Kui hiljuti kirjutas LMHB  advokaat meie blogis, mis on Creative Commons litsents, siis jurist Marika Žmenja tänane artikkel räägib lihtsalt ja arusaadavalt teemast üldisemalt, kuidas kasutada nii tasuta kui tasulisi pildipanku legaalselt. Kõik polegi päris must-valge – mis minu käes, see minu oma – ning tegemist on erinevate litsentsidega, mis reeglina ei anna sulle pildi kasutamisel absoluutset ja igavikulist õigust.

*****

 

Veebilehe värske toimetajana tekkis ka mul ühel hetkel vajadus fotode järele, mida oma veebilehe ilmestamiseks saaks kasutada. Olles teadlik, et fotode jms  pildimaterjali nagu teiste intellektuaalse tegevuse tulemuste kasutamine muul kui isiklikul,  hariduslikul või teaduslikul eesmärgil  saab  toimuda  kas  autori vm autoriõiguste omaniku nõusolekul, ei saanud ma fotosid selleks alla laadida suvaliselt veebilehelt, kuna selline tegevus  võib ilmselt kellegi õigusi  rikkuda.

Piltide¹ kasutamine litsentsi alusel

Avastasin, et on olemas hulgaliselt pildipanku, mis siis kas tasu eest või ilma pakuvad võimalusi fotode  allalaadimiseks.

Piltide kasutamine toimub üldjuhul  litsentsi alusel. Litsents on oma sisult õiguse andmine intellektuaalsest varast tulenevate õiguste teostamiseks litsentsitingimustes kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil ehk teisisõnu praegusel juhul fotode kasutusõigus. Litsents ei anna kasutajale piltide omandiõigust.

Esimeste fotode  allalaadimisel  andsin suhteliselt kergekäeliselt nõustumuse pildipanga litsentsitingimuste järgimiseks, ilma neid hoolikalt läbi lugemata. Kindlasti on seda nii teinud paljud, kuna litsentsitingimused on pikad, igavad, kohati ka arusaamatud ja peenes kirjas.

Mil viisil saab pilte kasutada

Õiguskuuleka kodanikuna (autoriõiguste rikkumine ei ole mitte ainult Eestis, vaid ka paljudes muudes riikides kriminaalkorras karistatav tegu, lisaks võib see kaasa tuua tsiviilvastutuse) tekkisid mul aga hiljem kõhklused, millisel viisil tohin ma fotosid oma veebilehel kuvada, et ei rikuks litsentsitingimusi- kas ma pean ära näitama foto autori või pildipanga nime, kust  see  pärit, kas ma võin pilte kasutada  reklaami eesmärgil jms.

Üks asi on ju pilt alla laadida enda tarbeks kasutamiseks oma koduarvutis või näitamiseks oma sõprade ringis, kuid teine asi on see teha avalikuks oma veebilehe kaudu, millele on juurdepääs üle kogu maailma ning kus foto  autoril on võimalik lihtsalt tuvastada tema fotode ebaseaduslik kasutamine ning seejärel esitada ka  kahjunõudeid. Piltide otsimiseks on olemas lausa otsimootor http://www.tineye.com,  mis vaevata leiab üleslaetud pildi või URL aadressi järgi üles veebilehe, kus (sarnane) pilt on avaldatud.

Kuna  fotosid veebilehele oli vaja ning seadusega pahuksisse minna ei tahtnud, võtsin kätte ning tutvusin põhjalikult  erinevate pildipankade litsentsitingimustega. Sain teada palju huvitavat ning soovin seda teadmist jagada ka teistega, kes võib-olla samamoodi nagu algul mina  ei viitsi litsentsitingimuste läbilugemisega end vaevata.

Litsentsitingimustega nõustudes sõlmid lepingu

Kõigepealt teadmiseks, et klikates „I agree“ nupule, nõustub piltide allalaadija/pildipanga kasutajaks registreerija  litsentsitingimustega ning seda tehes loetakse sõlmituks litsentsileping. Need lepingud on õiguslikult täiesti siduvad ning vastutusest pääseda  õigustusega, et need on vormistatud elektroonilise meediumi vahendusel,  ei ole võimalik. Samuti on autoriõigused kaitstavad pea üle maailma (autoriõiguste kaitset  reguleeriva Berni konventsiooniga on ühinenud 15.07.2010 seisuga 164 riiki, s.h ka Eesti).

Litsentsi tüübid

Piltide allalaadimisel tasub tutvuda eelnevalt erinevate  pakutavate litsentsitüüpidega. Litsentsitüübist sõltub, milline on pildi kasutusõiguste maht ehk, millised on lubatud kasutused. Juhul, kui pilte soovitakse kasutada mitteärilisel eesmärgil nt enda tarbeks, piisab kõige tavalisemast litsentsist. Kui soovitakse pilte kasutada kommertseesmärkidel nt kasutada t-särkidel, kruusidel, kalendrites, veebilehe templiitides ning neid müües niiviisi tulu teenida või kasutada massiliselt, tuleb valida laiendatud litsents. Mõnede pildipankade puhul nõutakse selliseks kasutuseks autorilt nõusoleku saamist (nt SXC.su).

Erinevatel  pildipankadel on litsentsid tähistatud erinevate nimedega. Tavaline litsents võib kanda nimetust  Royalty Free License (iStockPhoto)  või Standard Licence (Fotolia). Suuremate õigustega litsentsi nimetatakse Advanced Royalty Free Licence (iStockPhoto), Enhanced Licence (Shutterstock),  Extended License (Fotolia). Samamoodi nagu on neil erinevad nimed, on ka nende litsentsitingimuste sisu erinevatel pildipankadel erinev.

Näiteks võib erinevus olla piltide kuvamise suurusel digitaalses vormis s.h veebilehel. Kui iStockPhotol on on see maksimaalselt 800×600  pixelit, Fotolial  1000×1000 pixelit, siis Pixmacil vaid  400×400 pixelit, olenemata sellest, millises resolutsioonis pilt on allalaaditav.

Seega piltide kasutamisel tuleks endale selgeks teha,  millisel eesmärgil neid  kasutada soovite  ning selle põhjal valida sobiv litsents.

Kuigi üldiselt antakse litsents tähtajatult, võib mõni pildipank olla määranud tähtaja, mille jooksul litsents kaotab kehtivuse (nt Shutterstock´i  puhul, kui pilti ei ole kasutatud 6 kuu jooksul selle allalaadimisest, kaotatakse õigus selle kasutamiseks). Litsents kehtib üleilmselt ning  see ei ole üleantav, st teistele isikutele pildi allalaadija sama pildi kasutusõigust (all-litsentsi) üldjuhul edasi anda ei saa.

Lubatud kasutused

Lubatud kasutusi on tunduvalt vähem, kui keelatud tegevusi. Enamjaolt on nad erinevate pildipankade ja litsentside puhul  sarnased, kuid erinevusi võib olla nüanssides. Nagu eespool sai juba märgitud, annab laiendatud litsents suuremad õigused piltide kasutamiseks. Alati on lubatud kasutamine isiklikel, mitteärilistel eesmärkidel.

Üldjuhul saab pilte kasutada:

• Veebilehtede, blogide illustreerimiseks, uudiskirjade, bännerite, ikoonide loomiseks, multimeedia ettekannetes, mobiiltelefonides, on-line elektroonilistes kirjutistes (publikatsioonides, väljaannetes jms);
• Trükitud reklaammaterjalides, ajalehtedes, ajakirjades, raamatutes, brošüürides, flaieritel, CD/DVD ümbristel, filmi- ja videoesitlustel, kataloogides jms;
• Oma korporatiivse identiteedi  osana visiitkaartidel, kirjapäises jms;
• Oma kodu, kontori või avaliku koha dekoreerimiseks.

Keelatud kasutused

Piltide  kasutamisel kehtib sama  põhimõte nagu muude autoriõigusega kaitstud teoste  puhul üldse – lubatud on see, mis on sõnaselgelt  lubatud. Niisiis, kui tekib  kahtlus, kas pildi kasutus  ühel või teisel eesmärgil on lubatud või mitte,  eeldatakse, et õigust selle kasutamiseks ei ole  saadud.  Litsentsitingimustes on üldjuhul ära toodud lubatud kasutuste loetelu ammendavalt. Seega selles loetelus nimetamata tarvitused on keelatud.

Arusaadavuse huvides on esitatud litsentsitingimustes siiski ka keelatud tegevuste loetelu. Seda juhuks, kui on vaja täpsustada lubatud kasutusviisi. Kui näiteks on pilti lubatud kasutada reklaami eesmärgil,  kuid  see reklaam õhutab rassivaenu või siis näitab pildil kujutatud isikuid halvustavas kontekstis, on selline tarvitus keelatud.

Pilte on alati  keelatud kasutada  pornograafilistel, ebaseaduslikel, sündsusetutel  jm kõlblusetutel  eesmärkidel. Piltide kasutamine ei tohi seal  kujutatavaid inimesi seada ebasoodsasse valgusesse, nt esitamine tubaka- või  alkoholireklaamis. Piltide kasutus kas tervikuna või osaliselt kaubamärgi, teenindusmärgi, logo või muu päritolumärgi või nende osana on samuti keelatud.

Piltide müümine ja jagamine kas üksikuna või teiste piltidega koos on rangelt keelatud.

Kui on omandatud tavalitsents, ei tohi pilte kasutada kujundusmallides, mida kavatsetakse müüa ( kas siis on-line või mitte)  s.h veebilehe templiidid, fläšš templiidid, elektroonilised õnnitluskaardid jms.

Samamoodi on keelatud installeerida või kasutada pilte rohkem kui ühes asukohas samaaegselt või postitada pildi koopiat võrguserveris või veebiserveris teistele kasutamiseks (iStockPhoto). Kui on vaja kasutada pilte rohkem kui ühes asukohas või rohkem kui ühe inimese poolt, tuleb saada selleks laiendatud litsents.

Need on vaid mõningad näited erinevatest kasutuse keeldudest erinevate pildipankade puhul.

Pildipanga ja autori nime ära märkimine

Heaks tavaks on  märkida ära foto autor. Tegelikult on see nõutav ka autoriõiguse seaduse kohaselt. On küll autori otsustada, kas ta soovib, et tema autorsus oleks märgitud või mitte. Mõnedel pildipankadel selline nõue puudub, mõned pildipangad soovitavad seda teha viisakusest.

Nii mitmedki pildipangad (iStockPhoto, Fotolia) nõuavad artiklite, juhtkirjade  jm kirjutiste juures piltide kasutamisel autoriõiguse märke lisamist (nt iStockPhoto puhul [©iStockphoto.com/Artist’s Member Name], Fotolia puhul “© [Photographer"s name] / [Name of the agency providing the Image]“). Vastasel juhul on piltide kasutamine kirjutiste illustreerimiseks keelatud.

Pildipanga tagatised

Minu arust on oluline ka teada, milliseid tagatisi annab pildipank. Kui tasuta pildipankade puhul ei anta kasutajale mingit garantiid autoriõiguste kasutamise osas, s.t kasutaja enda riisikol on see, et piltide kasutamisega ei rikuta kellegi autoriõigusi (nt SXC.hu), siis tasuliste pildipankade puhul garanteerib pildipank (iStockPhoto, Fotolia), et piltide kasutamisega ei rikuta kellegi õigusi ning kui see peaks juhtumagi ja kasutajale sellekohane nõue esitatud, siis hüvitab pildipank kasutajale tekitatud kahju piiratud ulatuses (10 000$ tavalitsentsi puhul ja 250 000 $ laiendatud litsentsi puhul (iStockPhoto)). Meeles tasub seda pidada eriti juhul, kui kasutatakse tasuta pildipanku, sest pildi juures võib olla autori märge selle kohta, millisel viisil lubab ta oma pilti kasutada  (nt Morguefile).

Kokkuvõtteks

Lõpetuseks kordan üle mõned põhitõed.

• Fotode kasutamiseks peab olema kas autori nõusolek või litsents.
• Pilte võib kasutada ainult litsentsitingimustes märgitud eesmärkidel ja ulatuses.
• Kui tekib kahtlus, kas pilte võib  ühel või teisel eesmärgil kasutada, siis tõenäoliselt ei ole see lubatud. Täpsustamiseks võib teha järelepärimise pildipanga kontaktidel.
• Erinevate pildipankade litsentsitingimused (s.h erinevad litsentsitüübid) erinevad nüanssides,  seega on soovitav nendega eelnevalt põhjalikult tutvuda, kui tahate, et teie poolt piltide kasutamine toimuks  õiguspärasel viisil.

¹ Piltide hulka kuuluvad nii fotod,  vektorgraafika, fläššid jms ehk see, mis kehtib artiklis piltide kohta, kehtib ka fotode kohta ja vastupidi.

enhanced licence, extended licence, fotolia, istockphoto, litsentsid, photo stock, pildipangad, piltide kasutamine, royalty free license, shutterstock, standard licence, sxc-hu