimaldab vaadelda vaid teatud osa statistikast: näiteks tahad näha vaid ingliskeelse leheosa statistikat või ainult Soomest pärit külastajate kohta käivat. Või ainult nende kohta kes on veebilehele tulnud Delfist. Võimalusi on mustmiljon. Teen lihtsa näite abil selgeks kuidas statistika filtreerimist kasutada.
On uuritud, et näiteks Googles on tulemuslikum olla otsingus eespool kui end seal tasu eest reklaamida. Eye-tracking tehnoloogiat (mis jälgib inimsilma käitumist, vt lingilt pilte) kasutades jõuti järeldusele, et inimsilm vaatab Googles eelkõige paari esimest otsitulemust, reklaame aga üsna marginaalselt. Eks see kehtib valdavalt enamike otsimootorite puhul. Kindlasti pole see kõik nii must-valge, aga tõetera on selgelt olemas.
Kui suure ekraaniga peaks veebi tehes arvestama? Üks (niru) võimalus on teha veebileht laiupidi veniv – nagu näiteks Google. Siis on küll üsna keeruline head layouti teha, meie majast polegi vist ühtegi venivat lehte välja läinud. Jätaks veniva lehe teatud valdkondadele nagu otsimootorid jms. Aga millega arvestada? Ja kas kõigil on ka flash-player? Mis brausereid kasutatakse?
Kirjutame tihti veebianalüütika nippidest, Google Analyticsist, samas paljudel juhtudel pole meie uus klient kõigest sellest midagi kuulnudki. Mis on raskekõlaline veebianalüütika? Tuleb välja, et asi mis on möödapääsmatu IGALE veebiomanikule kes soovib võimalikult hästi esil olla. Wikipedia ütleb: "Web analytics is the measurement, collection, analysis and reporting of internet data for purposes of understanding and optimizing web usage."
"Bounce rate" ehk "põrkemäär" – veebianalüütika parameeter mida iga turundaja peaks kindlasti mõistma - iseloomustab nende kasutajate osakaalu kes kodulehelt lahkuvad seal ühtegi klikki tegemata (ehk 1 pageview). Põrkemäär on oluline, samas vast suurimat segadust tekitav number veebianalüütikas mis põhiliselt tuntud Google Analytics veebianalüütika rakendusest. Selge see, et käesolev artikkel ei kata ära kõiki teema tahkusid, aga olulisemad küll.
Varasemalt käsitlesime veebi minevikku (Web 1.0) ja olevikku (Web 2.0), nüüd proovime tulevikku vaadata. Web 2.0 ajajärguga oleme jõudnud suhteliselt kaugele, ent täiskasvanuks saamine on alles kätte jõudmas. Siiamaani suur osa veebis toimuvast on endiselt eksperimenteerimine ja osa selleks ka jääb. Vaatame kuhu suundub tulevik ehk Web 3.0.
Meie klientidel tuleb tihtilugu ette olukord kus on vaja Google Analyticsi (GA) infot jagada mitme kasutajakonto vahel, näiteks näidata meie spetsialistidele uue veebi tarbeks analüüsi tegemisel. Selleks on mugavaim viis anda meie kasutajakontole oma veebisaidi statistika vaatamise õigus. Kuna seda juhendit on ikka ja jälle vaja kirjutame selle siia blogisse.
Triloogia eelmises artiklis tegin osta lahti ja rääkisin teemal Mis on Web 1.0?. Kui seda ajastut võis nimetada veebi lapsepõlveks, siis Web 2.0 on pigem murdeiga (senisel ajateljel) mis eelneb täiskasvanuks (Web 3.0?) saamisele. Web 2.0 on väga levinud turundustermin, samas on sellest arusaamine pehmelt öeldes segane. Seekordne artikkel püüabki Web 2.0 OKIA nägemuses lahti mõtestada.
Filoloog, kirjandusteadlane
Tiit Hennoste
Web 2.0 on väga levinud termin e-turundusalastes dialoogides. Samas enamik päris täpselt selle tähendust ei tea. Üritame lugejale Web 2.0, aga ka 1.0 ning 3.0 lahti mõtestada.
Sissekanne on mitmeosaline, esimeses räägime algusaegadest.
eAlgus
Ca 50 aastat tagasi – 1960. aastatel – hakati arendama Interneti eelkäijat USA kaitseministeeriumi arvutivõrku ARPANET, mille eesmärk oli tagada võrgu töökindlus ka juhul, kui mõni võrgulüli sai (näiteks tuumasõja korral) kahjustada.
Üha enam tuleb ette, et koostöö veebiteenuse pakkujaga jookseb sasipuntrasse. Põhjuseid on mitmeid: veebimees on kadunud, ei viitsi, ei saa hakkama jms. Räägime nende juhtumite ja oma 13-aastase kogemuse põhjal mõnest riskist mida peaks veebipartnerit valides silmas pidama. Ausalt ja ilustamata.
Tihti võib oma koduleht olla firma töötajatele töövahendiks või käiakse muul põhjusel rohkelt omaenda lehel, kasvõi lehe sisu toimetamas või hinnakirja tsiteerimas. Arvestades kui väikesed võivad olla külastusnumbrid võib "omaliiklus" kodulehe külastatavuse tegelikku statistikat selgelt kallutada/suurendada.
Seetõttu peaks alati oma majasisesed (või mitme harukontori) külastused kodulehe statistikast kindlasti välja filtreerima. Kõige parem oleks delegeerida kogu see toiming oma firma IT-meestele, minu artikli eesmärk on eelkõige asjale tähelepanu juhtida.
Google Analytics’is tehakse seda järgmiselt:
Internet tegeleb 24h sinu äri turundamisega, rohkem või vähem. Et olla paremini leitav – selleks on rohkelt nõkse. "Eyetracking"-tehnoloogia (spetsiaalse sensoriga jälgitakse inimese silma) abil on jõutud järeldusele, et näiteks Google puhul vaadatakse teistest tulemustest konkurentsitult enam esimest kahte. Seejärel tähelepanu juba hajub, teisele lehele jõuavad suhteliselt vähesed.
Kõikjal on rohkelt SEO (Search Engine Optimization) -teemalisi (tõlke)artikleid, aga minult seekord 3 lihtsat, vähemkommunikeeritud, hästitoimivat nippi mida kiputakse kohati unustama ja mida lehe haldajana saad teostada ka ise:
Enne kodulehe, e-kampaania või muu veebirakenduse tellimist on kasulik läbi mõelda miks ja kellele seda tehakse. Mida läbimõeldumad on eesmärgid seda selgem saab lähteülesanne. Samuti annavad konkreetsed eesmärgid hea aluse hilisema edu või ebaedu hindamiseks.
Veebianalüütikast räägitakse palju ja teadjamad teavad kui oluline see e-turunduses on. On mitmeid parameetreid mida mõõdetakse, muuhulgas "Unique users" ehk erinevaid külastajaid. Mida selle teadmisega peale hakata, kas 100 külastajat päevas on vähe või palju? Kõik sõltub kontekstist. Võrdleme numbreid.
RSS on tänapäevane mugav ja aegasäästev abivahend veebi kasutamisel.
Olukord
Sinu 10 sõbral-tuttaval on blogi, lisaks käid uudistamas paari erialast portaali ja firmablogi/-uudiseid. Et neist ülevaadet hoida pead kõiki lehti perioodiliselt külastama. Sellise ülevaate saamist hõlbustab oluliselt RSS, andes automaatselt märku kui mõnele lehele ilmub uus sissekanne.
OK Interactive OÜ | Reg. nr. 10642358 | info@okia.ee
