Kommentaarid Miks meile meeldib open source vabavara (Joomla, WordPress, Magento)? kohta

Kirjutas Tõnu Runnel

Tõnu Runnel — Wed, 21 Sep 2011 17:51:48 +0000

Frontend on arendamiseks avatud igaühele. Backendi arendab ja hooldab Edicy tiim ja on kõigile klientidele ühesugune. Erisusi pole seal tarvis ning tänu ühtlusele saab klient lõpuks soodsama teenuse kui enda jaoks installitud ja kohandatud WordPressi eest vastutust kandes.

Rahvusvaheline standard on õõnes sõnakõlks kui arendaja on koodi modinud. Samuti ei tule standard sulle appi kui sait on maas või WP update tegi midagi katki. Automattic vastutab ühe, teie arendaja teise, plugina arendaja kolmanda ja hostija neljanda tüki eest. Aegajalt langeb vastutus kuhugi nende vahele.

Kirjutas Kaupo Kalda

Kaupo Kalda — Wed, 21 Sep 2011 11:02:52 +0000

Nii ja naa, osaliselt õigus. Kuidas näiteks Edicy puhul inimfaktori risk väiksem on? Seda ei saa ju ka väljastpoolt arendada, pole oskustki. Samuti – palju seda arendab, paar-kolm inimest? Ma ei ütleks, et see üldpildis kuidagi vähemriskantne on. Samas on vabavaralistele platformidele kümneid tuhandeid valmis või poolvalmismooduleid, mis alati pole vajalik, aga tihti on vs näiteks nimetatud Edicy, kus sisuliselt iga tükike on kallis tootmine ja eritellimus. See on kindlasti teema, mille üle võib pikalt vaielda, mõlemal omad eelised, aga meie valik on tänase seisuga kindlasti nn rahvusvaheline standard.

Kirjutas Tõnu Runnel

Tõnu Runnel — Wed, 21 Sep 2011 10:17:57 +0000

Vabavaralise sisuhalduse puhul jääb alati ports jooksvaid jätkukohustusi kliendi õlgadele ilma et ta sellega arvestada oskaks: tarkvara uuendamine, turvapaikamine, hostingusüsteemide ja tarkvara kestev klapp.

Küsimuste arv kasvab hüppeliselt kui agentuur on teinud custom disaini, enamgi veel siis kui muudatusi/häkke on tehtud backendis. Mängu tuleb ka inimfaktor (konkreetne progeja) täpselt nagu kohaliku agentuuri puhul.

Tulevikukulu. Risk, mida enamikul ettevõtetel pole otstarbekas võtta.

Mõistlik on saite hakata ehitama veebiteenustele nagu Squarespace ja Edicy. Drupali põhjale on ka veebiteenuseid loodud. Ka WordPress.com võib kunagi tulevikus saada custom disainide toe.

Mõelge hoolega enne kui ise oma saiti hostima hakkate.

Kirjutas Taavi

Taavi — Sun, 01 May 2011 06:37:32 +0000

“… Alternatiiviks on veidi tagasihoidlikum lahendus nimega Drupal.” Minu arust pole see õigustatud lause. Peale selle, et Drupali peale saad ilusat koodi kirjutada on ta ka kõige kasutajasõbralikum . Tal puudub konkreetne backend ning võimaldab head kasutajahaldust. Sellega mõtlen seda, et mu klient näeb ainult seda, mida tal vaja näha on, ei midagi rohkemat ega vähemat. Õigetes kätes on võimalik teha Drupali kasutamine WordPressist lihtsamaks. Võimalik, et Joomla omab rohkem pluginaid (millest paljud on tasulised) kuid minu arvates Drupal lihtsalt omab.
Tahaks saada põhjendust lausele kus väidetakse, et Drupal on tagasihoidlikum (Mida see lause peaks tähendama üldse???).

Kirjutas Inz

Inz — Fri, 22 Apr 2011 13:06:53 +0000

Ma olen ise veebiasjandusega tegelenud ajast kui veel notepad oli pea ainsaks töövahendiks ja seoses sellega ka enamuste cms-idega kokku puutunud. Mulle isiklikult on jäänud põhiliseks lemmikuks Joomla (juba Mambo aegadest), mille peale on ehitatud ikka igasuguseid vidinaid, alates tavalistest “visiitkaart” tüüpi veebidest kuni keerukate intraneti rakendusteni välja. Võimalused on ikka tohutud ja kui oskad, siis suudad asjad ka lõppkasutaja jaoks frontendis üsna lihtsaks teha.

Võrreldes Joomlat mõne väikefirma poolt arendatava cms-iga on viimased ikka õudus kuubis. Samas peab mainima, et on puudusi ka Joomlal, näiteks 1.5 versioonile eelmiselt üleminek hõlmab ikka tohutult käsitööd, turvavead on kõigile teada(sellest saab mööda üldjuhul kui spyderiga “auku” otsitakse – generaatori rida tuleb lihtsalt eemaldada koodist), paljud komponendid-moodulid-pluginad on tasuliseks tehtud jne.

Kokkuvõtvalt eelistaks vabavara iga kell ja paljud veebi väljast tellinud ettevõtted teevad seda samuti, kuid enda teadmata, sest Joomlat on näiteks üsna kerge tweekida selliseks, et isegi koodist ei loe välja mis looma peale sait ehitatud on…

Kirjutas Praktilised Wordpressi pluginad, vol1 « OKIA Blogi

Praktilised Wordpressi pluginad, vol1 « OKIA Blogi — Fri, 04 Mar 2011 06:42:11 +0000

[...] pluginad, vol1 Kirjutas Kaupo Kalda Me oleme korduvalt rääkinud, miks on hea eelistada veebitegemisel vabavaralist tarkvara, olgu selleks Joomla, WordPress, Drupal vms. Üks nende paljudest eelistest on suure hulga [...]

Kirjutas Internetiturunduse horoskoop 2010 – kuidas läheb? « OKIA Blogi

Internetiturunduse horoskoop 2010 – kuidas läheb? « OKIA Blogi — Mon, 06 Dec 2010 07:53:29 +0000

[...] Eks siiamaani on neid, kes müüvad ja neid, kes ostavad kodukootud pisirakendusi, mille perspektiiv ning ajaga kaasaskäimine on küsitavad. Tänavu kirjutasime sellest ka artikli, miks me eelistame ja soovitame ka klientidel eelistada vabavaralisi lahendusi. [...]

Kirjutas Tanel Põld

Tanel Põld — Sun, 24 Oct 2010 22:50:06 +0000

Lihtsalt blogi tegemisel ei kõhkle WordPressi installida. Võibolla isegi blogspotis registreeriks. Joomla teenuseid on kah pakutud, aga siis…

Tõstaks siia joonele ka TYPO3 sisuhalduse. Üks tegelikult ka vana turul olija ja alati teiste kõrval oma rida ajanud.

Väga dünaamiline mallide haldus, täielikult kontrollitav sisu elutsükkel ja pikaajaliselt ühilduvad laiendused. Core kallale ei ole kunagi vaja minna. Hea dokumentatsioon.

Andke kasutajale tema vajadustele vastavalt confitud haldusliides ja korralik koduses keeles kasutusjuhend ja ongi kasutajatoe mured praktiliselt lahendatud.

TYPO3 on ilmselt siiani üks võimalusterohkem, paremini laiendatav/seadistatav ja kujundatav süsteem.

Kirjutas toivo

toivo — Tue, 07 Sep 2010 16:43:09 +0000

“Kas siin ei teki aga küsimust inimesel, et mille eest ta siis tegelikult maksab? Mooduli installeerimise eest mitutuhat krooni, mis võtab suht vähe aega?”

juuste lõikamine võtab ka suht vähe aega ja on ju lihtne.

Kirjutas Sala

Sala — Thu, 26 Aug 2010 11:13:42 +0000

Toomas täiesti olemas. Taksonoomiatega annab isegi ilma moodulita arendada.