Lühikoolitus: Kuidas planeerida uut kodulehte?
Saame iga päev paar hinnapäringut ja neid on seinast seina – lähteülesande püstitus on väga põhjalik “skoop” või “Palun hinda kodulehe tegemiseks” minimalism. Elu on aga näidanud, et sisutühjast päringust võib lõpuks tegelikult ägeda projekti saada ja vastupidi.
Kui me esimese hooga ei saa kohe ettekujutust ja ka ettevõte pole meile tuttav, küsime tavaliselt erinevaid küsimusi. Teen nendest vabavormilise ülevaate, mis on hea põhi briifi kokkupanemiseks ja ka ettevõtetele enda mõtete klaarimiseks. Võid vabalt võtta need punktid aluseks, kui meile või mõnele teisele digiagentuurile päringut kokku paned. Kirjuta lihtsas eesti keeles.
Me räägime nendel teemadel üldiselt ka esimesel kohtumisel, aga hea oleks enne enda jaoks läbi mõelda. Pea meeles, et korralik agentuur aitab teil kogu lahendust eesmärgipõhiselt välja mõelda.
Uue veebi loomise küsimustik
Meil on olemas ka spetsiaalne küsimustik, mis aitab uut veebi planeerides jõuda parema lähteülesandeni. Saadame selle sulle meeleldi, anna soovist märku: info@okia.ee
Protsess
Kõigepealt protsess hästi lihtsalt. Mõned etapid protsessis saavad käia paralleelselt. Üldiselt lõpevad kõik etapid kinnitamisega.
- Lähteülesanne – planeerimine, vajaduste selgitamine, tehniline üldine planeerimine
- Hinnapakkumine.
- Detailide ülekäimine, lähteülesande (skoop) viimistlemine.
- Uuringud, prototüüpimine (visuaalne kujunduseta sisuplaneering). Vajadusel hinnapakkumise korrigeerimine.
- Üldine disainilahendus.
- Sisuvaadete disain.
- HTML ja muu kodeerimine.
- Programmeerimistööd.
- Testimine.
- Tarkvara koolitus, sisu sisestamine (kliendi enda või agentuuri poolt).
- Lansseerimine (vajadusel eellansseerimine ehk nn “prelive“).
- Järeltegevused – arendus, turundus, analüüs.
Siit edasi aga teemad teile endile mõtlemiseks/kirjapanemiseks:
1. Kes te olete?
- Kirjelda lühidalt, kes te olete, mida teete, milles seisneb teie äri, millised on teie tugevused või eelised teiste ees?
- Teie tänase veebi aadress
2. Eesmärgid
- Mida soovitakse? Koduleht, e-pood vms? (see küsimustik käib eelkõige veebilehtede kohta)
- Mida te soovite selle veebilahendusega saavutada? Teha otsest müüki, püüda kontakte, tugevdada brändi, tõsta usaldusväärsust? Kirjelda vabas vormis.
3. Sihtgrupid ja nende eesmärgid
- Kes on need inimesed, kes on sihtgrupiks? Näiteks keskmise sissetulekuga eraisikud, kooliõpilased, keskastme juhid, turundusjuhid, autohuvilised, nooremapoolsed naised.
- Kas tähelepanu on suunatud Eesti turule või ka mujale?
- Millised keeled on vajalikud?
- Millised võiksid olla sihtgruppide ootused teile, mida nad veebis teha tahavad? Milliseid probleeme nende peaksime lahendama? See on spekulatiivne punkt, kus tuleks üritada end külastaja mätta otsa istutada, mis pole küll liiga lihtne. Kui sihtgruppe on mitu, võivad olla neil ka erinevad eesmärgid.
4. Soovitavad tegevused lehel
See võib sihtrühmati erineda. Eesmärk võib olla ka abstraktsemat laadi.
- Kas soovid, et külastaja sooritaks ostu?
- Kas soovid, et külastaja võtaks ühendust kontaktivormi, meili või telefoni teel?
- Kas soovid, et külastaja registreeruks?
- Muud?
5. Funktsionaalsus, mobiiliveeb ja tarkvaraplatform
See on punkt, mis võib selguda ka loovtöö käigus juba tööd konkreetsemalt planeerides. Tihti on aga ette teada, et näiteks soovitakse oma e-poe laoseis siduda raamatupidamistarkvaraga, vaja on uudiskirjarakendust, kalendrit vms.
- Kirjelda, milliseid funktsionaalsuseid tõenäoliselt vajad (peale nn üldise menüüd/sisulehed). Kui see on näiteks Kalender või sisselogitav ala, siis püüa see lahti seletada, mida seal nähakse ja kas on mõne välise lahendusega vaja siduda. Hea, kui leiad laiast maailmast ka näiteid.
- Kas sul on tarkvara osas eelistusi? WordPress, Drupal, Joomla, näiteks? Loe ka meie artiklit, miks me kindlasti soovitame mõne tuntud vabavara kasutamist.
- Kas võiks vaja olla ka mobiiliveebi (loe sellest)? Mobiiliveebi kasutaja on üldiselt kriitilisemat sorti vajadusega külastaja, näiteks keegi soovib vaadata, kus te asute.
6. Milline on teie tänane turundus
Kui teid huvitaks ka see, et aitame teil turundamisel kaasa mõelda. Üldiselt on see vajadus olemas, vähemasti konsultatsiooni tasandil.
- Millised on teie tänase veebi plussid/miinused?
- Kirjelda põgusalt, milline on tänane turundus, milliseid kanaleid kasutate (tele, raadio, internetist veeb, Facebook, bännerdate või teete regulaatselt kampaaniaid?), kui palju sellesse panustate?
- Kas ja kui palju täna analüüsite toimuvat?
7. Materjalid, sisuloome, server
- Kas on olemas tunnusgraafika?
- Kas on olemas fotomaterjalid või vaja kasutada pildipanka, fotograafi? Sama videote teemal.
- Kas sisuloomega saate ise hakkama või vajate sisuloomel (tekstide koostamine ehk copywriting, sisuelementide kujundamisel (näiteks joonised jms)) või uude veebi sisestamisel abi? Või vajate konsultatsiooni?
- Kas kasutate täna kellegi serveriteenust?
8. Analoogid/konkurendid Eestist ja maailmast
- Otsesed konkurendid Eestis, mujal. Nende ettevõtete tugevused ja nõrkused, nende veebide tugevused ja nõrkused.
- Muidu head näited, näiteks disainilemmikud.
9. Eelarve ja tähtaeg
- Kas projektile on teada suurusjärguline eelarve? Orientiiriks võib öelda, et kodulehtede alumiseks hinnapiiriks on kusagil 3000€ + km, ülemist piiri otseselt pole, aga suuremad projektid on kindlasti viiekohalised numbrid. Keskmine korporatiivsait jääb tavaliselt kuhugi nende vahele.
- Kas projektil on kindel tähtaeg? Arvestama peab, et väiksemad projektid jõuab teha ca 1 kuuga, kuid suuremate puhul jääb tihti juba ainuüksi sisu koostamiseks kliendi enda poolt ajakuluks mitu kuud.
10. Projekti isikud
- Kes on need isikud, kes vastutavad kliendi poolelt agentuuriga suhtlemise eest? Nimed, ametid, kontaktid.
- Kas on kolmandaid osapooli, näiteks raamatupidamistarkvara arendajad, kelle süsteemiga tuleb lahendus ühildada?
- Arvestage ka, et projektiga seotud inimesed peavad varuma endale selleks aega, ka töö etappide kinnitusprotsessid ei tohiks jääda nädalateks venima, sest sellega venib ka kogu protsess ning lööb ressursiplaneerimise segi.
Lühidalt kõik, et teada hädavajalikku esimese ettekujutuse saamiseks, kas ja kuidas sellega edasi minna.
Kui tekkis tunne, et räägiks veebitegemisest, võta meiega julgesti ühendust.
Saame saata Sulle ka spetsiaalse küsimustiku, anna aga teada. Iga kiri saab kindlasti vastuse.








Tanel
08.01.2012 12:57
Asjalik artikkel.
Järeltegevuste juures tasuks ehk eraldi mainida ka hooldust. Iga avatud tarkvaral põhinev veeb vajab regulaarset hooldamist. Enamasti selleks siis turvaparandused ja versiooniuuendused sisuhaldustarkvarale ning selle laiendusmoodulitele.
Hoolduskulu on kindlalt planeeritav summa ja olenevalt kodulehe mahust ning tarkvarast on see alates paarisajast eurost aastas. Selline hooldusteenus tagab turvalisuse ja järjepideva arengu.
agu
18.01.2012 17:29
Jah Tanelil õigus, sest üsna tähtsa faktina kipuvad ettevõtjad ära unustama ( või vähemalt ei lubata seda suurelt kodulehel) ongi see kodulehe turvalisuse värk . Fakt,mille peale enamik kodulehtede tellijad ilmselt ei oska mõelda,sest laias laastus näitab statistika, et enamasti ongi häkkimisjuhtumid tingitud uuendamata kodulehe tarkvaramootorist tulenevalt .
Arvata võib, et enamik kodulehe tegijaid ei müü oma kleintidele aegunud tarkvaralise põhjaga kodulehti, kuid jah see regulaarse uuendamise värk tuleb paika panna .
apnaonlinetv
28.08.2012 10:48
Hoolduskulu on kindlalt planeeritav summa ja olenevalt kodulehe mahust ning tarkvarast on see alates paarisajast eurost aastas. Selline hooldusteenus tagab turvalisuse ja järjepideva arengu.