Pabermeedia viimane vaatus
Aasta tagasi oodati, et mida see Apple jälle välja kuulutab. Tuli iPad. Enne seda oli tahvelarvutite turg marginaalne, peale seda on pea kõigi elektroonikatootjate esiliinil just tahvelarvutid ning isegi kõvemate superjahtide kajutites saab iga külastaja oma iPadiga temperatuuri muuta jms trikke teha.

See näitab tegelikult, kui kiiresti asjad muutuvad ja kui suur oli selle koha peal vaakum. Kui veel mõni aeg tagasi arvati, et klassikaline paberajakirjandus on hukule määratud, siis nüüd on leitud uus lootusekiir – tahvelarvutitesse laetavad tasulised elektroonilised ajalehed, mis lisaks muule erinevad paberajalehest rikastatud sisuga – rohkem pilte, videod jms. Meie Eesti Ekspress Pro on siin esiotsas. Iseküsimus nüüd muidugi on, kui jätkusuutlik see kõik ikkagi on ja kas ületatakse tasuvuskünnis. Täna veel mitte. Aga kontseptsioon on ju äge.
Paberajakirjandus
Üldine trend on aga kvaliteetselt ajakirjanduselt "reporteri"-stiilis massiläbule. Lugesin äsja ka üht pikemat lugu ühest Postimehe vallandatud ajakirjanikust, kes samuti sisukvaliteedi osas pehmelt öeldes mures on. Kui meie iPadi-laadsed rakendused tasuvuskünnist ei ületa, kas siis olemegi silmitsi vaid rämpsajakirjandusega? Mingi muutus peab siin tulema.
Paberotsepost
Paberotsepost töötab täna veel suurepäraselt. Kui sul ikka vedelevad ehituskaubamajade või nännipoodide trükised telekalaual, siis reeglina näed sa ka kedagi neid aplalt sirvimas. Mis oleks aga see vahend, mis ka selle rutiini paberivabaks keeraks? Kindlasti ei ole see e-postkastidesse saadetav spämm.
Filmidest nähtud tehnoloogia invasioon
Tänavune aasta toob tahvelarvuteid üha suuremas koguses ka meie kodudesse. Samuti räägitakse laialt, et just 2011 on see aasta, kus turule jõuavad alla 100 € maksvad nutitelefonid, mis ka sellele nishile tugeva tõuke massidesse annavad. Üha enam on kuulda, kuidas ühes või teises riigis mõni kool paberõpikutelt iPadidele üle kolib.
Hiljuti avati Elioni poolt digiraamatute müügi keskkond ning raamatulugerite hinnad on juba päris head. Tõsi, paljudele, kaasa arvatud minule, meeldib jätkuvalt raamatuid paberilt lugeda. Aga inimesed harjuvad, varem või hiljem. Ka kaardiga maksmine vindus pikki aastaid ja tänaseks on kaardimaksete arv juba ületanud 70% piiri. Meie pere 97-aastane vanaemagi eelistab alati kaardiga maksta, tema sõnul on see kiire ja mugav.
Ning telekad. Laiale avalikkusele veel võõras termin "Smart TV" on teed raiumas. Siin on vaid üks väike pidur – me oleme kõik äsja oma telekad välja vahetanud. Smart TV on muidu lihtsalt öeldes arvutilaadne võimekus telekas, ehk midagi sarnast nagu võrrelda tavalist mobiiltelefoni smart phone'ga. Näis, kas lähematel aastatel näeme telekas personaliseeritud või interaktiivseid reklaame. Pakun, et näeme.
Ford räägib, et nende tulevaste autode pardakompuutreid juhivad mobiiltelefonid. Kuidas sulle meeldiks näiteks reklaame vaadata ajal, mil istud foori taga? :) Ühesõnaga kõik, kuhu annab ekraani külge panna (k.a. külmkapid), on varsti kuidagipidi "smardid", personaliseeritud ja ühendatud.
Tänavareklaamidele on tekkimas konkurent – augmented reality. Põhimõtteliselt täna näiteks New Yorgis ringi jalutades on sul võimalik näha erinevaid infokihte, kui vaatad ringi läbi oma nutitelefoni kaamera. See on hästiintegreeritav ka turundusega. Kaugel siin integratsioon päikeseprillidegagi. Need pildid tegi meie Veiko sügisel New Yorgis:

Lisaks ühe mobiiltelefonidele mõeldud augmented reality appi "Layar" demovideo:
Samas siiamaani trükitakse suurtes kogustes pabertelefonikatalooge, kuid ma loodan, et need on juba mõne aasta pärast keelatud kui keskkonda reostavad ja ressursse laristavad vahendid. Minu hetkel 10-kuune nööbisilmne poeg näeb neid tõenäoliselt kunagi vaid muuseumites ja ajaloofimides.
Ühes kohas ma veel selget kiiret muutust momendil ei näe – need on pakendid. Nad muutuvad küll ökoloogilisemaks, üritatakse tekitada pakendiringlust (mis on meil üldiselt masendavalt kehvasti korraldatud), aga suures pildis tarbimine suureneb ja pakendite kogus samuti. Õnneks üha enam riike/omavalitsusi on keelamas kilekottide kasutamise.
Kiirelt muutuvad ajad
Praegu on kõik muutumas. Kliima, maailmamajanduse alustalad. Palju räägitakse sellestki, et tänane 300-aastane kapitalismimudel on oma aja ära elanud, Euroopa elatustase peab aga alanema, tõusevad Hiina, India jt. Kõik muutub, saati siis selline väike osa sellest nagu pabermeedia.
Minu jutu point ongi, et tänane aeg on ülikiirelt muutuv, kiiremini ja fundamentaalsemalt kui varem. Seesama iPad muutis teatud maailmavaateid vähem kui aastaga, me ei räägi siin enam 300-st või isegi 10-st aastast. See kõik kokku tähendab, et võitluses inimese ärkveloleku aja pärast läheb üha rohkem ja kiirelt kaalukauss digimeedia kasuks. Mitte, et see mingi suur uudis oleks.
Kokkuvõtteks soovin kõigile loovust ja mitte stampidesse kinnijäämist. Põnevad ajad, eriti meile ja teile, turundajad. Juba lähiajal on enimkasutatud keel Internetis hiina keel. Aeg hakata hiina keelt õppima. Või mis teie arvate? :)







Mari-Liis
17.01.2011 09:19
Meil on osadel töötajatel juba ammu hieroglüüfidega nimekaardid :p. Ja “hiinastatud” nimed.
Web 3.0 – kuidas läheb? « OKIA Blogi
22.06.2011 08:47
[...] siia juurde lugeda ka hiljutisi artikleid “Pabermeedia viimane vaatus” ja “Eksperiment: online-meedia [...]