Esinduslikkus. Kui sa pole just naine või läbinud mingi erilise kursuse, mis su osaliselt naiseks on muutnud, siis sa ilmselt ei kontrolli end perioodiliselt peeglist ega muretse selle pärast kui tuul su soengu natuke sassi ajab. See kõik on osa mängust ning elu võib olla ilus ka ilma järjepideva mukkimiseta.

Küll aga esineb olukordi, milles esinduslikkus on esmatähtis ning endast meeldejääva mulje jätmine võib olla elutähtis.Ilus näide on Hollywood, mis on kurikuulsalt üks kaootilisemaid ja karmimaid keskkondi maailmas – auk kuhu igaüks võib sisse hüpata, aga millest väljuvad puhtalt väga vähesed. Selleks et suurendada oma šansse läbi lüüa tuleb isegi tuntud tegijal ette võtta midagi, mis teda hallist massist eristaks. Ühelt poolt – kui sinu kui suure Hollywoodi produtsendi kontorist käib iga päev läbi mitukümmend stsenaariumit (või inimest), siis sinu eesmärgiks on tõenäoliselt kulutada oma väärtuslikku aega ainult nendele kes su tähelepanu mingil erilisel moel pälvivad; teisestst küljest, kui sa oled üks nendest paarikümnest inimesest, on sinu eesmärk tõenäoliselt end kõigi teiste seast esile tõsta.

Aga olgu – sa oled hotshot Hollywoodi produtsent ning su lauale jõuab reaalselt kakskümmend uut filmistsenaariumit päevas. Need on läbinud juba ühe professionaalse lugeja (khm, sekretäri) karmi sõela ning moodustavad hinnanguliselt koorekihi sellest, mis Joe keegid kusagil valmis on kritseldanud. Fakt on, et sa ei suuda elu sees kahtekümmet stsenaariumit päevas läbi lugeda – tegelikkuses on sul heal juhul aega sirvida neist kahte või kolme nädalas. Seega – mis võib olla lahendus sellele keerulisele olukorrale? Kas sa valid nende seast paar suvalist lootuses, et ülejäänud 99% ei sisalda seda üht, mis boxofficemojo edetabeli tippu jõuaks? Mille järgi sa valid? Pealkirja? Või valid hoopis selle üksiku stsenaariumi, mis ilutseb teiste kõrval ruužis karbis, mille peal on kuivanud must roos ja roostetanud nõelaga läbitorgatud šokolaadist südameke, lõhnastatud Versace'i Crystal Noir'iga, ning mille nimi on lähemal vaatlusel näiteks Dangerous Liaisons? See konkreetne näide on väljamõeldis – aga täpselt nii juhtub! Kümme-kakskümmend aastat tagasi oli säärane lisaväärtuse lisamine üks väheseid mooduseid oma stsenaarium produtsendi kätesse saada ja tõestada, et just sina oled lihatükk muidu magedas supis. Tänapäeval on see veel keerulisem, sest ka see on vanaks muutunud.

Kokkuvõtlikult: suurem osa inimesi usaldab oma esmamuljet, sest see kipub alatihti õige olema – ja valib instinktiivselt šokolaadi (kui mitte muul põhjusel, siis sellepärast, et see on magus). Tee lihtne test – kaua kulub sinu peas aega esmatutvustusest oma arvamuse kujundmiseni? Vaevalt, et selleks kulub terve minut – kui just midagi erilist su tähelepanu ei köida…

 

Moley-moley-moley-mooooooole!

Peale õige tervituse, kultuuridevahelise kehakeele mõistmise ja avatud suhtumise (mis kiires olukorras ei pruugi tagatipuks üldse võimalik olla) – eeldusel, et sa tahad et su uus potentsiaalne sõber sinuga ka edaspidi suhtleks – on sinu ainus relv, mis võimaldab tema radarile jääda, see kuidas sa annad talle oma kontaktinformatsiooni. Traditsiooniliselt on selleks vahendiks olnud visiitkaart.

Enne kui heidame pilgu mõnele eeskujulikumale (ja ühtlasi ka omapärasemale) visiitkaardile (millest vähemalt üksikud suurima tõenäousega (loodetavasti) su vererõhku üht või teistpidi mõjutavad) teeme kiire tiiru ajalukku. Nii hämmastav kui see ka pole, visiitkaardid on kasutuses olnud vaid ca. kolm ja poolsada aastat, millest suurem osa on need olnud esindatud kõige traditsioonilisemas formaadis: vahemikus 74×52 kuni 91×55 millimeetrit paksemast paberist ristkülikutena, mille peale on kirjutatud esteetiliste tähtedega kellegi nimi ja kontaktinfo. Pärast arvuti ja uute kommunikatsioonivahendite teket on visiitkaardi funktsioon aga oluliselt muutunud ning vähesed inimesed on huvitatud oma rahakoti ruunamisest liigse makulatuuriga. Selle kauni traditsiooni brutaalses hävitamises on süüdi mees nimega Alan Turing, kes ehitas 1937ndal aastal omanimelise masina, mis võttis ühest otsast sisse paberkaarte ning suutis nende peal oleva perforatsiooni alusel läbi viia arvutusi. Otseloomulikult ei tähistanud see konkreetne aasta visiitkaardi tegelikku surma – küll aga on tegemist hetkega mil terve maailm võttis täiesti uue suuna ning selle otseste tagajärgede hulka kuulub näiteks blogi, mida sa parasjagu huviga loed.

Heites kiire (ning mitte nii tõsine) pilk ajalukku, selgub et viimase neljasaja aasta jooksul on maailmas palju suuri asju juhtunud ning lihtsad lahendused pole enam ilmtingimata need, mille peale lootma saab jääda (klikk diagrammil avab selle uues aknas).

90% inimkonna tehnoloogilisest (ja vaieldavalt sotsiaalsest) arengust on aset leidnud viimase 300 aasta jooksul, sellest omakorda suurem osa viimase saja aasta jooksul

Informatsioon pole eales liikunud nii kiiresti ja olnud nii morfne ja kättesaadav kui tänapäeval ning sellest tulenevalt pole ka eales varem olnud keerulisem selle sees eristuda. Alljärgnevad visiitkaardid on näited nendest, mis on suutnud ajaga kaasas käia ning kui need just ei pane selle saajat telefonitoru kätte võtma, siis vähemalt sunnivad need saajat kaardi poole hetkeks vaatama.

 

Mark Ramadan

Digitopolis

Helena Ayers (toimetaja)

86 The Onions (märja kätelapi visiitkaart)

igvita.com

buro RuSt

Stefani Pfeil

Chris Jones

In Watermelon Sugar

Poul Nielsen

Pramod V. Niphadkar

Rajesh Rajan

Another Bloomin' Designer

Kevin Mitnick

Rik Jansen (klaveriparandaja)

Derek Michael Royer (massaažiterapeut)

Letterpress Ninja (trükikoda)

Agrie Paint Services (ühekordne kaart)

BC Adventure (ellujäämistreeningut tuvustav söödav visiitkaart)

Vitaly Friedman (kunstnik)

Adam Mayer

 

 

Või miks mitte teha nagu filmis!

 

Danny Ocean (Ocean's Eleven)

Hitch (Hitch)

Men In Black

 

 

Mida võtta arvesse oma väga isikliku visiitkaardi kujundmisel?

Alati on enam-vähem lollikindel lahendus viimase trendiga kaasas käia, aga see pole ilmtingimata pooltki nii stiilne kui kõigist oma konkurentidest eristuda. Nagu ülaltoodud näited loodetavasti demonstreerivad, on kõige aluseks inspiratsioon ja teostus mille peale keegi varem tulnud ei ole – samas on need kaks põhilist asja, mida pole kuigi lihtne mujalt näpata. Kui visiitkaart on aga hädavajalik ja telefon bump'imisest lolliks läinud, siis hea algus on lugeda mõnd kokkuvõtet, mis enkapsuleerib vähemalt need asjad, mille vastu eksida ei tasu. Näiteks siit.

business card, creative business cards, inspiratsioon, qr, visiitkaardid, {Disainisahtel}