Veerpalu ja virtuaalne laulev revolutsioon
Kunagi kogunesid inimesed vajalikel hetkedel Lauluväljakule, Balti ketti, Raekoja platsile ja tundsid suurt ühtsustunnet. Eks seda tehakse ka täna, aga siia on tekkinud üks tugevam rahvuslik dimensioon juurde – virtuaalne ühtehoid ning selle väljundiks on sotsiaalmeedia.
See, mis Andrus Veerpalu ümber toimub, on kahtlemata tragöödia. Ka mina usun siiralt tema puhtusesse ja pean teda viimaseks inimeseks planeedil, keda peaks mingi massijamaga ruineerima. Sügav austus tema suunal, ei unusta kunagi neid emotsionaalseid röögatusi, kui teleka vahendusel medalid tulid. Võimas! Võib kindlasti väita, et Eesti rahvas on taasavastanud suusatamise paljuski täna temale ja Kikule.
See, kuidas rahvas teda aga nii häälekalt hoiab ja kaitseb, on midagi enneolematut. 20 tunniga on Andrus Veerpalu heaks sõna öelnud 40 000 eestlast Facebookis ja see number tormab ülespoole, sekundis kümnete kaupa kohati. Seda on juba peaaegu lauluväljakutäis. Inimesed on hoolivad, ütlevad omalt poolt hea sõna. Mõni istus pool ööd üleval ja "refreshis" Veerpalu toetajate lehte Facebookis, kohati pisar silmanurgas. Rahvuslik ühtekuuluvustunne on leidnud tugeva ja uue väljundi, mis sotsiaalmeedia abil on võimalik hiiglaslikuks kasvatada loetud tundidega.
Mis siis, et see ei pruugi muuta tõestatud fakte, mis siis, et see ei pruugi muu maailma arvamust muuta. Oluline on see, et see teeb meile endile ja Andrusele head.
Minu jutu point
Hiljuti levis Facebookis ja muuski meedias üleskutse Keskerakondlike kalduvustega Tallinna TV suure eelarve vastu, ajal, mil lasteaiad on katastroofilises seisus. Neid näiteid on veel (Rimi lihaskandaali mäletate?) ja usun, et nii mõnigi jõuab lõpuks ka sihile. Kindlasti kasvatavad nad aga rahvuslikku ühtekuuluvustunnet, mis kipub kultuuritu hollywoodi-filmiläbu ja võsareporterite saastakihi taha kohati peitu pugema.
Loodetavasti osatakse perspektiivis piiri hoida ja rahvas ei plahvata päris iga tühise teema peale. Veerpalu lugu on aga kindlasti sellist hiigeltähelepanu väärt. Sotsiaalmeedia on tänane laulva revolutsiooni üks uusi võimsaid formaate ning võib olla massiivne vahend, millega tulevikus ühiskonda mõjutada. Kui seda oskuslikult kasutada, olgu sotsiaalselt, poliitiliselt või turunduslikult, on meil käes ehk tugevam (ja ka ohtlikeim?) vahend, kui meil seni ükski teine olnud on.
tajo
08.04.2011 12:05
“Sotsiaalmeedia on tänane laulva revolutsiooni üks uusi võimsaid formaate”
Laulva revolutsiooni jaoks pidid inimesed varahommikul bussi peale minema, läbi tolmuse Eestimaa tunde sõitma et jõuda lõpuks laulukaare alla, kodus tehtud võileivad paberi sisse pakitud. See oli tõeline tung ja tahe.
Andruse toetamiseks pidid tugitoolist ühe hiireklõpsu tegema.
Igasugused toetuslehed on toredad, aga “päris” maailma ga võrreldes on nende mõju ja kaalukus minimaalne. 15,000 virtuaalset Tallinna TV mahavõtjat pole erilist edu saavutanud ja ma pole veel lugenud, et 100,000 inimest kes Stop Killing Dogs FB lehega liitunud on, oleksid Koreas koerade tapmisele olulist mõju avaldanud.
Kaupo Kalda
08.04.2011 12:10
Tegelikult on ajad mõnes mõttes muutunud. Jah, see emotsioon lauluväljakul kohapeal oli võimsam, meeldejäävam, aga see juhtum on juba üsna võrreldav sellega, üks esimesi. Sajad, võibolla tuhanded inimesed istusid teetassiga poole ööni ja lugesid inimeste häid soove. Mingit suurt korraldust polnud vaja, ainult põhjust ja ühte punkti, kuhu oma tähelepanu koondada. Kui see ei avaldagi lõpuni mõju otsustele või rahvusvahelisele mainele, on see oluline inimestele endile ja rahvale kui sellisele.
tajo
08.04.2011 12:26
Ok, emotsiooni poolega olen nõus – sellist rühmateraapiat on vaja ja FB on peaaegu ideaalne koht selle jaoks.
Ken
08.04.2011 12:47
Kui nüüd fantaseerida selle üle, et kuhu see võib areneda:
Oletame, et sotsiaalvõrgustiku ja ID-kaardi isiku tuvastamise süsteem viia üheks tervikuks ehk iga hääl on reaalse jõuga. Arvutilaadsete seadmete kasutajate hulk suureneb ja mingi hetk on rahval võimalik võtta sõna sellise kaaluga, et ta pmslt suudab ise otsustade teatud teemade üle – vahetu demokraatia. Probleem on selles, et rahvas paraku ei ole piisavalt asjatundlik, et omaks pädevust kõigi asjade üle otsustada. Rahvas vast “hääletaks” bensiinihinnaks ka 0,5 Eurot kui saaks. Demokraatia “2.0″ on palju vastuolusi tekitav nähtus ja haavatav läbi populismi/reklaami jne.
Maido
08.04.2011 19:42
Ken +1, kuigi see demokraatia asi oleks päris cool. Mis hetkel toimub on aga see, et inimesed kipuvad endale liiga palju ette kujutama. Sinisilmsus on üldiselt levinud nähtus taolistel massiettevõtmistel – kaine mõistus kipub kaduma, kuna püütakse kellegile meeldida ja seepärast netiavarustes väljaöeldu väga ei päde täna. Ootame mingi 2-3 aastat, siis äkki :-)
Siim
09.04.2011 11:59
Tajo, tõid hästi välja emotsionaalse aspekti. Me ju kõik tahame toredaid emotsioone koguda. Täna üha “kiiremini keerlevas maakeras” polegi enamikel aega rohkemaks kui paariks klikiks emotsiooni saamiseks. KLIKK, näed kes Sinu 20 sõpra veel sama asja laigivad. 5sek ja järgmine KLIKK – uus emotsioon. Ja järgmine.
Ja kui selles kujuteldavas maailmas ka midagi reaalselt ära tehakse, st maailma muudetakse (“to live, to love, to learn, to leave a legacy”), on dünaamika ka tasakaalus.