Blog

Kirjutame veebiteemadest, turundusest, tehnoloogiast.

Widget

Liina JentsLiina Jents

Kirjutas

Liina Jents on advokaadibüroo Borenius advokaat. Tema tegevusvaldkond ulatub traditsioonilisest autoriõigusest ja autoriõigusega kaasnevatest õigustest kuni IT ja tehnoloogia küsimusteni, hõlmates endas ka kaubamärkide ja domeeninimedega seonduvat.

23. märts 2012

Sotsiaalvõrgustikke ja internetiteenuse osutajaid ei saa sundida oma kasutajate järgi nuhkima!

Advokaadibüroo Borenius advokaat Liina Jents kirjutab seekord ACTA'ga seotud vastuoludest ja üldise jälgimiskohustuse kehtestamise võimalustest sotsiaalvõrgustikele ja internetiteenusepakkujatele.

Seoses ACTA-ga on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud erinevad intellektuaalse omandi teemad. Palju on juttu olnud interneti tsenseerimisest ja kasutajate järel toimuma hakkavast massilisest nuhkimisest. Teemaks on olnud ka üldine jälgimiskohustus, mis sotsiaalvõrgustikke, internetiteenuse osutajaid ja paljusid teisi ohustab, kui me ACTA avasüli vastu võtame.

Tekib küsimus, et kas tõesti võib ACTA kaalukausi nii tugevasti paigast lükata, et kaitsta õiguste omajate huve? Aga mida ütlevad meie õigusaktid ja kohtud täna? Mingil põhjusel on jäänud tahaplaanile fakt, et täna on meil Euroopa tasemel autoriõigus direktiivide näol juba üsna põhjalikult reguleeritud ning ACTA ei ole teerull, millel lastakse mõtlematult sellest kõigest üle sõita. Unustada ei tohi ka Euroopa Kohut, mis igal aastal mitmeid olulisi juhiseid autoriõiguse vallas annab ning mis muuhulgas ka ACTA teemat lahkama on asunud. Üks oluline küsimus, millele Euroopa Kohus hiljaaegu vastuseid otsis puudutaski just seda sama kardetud üldist jälgimiskohustust, mida õiguste omajad soovivad autoriõiguse rikkumiste ära hoidmiseks digitaalkeskkonnas erinevatele teenuseosutajatele rakendada.

Siit ka küsimus – kas autoriõiguse omaja saab nõuda, et kohus kohustaks internetiteenuse osutajaid ja sotsiaalvõrgustikke autoriõiguse rikkumiste ära hoidmiseks massiivselt nuhkima ehk kehtestama üldisi filtreerimissüsteeme? Vastus sellele küsimusele täna on eitav. Nimelt 16. veebruaril 2012 tegi Euroopa Kohus otsuse kohtuasjas SABAM v Netlog (C-360/10), mis kindlasti lubab sotsiaalvõrgustike haldajatel rahulikumalt hingata – neid ei saa sundida rakendama üldist filtreerimissüsteemi, et hoida ära autoriõiguse rikkumisi. Sarnastele järeldustele internetiteenuse osutajate suhtes jõudis Euroopa Kohus juba mõned kuud varem kohtuasjas Scarlet Extended v SABAM (C-70/10). Mõlemal juhul oli kohtuasjade algatajaks kurikuulus Belgia kollektiivse esindamise organisatsioon SABAM, kes on näiteks tuntust kogunud välja mõeldud artistide esindamisega.

Kohtuasja SABAM v Netlog asjaolud

Antud vaidlus sai alguse Belgiast kollektiivse esindamise organisatsiooni SABAM ja sotsiaalvõrgustiku Netlog vahel tekkinud konfliktist. Nimelt kuulub Netlogile interneti suhtlusportaal, mida iga päev kasutavad kümned miljonid isikud. Portaali peamine funktsioon on luua virtuaalseid kogukondi, mille kaudu isikud saavad omavahel suhelda ja kontakte sõlmida. Eelkõige saab kasutaja oma profiilis pidada päevikut, tuua esile oma huvialad ja eelistused, esitleda oma sõpru, üles panna isiklikke fotosid või avaldada videoklippe. 

Autorite kollektiivse esindamise organisatsioon SABAM leidis, et Netlogi suhtlusportaal annab ilma SABAM-i vastava loata kõigile oma kasutajatele samuti võimaluse oma profiili vahendusel teha SABAM-i registrisse kuuluvaid muusika- ja audiovisuaalteoseid  teistele kasutajatele kättesaadavaks, ilma et Netlog selle eest tasu maksaks. Kuivõrd Netlog keeldus tasu maksmisest ka pärast mitmeid SABAM-i nõudekirju, pöördus SABAM kohtusse, nõudes eelkõige, et Netlogi kohustataks viivitamata lõpetama SABAMi registrisse kuuluvate muusika- ja audiovisuaalteoste igasugune ebaseaduslik üldsusele kättesaadavaks tegemine.

Mida arvas Euroopa Kohus?

Euroopa kohus leidis, et sellise üldise kohustuse seadmine sotsiaalvõrgustiku haldajale ei ole võimalik kahel põhjusel:

  1. üldine jälgimiskohustust on vastuolus E-kaubanduse Direktiivi artikliga 15 (1);
  2. õiglane huvide tasakaal intellektuaalomandi õiguste ja põhiõiguste kaitse vahel ei oleks sellise kohustuse puhul tagatud.

Positiivne on antud lahendi puhul see, et Euroopa Kohus ei piirdunud vaid hinnangu andmisega direktiivi põhjalt, vaid läks sammu kaugemale ja analüüsis ka seda, kas õiglane huvide tasakaal oleks tagatud või mitte. Nagu otsusest näha, ei tõusnud intellektuaalne omand  teistest põhiõigustest kõrgemale.

Üldine jälgimiskohustus on vastuolus E-kaubanduse Direktiivi artikliga 15 (1)

E-kaubanduse Direktiivi artikkel 15 (1) keelab liikmesriikidel kehtestada infoühiskonna teenuse osutajatele üldist kohustust: 

  1. jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad; 
  2. otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid.

Euroopa Kohus leidis, et kuivõrd SABAM-i soovitud keeld oleks tähendanud Netlogile kohustust jälgida kogu sotsiaalvõrgustiku kasutajate poolt talletavat teavet, siis oleks selline kohustus läinud vastuollu Ekaubanduse Direktiivi artiklis 15 (1) sätestatud üldise jälgimiskohutuse keeluga.

Ka meie seaduses on analoogne regulatsioon täiesti olemas. Nimelt sisaldub selle sama Ekaubanduse Direktiivi rakendamisel sisse viidud üldise jälgimiskohustuse kehtestamise keeld infoühiskonna teenuse seaduse paragrahvis 11. 

Õiglane huvide tasakaal ei ole tagatud

Nagu juba eelnevalt mainitud, siis väga positiive antud lahendi puhul oli see, et Euroopa Kohus lahkas õiglast huvide tasakaalu põhimõtet. Antud küsimust analüüsides viitas Euroopa Kohus ka oma varasemale lahendile C275/06 Promusicae märkides,  et: „intellektuaalomandi õigusi hõlmava omandiõiguse kui põhiõiguse kaitse peab olema tasakaalus teiste põhiõiguste kaitsega.“  Tegemist ei ole esimese korraga, kui Euroopa Kohus märgib, et intellektuaalne omand ei ole teistest põhiõigustest kõrgemalseisev, vaid valitsema peab tasakaal. Unustada ei tohi aga seda, et ka ACTA-ga liitumisel ei kao need põhimõtted kuhugi. Põhiõiguste õiglane tasakaal ei ole miskit, millest ACTA saab lihtsalt üle astuda. Märkimist väärib ka see, et Euroopa Kohus pidas vajalikuks veel eraldi rõhutada, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ega Euroopa Kohtu praktikast ei tulene, et intellektuaalne omand oleks puutumatu ja et selle kaitse peaks olema tagatud absoluutselt.

Oma eitavat vastust üldisele filtreerimissüsteemile põhjendas Euroopa Kohus ka sellega, et antud juhul oleks kohtu ettekirjutus rakendada vaidlusalust filtreerimissüsteemi tähendanud seda, et: 

  1. autoriõiguse omajate huvides tuleb jälgida kõiki asjaomase veebimajutusteenuse osutaja juures talletatavaid andmeid või valdavat osa sellest, 
  2. jälgimine ei ole ajaliselt piiratud
  3. jälgimine hõlmaks kõiki tulevikus toimuda võivaid rikkumisi, st kaitsta tuleb mitte üksnes olemasolevaid teoseid, vaid ka tulevasi teoseid, mida ei ole selle süsteemi rakendamise hetkeks veel loodud. 

Lisaks eeltoodule märkis Euroopa Kohus, et selline kohtu ettekirjutus tähendaks ettevõtlusvabaduse ilmselget rikkumist, sest see kohustaks veebimajutusteenuse osutajat (antud juhul sotsiaalvõrgustiku haldajat) enda kulul rakendama keerukat, kulukat ja püsivat infotehnoloogilist süsteemi. Selline süsteem oleks vastuolus ka tingimustega, mis on sätestatud Intellektuaalomandi Õiguste Jõustamise direktiivi 2004/48 artiklis 3 (1), mille kohaselt ei tohi intellektuaalomandi õiguste tagamise meetmed olla asjatult keerulised või kulukad.

Sellega Euroopa Kohus aga ei piirdunud vaid analoogselt kohtuasjaga Scarlet Extended v SABAM astus kohus veel sammu edasi ja käsitles sotsiaalvõrgustiku kasutajate põhiõiguste riivet. Nimelt märkis Euroopa Kohus, et lisaks ei piirdu kohtu sellise ettekirjutuse mõju asjaomase veebimajutusteenuse osutajaga, sest vaidlusalune filtreerimissüsteem võib rikkuda ka selle veebimajutusteenuse osutaja teenuste kasutajate põhiõigusi, nimelt harta artiklites 8 ja 11 kaitstud õigust isikuandmete kaitsele ning teabe saamise ja levitamise õigust. Kokkuvõtvalt võib siis märkida, et intellektuaalne omand ei ole absoluutne ega kõrgemal teistest põhiõigustest. Valitsema peab õiglane tasakaal.

Välistatud ei ole kõik meetmed autoriõiguse rikkumiste ärahoidmiseks

Antud kohtulahendist ei saa teha aga ennatlikke järeldusi, et igasugused filtreerimissüsteemid ja meetmed autoriõiguse rikkumiste ärahoidmiseks on täielikult välistatud. Nimelt pool aastat varem otsuses 12. juulist 2011 kohtuasjas L’Oreal to eBay (C324/09) leidis Euroopa Kohus, et liikmesriik peab tagama intellektuaalomandi õiguste kaitse valdkonnas pädevate siseriiklike kohtute pädevuse kehtestada eturu haldajale kohustuse võtta meetmeid, mis mitte ainult ei lõpeta tema õiguste rikkumist selle e-turu kasutajate poolt, vaid hoiavad samuti ära uued seda laadi rikkumised. Küll ei saa sellest järeldada, et siseriiklik kohus saaks teenuse osutajale kehtestada üldise jälgimiskohustuse (kuivõrd see läheks vastuollu E-Kaubanduse Direktiivi artikliga 15), kuid kohus võib kohustada teenuseosutajat võtma vastu meetmeid sama laadi rikkumiste ja rikkujate tuvastamiseks. Sellest kohtuasjast saab kokkuvõtet lugeda meie kodulehel.

Kokkuvõtteks

Üheselt on täna selge, et üldist järgimiskohustust intellektuaalomandi rikkumiste tuvastamiseks ei saa kehtestada sotsiaalvõrgustiku ega e-turu haldajale ega ka internetiteenuse pakkujale. Samuti on selge, et kohus ei saa kohustada ühtegi infoühiskonna teenuseosutajat rakendama autoriõigust rikkuvate failide kättesaadavaks tegemise blokeerimiseks filtreerimissüsteemi: 

  • mis filtreerib tema teenuste kasutajate poolt tema serveritel talletatud andmeid,
  • mida kohaldatakse vahet tegemata kõigile tema klientidele,
  • mis on ennetav,
  • mida rakendatakse ainult tema kulul,
  • mis ei ole ajaliselt piiratud, ja
  • mis on võimeline tuvastama sellised failid, mis sisaldavad muusika-, kinematograafilisi või audiovisuaalteoseid, mille intellektuaalomandi õigusi ettekirjutuse nõude esitaja väidab omavat.

Kindel on ka see, et autoriõiguste omajad nii kergesti alla ei anna ning katseid  kohustada digitaalkeskkonnas teenuseosutajaid  kehtestama erinevaid filtreerimissüsteeme rikkumiste takistamiseks näeme me tulevikus veel.  Ja seda olenemata sellest, kas ACTA tuleb või ei tule. Samas selle asemel, et raisata meeletut aega ja raha kohtuuksi kulutades, tasuks õiguste omajatel ehk kaaluda lihtsamaid ja odavamaid alternatiive. Täna on olemas kasutajaid, kes tahavad seaduslikku teenust tarbida ja on valmis selle eest ka mõistlikku hinda maksma. Kas ei oleks lihtsam ja odavam see raha lihtsalt kokku korjata?

Meeldib?