Case study: ebaõnnestunud näide uudiskirjast (IKEA)
Masspostitus on üks tõhusamaid turundusvahendeid. Kõik reklaamkirjad ei ole spämm, mõnda soovid ise saada, sest tahad olla kursis. Mina olen tellinud huvi (töö) pärast päris mitme firma uudiskirjad, IKEA nende hulgas. Kahjuks on just nende kui tuntud hea turundaja uudiskiri nö. halb näide sellest kuidas ei tohiks uudiskirja vormistada.
Meie kogemusest ca 70% uudiskirja saajatest ei lae pilte kui pildid pole kaasa pandud. Paar % klikib lingile "Kui sa ei näe kirja korrektselt kliki siia". IKEA puhul ei ole pildid kaasa pandud.
70% näeb kirja sellisena:
30% vaatavad uudiskirja koos piltidega:
Moraal
Uudiskirja vormistamisel on mitmeid nõkse mida peab silmas pidama. Piltide koha pealt:
- Vaata oma uudiskirja ka ilma piltideta. Kas 70% lugejaist saab su sõnumi ka siis kätte?
- Kujunda või lase kujundada uudiskiri nii, et peasõnum ka ilma pilte laadimata selgelt näha on.
- Kasuta atraktiivseid pilte, aga mitte olulist sõnumit kandvate elementidena või klikipüüdjatena.
- … või saada uudiskiri koos piltidega. Jälgi, et kirja maht jääks mõõdukaks, soovit. alla 200 Kb.
Kui abi vaja – aitame nii planeerimise, teostuse kui saatmismootoriga.
Maido
03.05.2010 13:09
Hmm, mina isiklikult soovitaks küll pigem väljast laetavate piltidega e-kirju, kuna siis on esiteks kirja maht mikroskoopiline ning teiseks, kui ALT tekstid on korralikult / kasulikult kirjutatud, saab see, kes infot vajab, info ka kätte. Muidugi kogu e-kiri ei tohiks pildina olla, siis ta kukub suht ruttu Junki.
Kaupo Kalda
03.05.2010 13:13
Hmm, mida see mikroskoopilisus sul tänapäeval annab? Mikroskoopilise mahu nõue on vananenud. Tavaline keskmine uudiskiri on 20 Kb, koos piltidega hästitehtult 100 Kb. Vahet pole.
Indrek Siitan
03.05.2010 13:15
Mahuprobleem on tänapäeval üsna teisejärguline – see, kas kiri on 2 või 72kb, ei mängi ikka sisuliselt mingit rolli. Küll aga tekitab negatiivse emotsiooni sellise “katkise” maili nägemine ja isegi ku sa tahad-oskad-viitsid seda “Download images” nuppu vajutada, siis on seal mingi sekundi-paarine delay. Embedded piltide puhul antakse Sulle uuest kirjast alles siis teada, kui pildid juba kohal on.
Kaupo Kalda
03.05.2010 13:18
Indrek, täpselt minu mõtted.
Maido
03.05.2010 14:14
“Hmm, mida see mikroskoopilisus sul tänapäeval annab?” – kui sa oled vaid e-kirja lugeja, siis sa muidugi ei tea, mida suurem või väiksem andmemaht tähendab. Mass-postitajad saavad seda iga päev omal nahal tunda :-) Ega te ju ometi ei arva, et e-kirjadest ja misiganes netis liikuvast andmemahust rääkides mõeldakse vaid kasutajale?
Kaupo Kalda
03.05.2010 15:29
Maido, ma ei tea päris täpselt kui suur on siinkohal sinu isiklik kogemus masspostisüsteemidega, aga meil on spetsiaalsed serverid seda tööd tegemas. Ma isiklikult saatsin välja reedel ühe uudiskirja mis oli kogumahus 3 Gb. Ma ei näe siin vähimatki probleemi.
friizu
03.05.2010 15:48
Milles teil probleem on? ja kust see meie kogemus 30% vs 70% tuleb ? ja kaups, sina kuulud siis sinna 30% hulka?
Pildid kaasas uudiskirjad lendavad sageli automaatselt prügikasti 50% kasutajatest …
Maido
03.05.2010 15:53
Täidsa nõus, 20’000 – 30’000 adressaati pole standalone serverile mingi probleem :-)
Kaupo Kalda
03.05.2010 15:57
Ei ole probleemi :) Avamist näitab ju teadupärast kaasasolev pildike mis serverist tõmmatakse kui pildid laetakse. Näiteks eelmine nädal üks 40 000-le aadressile läkitatud kirja nn avamis- ehk piltidega vaatamise protsent oli 28%.
Ja mina vaatan neid asju koos piltidega vaid professionaalsest huvist.
“Pildid kaasas uudiskirjad lendavad sageli automaatselt prügikasti 50% kasutajatest …” Millele see väide tugineb? Väidan hoopis oma kogemusest, et näiteks click-trough number tõuseb hoopis koos piltidega saadetud meilide puhul.
Kaupo Kalda
03.05.2010 15:57
Maido, aga ma räägingi asjast professionaalsel tasandil mitte sauna-taga-nikerdajana :)
Mario
03.05.2010 16:00
Antud nõuanne on kindlasti väga vajalik väikeettevõtetele, kellel on väiksed meililistid (kuni 10 tuhat kontakti).
Selles, et mahu probleem on teisejärguline, te küll eksite, tegelikkus on midagi muud.
Väga olulised tehnilised nyansid mida peab jälgima on: saatmisvahemik ja kirja kaal.
Oletame, et kampaania peaks laiali minema 100 000-le kontaktile.
Kui meili mahuks on 5kb, siis tähendab see umbkaudu 500MB meililiiklust.
Kui meili mahuks on aga 100kb (või 200kb), siis on vastavad numbrid juba 10GB (või 20GB).
Nii, et kui masspostitaja tahab ka edaspidi kampaaniaid korraldada või üldse e-kirju saata,
ei ole tal eriti muud varianti, kui saata “katkiseid” kirju.
To Kaupo: Kõige olulisem! Kirju võid Sa ju välja saata, aga palju tähtsam asi on kirjade vastuvõtmine!
2-3 gigaseid kampaaniad ei ole jah veel hullu, järelikult polnud suur kogus.
Kuid see piir tuleb sulle sealt varsti ette.
Neid teisigi nüansse on siin veel palju, aga soovides edukaid katsetusi!
Kaupo Kalda
03.05.2010 16:05
Mario, konkreetne kiri läks 40 000 kasutajale, seega väga vähe polegi. Loomulikult väga suured andmebaasid + rohkelt pilte liigub seal piiri peal. Siis on võimalik mõelda ka jupitatud läkitamisele.
Come on, miks üldse saata kui enamikele turundussõnum kohale ei jõua? Vaata seda IKEA näidet. See pole turundamine, see on pigem hädapärane saatmine, sest teistmoodi ei saa/pole kombeks :)
Siim
03.05.2010 16:10
Kuidas suhtute sellisesse argumenti piltide mittekaasapanemise osas, et üha enam kasutajaid loeb oma kirju mobiilist? Ning enamik mobiilikasutajaid ei soovi, et kogemata kirja (kustutamiseks või arhiveerimiseks) avades “spämmipildid” kohe ennast laadima hakkaks.
Maido
03.05.2010 16:22
Kaupo, ma räägin samuti kogemusest ja isegi kuue-kohalistest numbritest (adressaatide arv). Üks põhjus veel, miks ei tasu pilte kirjale kaasa panna on see, et enamus maili programme ja veebipõhiseid maili lehitsemise keskkondi ei kuva embedded piltidel ALT tekste ja kui pildid on välja lülitatud (valdaval osal kasutajatest on vaikimisi), siis läheb väga suur osa kasulikku infot kaduma. ALT tekstid on esimene asi niikuinii, mida emailides olevatele piltidele ALATI külge peaks kleepima. Minu arvates see on väga kõva argument, miks laadida pildid väljastpoolt.
Kaupo Kalda
03.05.2010 16:26
Siim, eks see on ka oluline jah. Näiteks seesama IKEA kiri Gmaili pealt iPhonega vaadates on 0-turundusväärtusega, ma ei saa isegi pilte sisse lülitada, pole sellist kohta. Argument mahu mõttes muidugi on kui kilobaidid on kangesti arvel.
Maido, alt-tekste loeb kes? :) Kaasapandud piltidega meile vaatasime kõigis keskkondades, brauserites jne, kõikjal kuvas kenasti.
Ma siin murran jälle paradigmasid :)
Maido
03.05.2010 16:29
Üks põhjus veel… näiteks isegi Outlook 2003 vaike-installikas ei suuda kuvada e-kirjale kaasa pandud pilte. Ja ma ei usu, et mõni kontoritöötaja seda väga internet security settingutest muuta oskaks? Loodame parimat. Veel hullemad on lood uue Outlook 2007′ga – embedded piltide kuvamiseks peab Outlook need enne “salaja” arvuti kõvakettale salvestama, aga see funktsioon on turva-seadetes vaikimisi ära keelatud. Jällegi olukord, kus tavakasutaja on teadmiste nappuse tõttu ummikus…
Maido
03.05.2010 16:30
Kaupo, ma ütleks nii, et ALT tekst pilti küljes on nagu clickTAG banneri sees… muidugi oleks tore, kui kumbagi poleks, selle koha pealt ma täidsa toetan innovatsiooni :-P Aga näedsa…
Taavi
03.05.2010 16:50
Pilte ja linke sisaldava reklaami saatmise puhul võiks jälgida, et linkide/piltide aadresside abil ei toimuks lugeja tuvastamist. Kui ka mõnes lingis on mingi pikk tähtede ja numbrite kombinatsioon, siis viitab see üsna suure tõenäosusega reklaamija soovile kontrollida, kuidas sa reklaami peale reageerid. Üldsusel on ilmselt savi, kuid näiteks ma ei pea selliseid reklaamijaid (st. automaatselt ka nende valitud reklaamibüroosid) eetiliseks ja tavaliselt nende kirju ei ava.
Olukorda aitab parandada, kui kirja alguses on link veebilehele, kus saab soovi korral sama teadet lugeda. Kusjuures URL peaks olema lihtne, loetav ja kindlasti mitte peidetud mingi teksti a la “saad lugeda siit” varju, nagu ülal olevas IKEA näites. Alles siis mõjub saadetis usaldusväärselt, ja seda ka siis, kui ma ei ole just sihtgrupp.
Kaupo Kalda
03.05.2010 16:57
Ma ei ole pikka aega saanud ühtegi uudiskirja mis ei träkiks klikke, sisuliselt võib öelda, et see on standard. Neid kes tõesti sellele reaalselt tähelepanu oskavad pöörata on ilmselt käputäis turundus-/it-spetsialiste.
Veebisloetava versiooni link võiks olla nähtav tõesti. Sellegipoolest on sellele klikkijate % kahjuks marginaalne, minu kogemusest.
Taavi
03.05.2010 17:26
Just nimelt. Eesmärgiks võikski seada, et kasutajaga personaalse sideme loomine toimuks alles reklaamija enda veebikeskkonnas ja mitte turundusfirma poolt laiali saadetud kirjade abil. Oma lehel on neil võimalik pakkuda usaldusväärset ja nii intrigeerivat sisu või teenust, mis paneb inimese oma meeleldi nende kliendiks hakkama võis siis vähemalt alustuseks oma e-posti aadressi “loovutama”.
E-turundus-firmadel ja veebilahenduste loojatel on siin hea võimalus oma kliente koolitada ja neid õigele teele juhtida.
JJ
03.05.2010 20:29
Igasugune trackimine on out ja selle markeerin spämmiks. Kirjadesse väliseid pilte ei laadi, sest vajalikud pildid pannakse kirjaga kaasa.
Silver Ernesaks
05.05.2010 13:31
Küsimus:
Mis on saanud tavast ehitada turundusmail tabelitega ning panna pildid taustapildina? Vähemalt vanemad Outlookid ja enamus veebipõhiseid lugejaid näitasid pilte automaatselt (absoluutsed URLid), ilma neid sõnumile lisamata.
Arvamus:
Kuigi ma olen siinkohal nõus, et kirja maht ei loe tänapäeval midagi. Ka need mainitud mobiilis mailide lugejad on reeglina piisavalt targad ja loevad vaid tuntud aadressidelt tulnud sõnumeid.
Kaupo Kalda
05.05.2010 13:54
Taustapilte ei kuva enamus veebimeilereid, Gmail, hot.ee jne.
Marko
05.05.2010 16:07
Ei mõista mina seda paranoiat, et kui on kirjas trackimine, siis on kohe spämm ja paha. Kui sulle kiri on juba tulnud, järelikult on sinu aadress saatjal olemas nagunii. Ja reklaami laialisaatja peab ju esitama tellijale mingi tulemuse kampaania kohta, selleks ka trackimine. Samuti hõlbustab see välja astumist antud listist või baasist, kuna igale kirjale lisatakse personaalne listist lahkumiselink (enamasti on olemas, tänapäeval vist lausa kohustuslik). Nii et mind huvitab, mille eest suured trackimisekartjad ennast “kaitsevad”, saavutada tahavad või mis nende peas üldse toimub.
Muidu muu jutuga enamjaolt nõus, aga see mahuteema mängib suurte koguste juures ikka päris olulist rolli. Muidugi kui firma ise saadab enda kliendilistile uudiskirja (nagu antud näites peaks olema), siis ei tohiks vast nii oluline olla, et välk-pauk kohe peab kiri kõigil laiali olema ja enamasti pole ka baas nõnda suur, et mahu pärast põdema peaks. Nii antud näite puhul saaks tõesti kindlasti paremini.
w
06.05.2010 15:26
kaups – kui veebimailerid tahavad teistsugust kirja, no jeebus, antagu siis seda neile! gmail, mail.ee, hot.ee, hotmail.com ja peaks enamus eestis kasutatavatest veebimeileritest kaetud olema. ülejäänutele saadad outlooki jaoks tuunitud meili. simple.
a mis teie spämmitarkvara identifitseeriv bitt muidu on, ma paneks selle oma spämmimootorisse sisse nüüd :)
Kaupo Kalda
06.05.2010 15:53
W (nimega palun edaspidi), sa ju ise ka ei usu oma juttu mida just rääkisid?
Robert
11.05.2010 17:17
Uudiskiri uudiskirjaks, mul veel parem näide imelikust suhtumisest turundamisse – Tartu linnal on olemas Facebook ja Twitter aga nende eeloleva hooaja turismimaterjalides (ka pdf-id netis ja info kodulehel) on taksohinnad rohkem kui aasta vanad ja paljusid toitlustusasutusi ei eksisteeri. Need on kaks “infot” mida ma olen nüüd proovinud leida. Et rõhuasetused info esitlemisel on minu arust kaldu selgelt vales suunas.
Võime twitterdada ja facebookis möllata, aga kui ma lähen nüüd rattaga linna taksode pealt tegelikke hindu ja tellimisnumbreid kirjutama, siis on midagi ju valesti :)