Blog

Kirjutame veebiteemadest, turundusest, tehnoloogiast.

Widget

Silja ElunurmSilja Elunurm

Kirjutas

Silja Elunurm on Teenusmajanduse Koja juhatuse liige ning advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandeadvokaat. Tema valdkondadeks on meediaõigus, intellektuaalne omand, IT õigus, hasartmänguõigus, isikuandmete kaitse jt.

28. märts 2012

Kohtukutse kättetoimetamine Facebooki kaudu – võimalik ka Eestis?!

(Kaupo) Märkasin uudist "Kohus saab õiguse inimesega Facebooki kaudu ühendust võtta" ja palusin Advokaadibüroo Glikman ja Partnerid vandeadvokaadil Silja Elunurm seda kommenteerida. 

Eelmise aasta 12. aprillil kirjutasin siin blogis sellest, et Suurbritannias aktsepteeris üks kohalik maakohus kohtukutse kättetoimetamist Facebooki kaudu. Samas analüüsin siis ka, kas Eestis kehtiva õiguse kohaselt oleks võimalik lugeda document Facebooki vahendusel kätte toimetatuks. Vastus oli, et kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik ütleb küll, et dokumente on võimalik edastada ka infosüsteemi vahendusel, kuid kaheldav on kas infosüsteemina on seadusandja silmas pidanud suhtlusvõrgustikke. Samas nagu juba tolles artiklis märkisin võiks kohtudokument saada kättetoimetatuks FB kaudu juhul, kui saaja avab FB-i saadetud lingi kaudu dokumendi e-toimikus (sisenedes sellesse ID-kaardiga – ja seega tehes läbi isikutuvastuse). 

Mis aasta tagasi siinses blogis välja pakutud ongi nüüdseks saanud Justiitsministeeriumi poolseks initsiatiiviks. Justiitsministeerium on valitsusse saatnud seaduseelnõu, mille järgi võib kohus inimesega ühendust võtta ka sotsiaalvõrgustike kaudu. Väidetavalt lubab uus regulatsioon kohtul võtta inimestega ühendust ka „avalikust arvutivõrgust leitud telefoninumbril, elektronpostiaadressil, virtuaalse sotsiaalvõrgustiku oletataval kasutajakonto lehel või muu virtuaalse suhtluskeskkonna lehel”. 

Ütlen väidetavalt, sest kahjuks ei ole ma suutnud seda eelnõu teksti tänaseks eelnõude infosüsteemist leida. Postimehe 25.03 artiklist selgub, et vastav muudatus peaks olema lisatud riigilõivude alandamise eelnõusse, kuid diagonaalis läbi vaadanud kõik hetkel nn e-õigusesse üles laetud riigilõivude muutmist puudutavad dokumendid – taolist muudatust ma ei silmanud. Võimalik, et põhjuseks on minu puudulikud otsimismeetodid. Kuid samas – miks peaks riigilõivusid puudutavasse seaduseelnõusse olema juurde pikitud ka tsiviilkohtumenetluses kohtudokumentide kättetoimetamist reguleerivad muudatused? Viitan siinkohal Hea Õigusloome Tava põhimõtetele, või nende puudumisele.  

Veidi ka asja sisust. Kindlasti tuleb rahustada neid, kes arvavad, et kohe loetakse kõik dokumendid automaatselt kättetoimetatuks kui need lingituna teie võibolla veidi tolmunud FB kontole tekivad. Seda kindlasti mitte. Eeldatavalt tekiks FB kontole ikkagi link, mis viitab e-toimiku keskkonnale ning konkreetne dokument tuleb seal ID-kaardiga avada. Seega kujutab dokumendi kättetoimetamise „risk“ ohtu uudishimulikele. Arvan ka, et kohtud ei ürita kõikidega Facebookis sõpradeks hakata. Olen suhteliselt veendunud, et kohtuametnikel on ka muud teha. Pigem oleks tegemist äärmusliku meetodiga, kui kõik muu ei ole tulemust andnud. Privaatsusõiguse mõttes on hoopis oluline, et mistahes ametnik ei otsustaks linki lisada FB „seinale“ – lugemiseks kõikidele sadadele-tuhandetele „sõpradele“. 

Ja üks tehniline täpsustus ka. Kui soovitakse hakata ühendus saab võtma „avalikust arvutivõrgust leitud telefoninumbril, elektronpostiaadressil, virtuaalse sotsiaalvõrgustiku oletataval kasutajakonto lehel või muu virtuaalse suhtluskeskkonna lehel“, siis miks on välja jäetud näiteks Skype? Seal ei ole isikul mingit lehekülge. Tegemist on suhtlust võimaldava tarkvaraprogrammiga. Pigem siis lubada ühenduse võtmist ka „muu virtuaalse suhtluskeskkonna kaudu“. Samas muidugi tore kui Skype oleks selline „anonüümne“ saareke. 

Lõpetuseks – Eesti saab taaskord teha ühe „like“ enda e-Estonia raamatusse. Huvitav – kas see ongi selle muudatuse eesmärk? Või ikkagi efektiivsem ning ökonoomsem tsiviilkohtumenetlus? 

Meeldib?