Blog

Kirjutame veebiteemadest, turundusest, tehnoloogiast.

Widget

Carol TikerperiCarol Tikerperi

Kirjutas

Carol tegeleb OKIAs kasutajakogemuse analüüsi ja suunamise ning kasutatavuse parendamisega ideest lõpplahendusteni. Tal on praktiline kogemus keeruliste süsteemide inimsõbralikuks tegemisel firmadest Trinidad Consulting ja Altex Marketing.

14. september 2011

Kasutajakogemus (UX) – lihtsalt keeruline lihtne asi

(Kaupo eessõna) Möödunud nädalavahetusel oli vaja kiiresti lasta 20 A4 fotot paberile. Kasutasin ühe fotofirma teenuseid, asuvad kodu lähedal kaubanduskeskuses, kõik laabus väga hästi, 1h, pildikvaliteet super. Kättesaamisel küsiti – kas teil on püsikliendikaart? Ütlesin, et on ikka, aga ei kanna seda kaasas, tülikas ju. Selle peale öeldi, et siis maksate täishinna (antud juhul tuli hinnavaheks +6,5 € ehk ligi 100 kr). Mis siis, et tal on ju arvutis andmebaas olemas. Mul oleks olnud võimalus koju sõita, oma pere kõrvalt väärtuslikku puhkeaega ja bensiini kulutada ning selle kaardi ära tuua. Aga muidugi ma ei teinud seda, see kõik oli piisavalt solvav ning rikkus kogu emotsiooni sellest protsessist. Üheski teises poes pole terve mu elu jooksul oldud nii jäigad, alati on nime järgi saanud püsikliendihinna. Ma ei soovi enam selle fotolabori teenuseid kasutada. See oli näide, kuidas üks detail tekitas kokkuvõttes halva kasutajakogemuse (UX ehk "User Experience"). 

Kasutajakogemus ja kasutajakeskne disain on terminid, mida kuuled pea igas veebiarendust puudutavas vestluses. Kui aga paluda lahti seletada, milles üks või teine seisneb, jäädakse tihti jänni. 

Miks? Sest oma olemuselt on kasutajakogemus subjektiivne (igaühe jaoks oma), dünaamiline (pidevalt muutuv) ja paljudest pisikestest kildudest koosnev (fragmenteeritud) nähtus. 

Kasutajakogemuse (UX) võrrandisse peavad lisaks kasutatavale – olgu selleks veebileht, ukseava või kartulikrõpsu pakk – kuuluma ka kasutaja kogu talle ainuomase pagasiga ning kontekst: millal, mida ja miks kasutatakse. Muutub võrrandis üks element, muutub seega ka vastus ehk lõplik kasutajakogemus. 

Niisiis võib öelda, et SINU kasutajakogemus on tervikmulje, mis liidab kokku sinu emotsionaalse, intellektuaalse ja praktilise kogemuse milleski osalemisest. See puudutab kõiki toote või teenuse tahke, mida kasutaja kogeb – näiteks sisu, vorm, interaktsioon, aga ka senine brändikogemus ja hommikul põhja kõrbenud puder. 

Miks on maailmas nii vähe superhäid veebilehti?

Kvaliteetse kasutajakogemuse tagamiseks on hädavajalik, et erinevad valdkonnad, oskused ja rollid on omavahel sujuvalt ühendatud ning ühise eesmärgi nimel koostööd tegemas. Maailma Kõige Paremat veebilehte ei saa luua ainult hea disainer, hea progeja või hea kasutatavuse ekspert üksi. Infoarhitektuur, sisuloome, kasutatavus, interaktsioonidsiain, kujundus, ligipääsetavus… ärivajaduste tõlgendamine planeerimisfaasis, ligipääsetavuse eest seismine teostusfaasis… Iga tiimiliikme tehtud või tegemata jäetud otsused mõjutavad lõplikku kasutajakogemust ja seeläbi ka organisatsiooni edukust antud veebilehe rakendamisel. 

Üks peamisi probleeme tänasel veebimaastikul on liigne rõhk kiirusel ja „efektiivsusel“. Multitalente jagub kõikjale ning piirid erinevate rollide vahel on muutunud häguseks. Väikese meeskonna puhul on mõistetav, et isiklik mänguruum muutub suuremaks ja vastutus ümmargusemaks. Suuremad korporatsioonid on aga vastupidise probleemi ees – kui üks etapp valmis, lükkub kõik edasine (olgu see siis algsest ideest kuipalju tahes edasi arenenud või muutunud) järgmise inimese ette, kes koorma omakorda punkti C lohistama peab.  

Kasutajakogemuse loomine ei ole üks konkreetne töölõik, mida kindlal päeval „ära teha“ – see on pidev protsess, liikumine projektiga kaasas kogu tema elutsükli vältel. Nii juhtubki pahatihti, et UX ümara ja ebaselgelt piiritletud teemana („no ta ju teab küll, mis inimestele meeldib“) kipub ühe tegija juurest teiseni veerema või saab suisa ühiskatlasse kõigile söömiseks visatud. 

Kui aga kõik teevad, kas siis ka tehakse? Kes teeb? Kes vastutab? 

Vastus on lihtne: kui „oma UX inimest pole“, siis teeb see, kes kõige entusiastlikum. Ja vastutab see, kes vahele jääb. 

Kogenumad veebiarenduse ja –turundusega seotud meeskonnad tunned aga ära selle järgi, et nende hulgast „UX disaineri“ või „kasutatavuse analüütiku“ vms ametnimetusega kodaniku leiad. Ametinimetusest olulisem on aga sisu: sellise inimese tööks on aidata hoida projektijuhil kätt pulsil, olla kõigi erinevate komponentide ühendajaks ning ideaalis osaleda kogu kasutajakogemuse loomise protsessis, ideest lõpplahenduse avaldamiseni. Tema töö on näha ühtaegu puid ja metsa ja kui vaja, tunda nägu- ja nimepidi nii metsavahti kui metsavaraste vaba aja graafikut. 

Mul on hea meel, et OKIA on üks selliseid ettevõtteid, kus kasutajakogemus on kesksel kohal strateegiast teostuseni ning selle hea eest seisavad kõik. Lisaks, muidugi, pühendunud „oma UX inimesele“ :)

Mis mõjutab kasutajakogemuse kvaliteeti?

Enimjagatud ja –tsiteeritud idee (http://semanticstudios.com/publications/semantics/000029.php) järgi on kasutajakogemusel 7 tervikkvaliteeti mõjutavat tahku. Üheskoos moodustavadki need elemendid kasutajakogemuse ja määravad selle kvaliteetsuse:

  • Kas see on kasulik? 
  • Kas see on kasutatav? 
  • Kas see on ihaldatav? 
  • Kas see on leitav? 
  • Kas see on ligipääsetav? 
  • Kas see on usutav? 
  • Kas see on väärtuslik? 

Nagu näete, on tegu väga lihtsa loeteluga, kus igale tahule on oma meetodid ja nendega tegeletaksegi läbi projekti elutsükli:

Kindlasti ei ole tegu absoluutse tõega ning netiavarustest leidub teisigi kasutajakogemust seletavaid pilte. Näiteks on tuntud veebivormide raamatu autor Luke Wroblewski teinud tänuväärset tööd ning osad tuntumad ühte kohta koondanud: 

User Experience Diagrams http://www.lukew.com/ff/entry.asp?156

Kuidas aidata kaasa kasutajakogemuse kujundamisele?

Dünaamilisust ja subjektiivsust silmas pidades võib öelda, et kasutajakogemust tervikuna ei saagi disainida. Tegu on mitme muutujaga võrrandiga ja isikliku emotsionaalse reaktsiooniga, mida kasutaja ei suuda ka ise kontrollida, rääkimata kõrvalseisjatest. Lisaks sellele mõjutavad kasutajakogemust juba eelnevalt mainitud mitmed välistegurid – näiteks bränditunnetus, hinnad, sõprade arvamused, meedia, aga ka tüli ülemusega, kallinev elekter, ja palju muud.

Kuna kasutajakogemus tervikuna sinu kontrolli all ei ole ega saagi olema, tasub seda enam tähelepanu pöörata kõigele sellele, mida suudad mõjutada. Jättes kõrvale kõik x-faktorid, saame me siiski tegeleda paljude meie mõjuvallas olevate teguritega:

  • eelnev kogemus ja harjumused, 
  • vajadused ja eeldused, 
  • motiivid ja kasutuskontekst.

Oluline on meeles pidada, et kasutaja saab oma kogemuse hoolimata sellest, kas planeerisid selle või mitte. 

Juhuse hooleks ei tasu jätta midagi, mille kujundamisega saad kasutajakogemusele kaasa aidata: kõike, mida suudad mõjutada, tuleks rakendada üleüldse kasutajakogemuse optimeerimiseks ning oma eesmärkide saavutamiseks.

Kasutajakogemus on kriitiline faktor edu või edutuse määramisel. Tegemist on tervikemotsiooniga, mis seostub sinu kasutaja jaoks sinu toodete tarbimisega ja defineerib, kui palju, kui mitu korda, kui hea meelega, kuidas ja kokkuvõttes millise hinnaga tahab sinu kasutaja sinu juures oma aega ja raha ja energiat kulutada. 

Sellest, kui hästi sina oma kasutajate kogemust oled suutnud suunata, võib sõltuda kõik. 

VAATA ka illustreerivat videot:

Meeldib?