Kohtukutse kättetoimetamine Facebooki kaudu – kas võimalik ka Eestis?

Tänases külalispostituses kirjutab Advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandeadvokaat Silja Elunurm pretsedendist – teadaolevalt esimene juhtum maailmas, kus kohus aktsepteeris kohtukutse kättetoimetamist Facebooki kaudu. Võib tõdeda, et Facebook on jõudmas juriidilises mõttes tigupostiga võrdväärsele seisusele?

The Telegraph andis teada, et esmakordselt Suurbritannias aktsepteeris kohalik maakohus kohtukutse kättetoimetamist Facebooki kaudu (loe artiklit siit). Kohalik finantseerimisasutus oli tulutult üritanud sisse nõuda tagasimaksmata laenu ühelt füüsilisest isikust laenuvõtjalt. Kohus aktsepteeris taolist kohtukutse edastamise viisi põhjendusel, et traditsioonilised meetodid tulemust ei andnud ja tõendatud oli, et kostja kasutab tihedalt enda Facebooki kontot.

Eestis on peamiseks senikasutatavaks kohtukutse ja dokumentide kättetoimetamise viisiks kättetoimetamine postiasutuse vahendusel (nn tähitud kirjaga väljastusteate vastu) ning tavalise postiteenuse edutuse korral kättetoimetamine politsei või kohtutäituri vahendusel. Lisaks kasutatakse ka üha aktiivsemalt dokumentide kättetoimetamist e-kirja teel, kui kohtule on adressaadi e-posti aadress teada. Lisaks ütleb tsiviilkohtumenetluse seadustik, et dokumente on võimalik edastada ka infosüsteemi vahendusel (elektrooniliselt). Dokument on elektrooniliselt kätte toimetatud juhul, kui saaja saadab dokumendi kättetoimetamise kohta kohtule kinnituse (nt e-maili teel) või avab dokumendi faili e-toimiku süsteemis. Kuna e-toimiku süsteemis eeldab dokumendi avamine ID-kaardiga sisselogimist, siis selliselt seotakse ära konkreetne dokument ning saaja.

E-kirja aadresse võib olla inimesel mitu, kusjuures mitmed need võivad olla nö „unustatud aadressid“, mida ei kasutata. Samas Facebooki konto on muutumas vähemalt noorema generatsiooni hulgas üheks peamiseks kommunikatsioonivahendiks, mille aktiivset kasutust on võimalik jälgida.

Facebooki kaudu kättetoimetamiseks tuleks seega selgitada, kas Facebook on käsitletav Tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses infosüsteemina? Printsiibis võiks ju olla, kuigi menetlusseadustik seda mõistet ei ava.

Probleemne on siinkohal asjaolu, et Facebooki keskkond ei võimalda dokumentide edastamist. Adressaadile on võimalik saata ainult tekstisõnum või link mujal asuvale dokumendile. Seega võiks olla kohtudokument kättetoimetatud Facebooki konto kaudu juhul, kui saaja kinnitab teate kättesaamist või kui avab Facebooki saadetud lingi kaudu dokumendi e-toimikus (sisenedes sellesse ID-kaardiga).

Ainuüksi kohtukutse teksti või dokumentide lingi edastamisest Facebooki kontole seega Eestis ilmselgelt seadusekohaseks kättetoimetamiseks ei piisa. Probleemseks võib osutuda ka olukord, kus Facebooki kasutaja on seadnud endale kasutajakonto avalikkuse piirangud. Sellisel juhul võib olla lisatingimuseks, et saaja saatja Facebookis enda sõbraks aktseptib. Samas on huvitav, kas kohtud oleksid valmis endale Facebooki kontod looma – ja kas kasutajad oleksid valmis neid endale sõbraks aktseptima? Igal juhul on selge, et meie elektooniline suhtluskeskkond on muutumas ning seadusandja ja kohtusüsteem peavad varem või hiljem uuendustega kohanduma.

PS. Viide artikli originaalile.

Advokaadibüroo Glikman & Partnerid, dokumentide edastamine, facebook, kohtukutse, kohus, kohutukse Facebooki kaudu, Silja Elunurm