Miks meile meeldib open source vabavara (Joomla, WordPress, Magento)?
Firma X tellib firmast Y kodulehe, mis jookseb firma Y isetehtud sisuhaldustarkvaral. Firma Y satub raskustesse (Eestis kahjuks üsna tihe nähtus) ja tellija on oma murega üksi – ükski teine veebifirma naljalt võõrast sisuhaldust arendada ei taha ja tihti ei saagi (kood on näiteks krüpteeritud või litsentsilepinguga väljastpoolt arendamine keelatud). See on vaid üks põhjuseid miks "open source" vabavara on hea.
Mis on open source vabavara?
"Open source freeware" ehk avatud lähtekoodiga tarkvara on vabavara, mille kood on arendajatele avatud ning mille taga on tuntumate lahenduste puhul reeglina suur arendajate kommuun, kes arendavad nii põhimootorit kui rohkeid lisamooduleid, mida pakutakse teistele tihti tasuta või väikese tasu eest. Korralik open source sisuhaldustarkvara on ka hõlpsalt uuendatav ja sul pole 3 aaasta pärast probleemi, et sinu veeb on tehniliselt vananenud.
Sedasorti tarkvarade puhul võib esineda ka miinuseid, näiteks kohati on kasutajaliides veidi keerukas kasutada, sest süsteem on lihtsalt nii massiivne.
Tuntumad open source vabavara veebihaldusvahendid on Joomla, Drupal, WordPress, Magento mis kuuluvad ka OKIA arenduskompetentsi.
Suurim risk: sa laulatad end kohaliku väikearendajaga
See on kliendi poolt vaadatuna vast üks hullemaid (ja kahjuks väga tõenäoline) stsenaariumeid - kohaliku väikefirma telefon ei vasta ühel päeval või pole nende teenus enam rahuldav. Sedasorti õnnetuid oleme näinud viimasel ajal tunduvalt rohkem kui korra meie uksele koputamas.
Sul ei ole sisuliselt mingit shanssi kodulehe arendajat vahetada, oled nendega laulatatud ning arendajat vahetades pead alustama sisuliselt nullist (peale eeltöö ja sisuloome kui need on paigas).
Open source tarkvara arendajaid on kõikjal üle maailma, ka Eestis. Vahetus ei ole kunagi liiga lihtne, aga open source puhul oluliselt valutum ja muidugi odavam. On müüt, et asja taga pole konkreetset supporti ja vastutajat – meie kogemusest on pigem kiirem abi saada vabavara arendajate kommuunist kui mõne kohaliku arendaja käest.
Väikefirmade sisuhaldused ei pruugi olla piisavalt ajaga kaasas
Seda mitte vaid trendisõnana vaid näiteks otsimootorites leitavust silmas pidades, süsteemi poolt vaadates ülesehituselt, uuendatavuselt, uutelt tehnoloogiatelt, turvalisuselt, funktsionaalsuselt, templiitide kasutatavuselt, arendatavuselt jms.
Open source on kõigile odavam, ka uuendused
Meie OKIA's loobusime oma sisuhaldustarkvara arendamisest (mida olime teinud 10 aastat). Lihtne arvutus näitas, et selleks, et asi käiks ajaga kaasas ja oleks maksimaalselt hea kuluks arendusele vähemalt pool kuni miljon krooni aastas. IGA aasta, ka tulevikus, arendusena. Kusjuures samas müües sellest summast vähem litsentse, sest Eesti turg on väike. Seega meie jaoks oma sisuhalduse arendamine oli kahjumlik.
Klient võidab ka – open source tarkvara on tasuta, ka uuendused. Seega win-win.
Kuna rohkelt on tasuta "pluginaid" ehk lisamooduleid on vabavara arendamine reeglina kiirem ja odavam ning raha saab kulutada pigem arendusele kui vundamendi ehitamisele.
Jagatud kogemus – community
Tuntumate open source tarkvarade taga on reeglina suur kommuun, sajad ja tuhanded arendajad üle maailma, kes jagavad kogemusi, loovad ning pakuvad tasuta või tasu eest rohkelt valmismooduleid, peavad foorumeid, annavad üksteisele nõu. Kõik moodulid pole tihti kohe lõpuni kasutatavad ja vajavad viimistlemist, kuid kiirendavad arendust ja vähendavad töö maksumust tellijale.
Kohaliku väikese sisuhalduse arenduse taga on tihti 1-2 mehe kompetents.
Milliseid open source sisuhaldussüsteeme eelistada?
Keerukamate ja tulevikus tõsisemat arendust vajavate lehtede puhul oleks hea valik Joomla. Süsteem on väga põhjalik ja võimas, kasutada veidi keerukam, kuid õpitav. Meil OKIA's on mitu suurklienti kes on koolitanud inimesed Joomlat kasutama ning kõik ettevõtte veebid tehakse ühtselt sellele platformile. See on kindlasti tark ja jätkusuutlik valik. Joomla on ühtlasi enimlevinud sisuhaldusplatform Eestis (vt. Sauruse uuringut) ja meie andmetel ka mujal maailmas. Alternatiiviks on veidi tagasihoidlikum lahendus nimega Drupal.
Väiksemate kodulehtede ja eriti blogi olulisel kohal sisaldavate lehtede puhul on heaks valikuks maailma populaarseim WordPress. Selle peale on ehitatud ka OKIA veeb. WordPressi on väga lihtne kasutada.
E-kaubanduseks sobib hästi Magento, millel on täiesti piisava funktsionaalsusega tasuta versioon ning võimalus ise mooduleid juurde arendada. Alternatiiviks on Joomla + VirtueMart lisamoodul.
Kõike seda saab ka meilt, OKIA'st. Võta julgelt ühendust.
***
PS. Vaata ka Best Marketingi artiklit "Kas kasutada kodulehe ülesehitamiseks avatud koodiga tarkvara või tellida veebilehe sisuhaldusmootor rätsepatööna veebiarendajalt?"
Silver Hage
18.02.2010 11:16
Huvi pärast küsin, kas OKIA on alati open source’i peal olnud või oli teil ka kunagi oma kodukootud CMS kasutusel ?
Kaupo Kalda
18.02.2010 11:20
Silver, loe lõiku “Open source on kõigile odavam, ka uuendused”.
x
18.02.2010 11:36
oo, tõmbasite lõpuks püramiidile vee peale? aga muidu õige otsus.
Maido
18.02.2010 11:44
Mina leidsin huvitava paralleeli vabavara sisuhaldussüsteemide ja mobiiliteenuseid pakkuvate ettevõtete vahel – mõlemad pakuvad oma asja nö. tasuta, aga peidetud kulusid on nii palju, et lõppkokkuvõttes kujuneb hind suuremaks kui karbitoote puhul :-) Ok, hind = tasuta ja võimaluste nimekiri vabavara puhul = tohutult lai, kuid kõige selle tasuta süsteemi käimalükkamine nõuab väga mitmeid tuhandeid rahasid + arendus pole samuti tasuta :-) Tunnihind tiksub, tik-tak-tik-tak…
Silver Hage
18.02.2010 11:45
Uhh piinlik, peaks tähelepanelikumalt lugema :)
ap
18.02.2010 12:09
Maido, minu praktika näitab et ega nende “karbitoodete” käimalükkamine CMS-i puhul vähem tik-tak raha ei küsi.
ÜLITÄHTIS on see et aasta või paar peale veebi “valmimist” ei peaks kogu asja nullist alustama kuna sa ei leia mõistlikel tingimustel kedagi kes tundmatul platvormil tehtud asja oleks valmis täiendama.
Maido
18.02.2010 13:04
@ap just, ma sellele mõtlesin kah korra… ma nimetan seda “ükskord Saurus, alati Saurus” effektiks – reeglina iga 2-3 aasta järel uuendavad ettevõtted oma kodukaid niikuinii ja siis tekib igal juhul kulu, vahet pole kas vabavara või karbitoode. Vabavara puhul on kulu mõneti väiksem, samas pädeva arendaja leidmine raske, sest klient ise ei suuda midagi kahjuks.
Carl Rannaberg
18.02.2010 13:14
Google trende vaadates on näha, et WordPress ja Joomla on olnud viimastel aastatel olnud kaks põhitegijat ja WordPressi populaarsus viimasel ajal Joomlast möödunud. Drupal on rohkem keerulisematele süsteemidele keskendunud ja arendajakesksem kui Joomla ning seetõttu populaarsus ka väiksem. Magento on aga nišitoode ja hiljuti alustanud võrreldes ülejäänud kolme tegijaga.
http://www.google.com/trends?q=wordpress%2C+joomla%2C+drupal%2C+magento&ctab=0&geo=all&date=all&sort=0
Oliver
18.02.2010 13:17
Eesti CMS-de puhul oleks ka üsna ebaloogiline, kui enam-vähem väikesed ettevõtted, kes tegelevad asjaga enda põhitöö kõrvalt, suudaksid konkureerida vabavaraliste lahenduste sadade tuhandete kasutajate poolt loodud täiendustega või tasuliste CMS-de n-ö suurte tegijatega nagu EllisLab, kellel on kordades suuremad eelarved ja kellel see on igapäevane põhitegevus.
Kaupo puudutab seda artiklis kah, et kui sa globaalselt enda toodet ei müü, siis see lihtsalt ei tasu ära ja järelikult ei ole mõtet ka edasi eriti arendada. Oleme enda lühikese tegutsemisperioodi jooksul isegi liiga tihti kokku puutunud olukordadega, kus (tulevasel) kliendil on olemas enam-vähem töötav leht, aga tahavad täiendusi. Praegune teenusepakkuja midagi susserdab, keerab kuidagi mõned asjad kokku, aga üldiselt ei ole asi mugav ega enam ka selline nagu alguses taheti. Siis otsitakse muid lahendusi ja pöördutakse meie poole. Mis selgub? Leht on tehtud mingi veidra in-house CMSi peale, mille arendamine lõpetati tõenäoliselt 3-4 aastat tagasi ja kus kõik asjad toimivad tänu mingitele imehäkkidele. Kui seal midagi muutma hakata, siis on hea risk, et kogu kaardimaja vajuks kokku – ja tegelikult ei saagi muuta, sest lepinguliselt on kellelgi teisel keelatud sisuhaldustarkvara näppida.
Üldiselt õnneks tundub ka, et vaikselt hakatakse seda mõistma ja oma sisuhalduse väljatöötamine jääb vaikselt minevikku. Vabavaralistest lahendustest peamiselt kasutame DjangoCMSi, sest pythonis midagi eriti paremat ei leia. Kuid ka Joomlat, WordPressi, Magentot jm. Muidugi tuleb ka vabavaralisel ja vabavaralisel tarkvara vahet teha. Oleme nt puutunud kokku ka OS Commerce’i platvormiga, mis võrreldes Magentoga on täielik õudus.
Erti
18.02.2010 13:22
Open Soruce on tõesti tark ja jätkusuutlik valik. Väikeettevõte saab sellega tegelikult ka majasiseselt ise suurepäraselt hakkama kui veebile just liiga suuri nõudmisi ei esitata. Disain tuleb ehk vaid ainsana väljastpoolt sisse osta (või mõistliku hinna eest mõni unikaalsem template muretseda).
Suurettevõtte puhul tuleb ilmselt ka Open source’i, nt Joomla, puhul arvestada, et keerulisemate lahenduste tarvis on vajalik tugev partner, kes ise süsteemi hästi tunneb. Eriti erilahenduste korral, kus vajalikke mooduleid ja komponente tuleb ka pisut ringi programmeerida. Aga ka vaatamata sellele tagab see selle, et kui partner sinuga kaasa ei kasva, siis on võimalik lihtsalt turult uus pakkuja leida.
Eestis on Joomla kommuun keerdunud http://www.eraser.ee ümber.
Peeter Marvet
18.02.2010 14:00
Viimasel ajal on neid, kelle “portfooliosse kuuluvad wordpress, joomla jne” tekkind päris palju ja mul mõlgub keelel küsimus kuidas neid omavahel võrrelda.
Mulle meeldib automattic’u loosung “code is poetry” ning ma tahaks näha seda ka raha eest tehtud teema kataloogi kiigates. Igast pisiasjad, nagu toimetulek ilma all-in-one-seo pluginata, raamistike kasutamine ja childtheme’id (aga võibolla ka mitte), igast hookide tunnistamine, lokaliseerimine .po abil.
Muideks, kui kedagi huvitab siis tõlkisin Thematicu ja enamuse WPML’ist ära. Pole veel tagasi kontribuutinud kuna vajaks veidi silumist, kui on viitsimist üle käia ja/või testida andku teada :-)
Ning mul on mõned pisinässerdused teemal suva SQList wordpressi, toomaks nt uudistearhiivi üle mingitest imetabastest kodumaistest rakendusest. Sauruse jaoks peaks tegelt tegema midagi nende XML-saitmap’i baasil, et saaks tulemuseks wp extended RSSi…
Millega seoses on muidugi üleskutse kõigile tasapisi OpenSource’i toetama hakkavatele oma-sisumootori-firmadele – pakkuge klientidele lihtsat väljaeksportimise võimalust :-) (muidu pakub seda keegi teine)
Kaupo Kalda
18.02.2010 14:31
Carl, väike tähelepanek mis puudutab WordPressi möödaminekusse Joomlast – loogiline, sest enamus WordPressi saite on eraisikute blogid, olen selles enam kui veendunud. Ärikontekstis on Joomla kindlasti ees.
Kristjan
18.02.2010 14:47
Minu meelest on parim platvorm keskmisele ettevõttele WordPress. Joomla on natuke liiga keerukas. Või on ta muutunud märgtavalt võrreldes ajaga kui nimi veel Mambo oli?
Hea sõnaga meenutaks kodumaist platvormi TigerCMS. See oli minu meelest ideaalne toode pisemate firmade jaoks.
Madis
18.02.2010 16:26
Nõustun Kristjani arvamusega ja lisan omalt poolt mõned Joomla miinused.
* Joomla on lõppkasutajale väga keeruline.
* Joomla on SEO poolest väga nõrk.
* Joomla template süsteem on jäik ja vaatamata ühele template failile tuleb keskmise keerukusega muudatusi teha väga paljudes failides.
* Joomla puhul on tehakse ikka mingi osa keerukamatest muudatustest tuuma koodi.
* Väga suur osa Joomla lisadest on tasulised. Ja isegi ostetud lisad ei tööta korralikult.
Carl Rannaberg
18.02.2010 16:50
@Kaupo Jah. WordPressil tsutikene teine kontekst. Ja lisaks sellele võtab veidi maha ka WordPress.com. Nii, et ilmselt hetkel Joomla kui sisumootor on veel populaarsem kui WordPress. Kas see ka nii jääb, eks näis. WordPress trügib iga päevaga aina enam Joomla mängumaale.
Ja see Google trend ei näita tegelikku kasutajate arvu. Lihtsalt inimeste huvi asja vastu.
Henri Jeret
18.02.2010 21:32
Ise kasutan kõige jaoks hetkel WordPressi, kuna pole ühtegi lehte ette sattunud, millega WordPress hakkama ei saaks. Jah.. ta on mõeldud siiski blogimiseks.
Tänu tema ülusuurele painduvusele pole temaga probleemi ka koostada tavalisi lehti. Tavaliste lehtede tegemine muutub isegi järjest paremaks ja lihtsamaks. :)
Usun, et pean ikkagi Joomla ka endale selgeks tegema kunagi :P
SuperSainer
18.02.2010 22:18
Kõigepealt ma arvan, et vabavara veeldib kõigile sellepärast, et pole resurssi oma toodet arendada ja cashi millegi eest välja käija nagu ka ei taha. Lisaks on vabavara kohta palju know-howd ja vajalike valmis tehtud mooduleid, mis meeldivad eriti inimestele, kes ise suurt midagi teha ei oska.
Vabavara moodulid on küll paljuski tasuta saada, kuid paraku vajavad palju ka muutmist. Muutmisega kaasneb see, et kasutada ei pruugi saada enam tootjapoolseid uuendusi.
Tõsi, Joomla kasutajaliides on kasutajale täielik ulme ja kasutajavaenulik. Kuulda on jälle, et arendada on Joomlat parem kui WordPressi. Sellekohapealt, et Drupal on tagasihoidlikum kui Joomla olen ma kuulnud vastupidist. Pluginaid on vist jah vähem ja kasutajaid ka, aga Drupalile vist arendatakse vähe suuremaid süsteeme?
Tõsi, et mõne väikefirma toodet kasutades on valida sisuliselt nendega edasise koostöö tegemise ja täiesti uue asja arendamise vahel, kuid see ongi eesmärk ju. Võita klient endale ja siis koorida kõik seitse nahka. Siinkohal ei hakka Eesti internetimaastikult näiteid tooma. Opensource arendajaid on üle maailma, aga nagu ma enne mainisin, meeldivad need süsteemid paljuski ka tilganäpijatele, kes loodavad lihtsat saaki püüda. Kui moodulite installimine käpas arvatakse ennast kohe Liivimaa parimate veebiseppade seltskonda aga lihtsate muudatuste puhul on mokad töllakil ja lastakse foorumites teistel tööd teha.
Kaupo, ükspäev oli see tähtis päev, kui OKIA sai 10 aastaseks? Kuskil sotsmeedia maastikul liikus info. Püramiid CMS-i arendus kestis selel aja? Ma olen näinud seda süsteemi ja no tõesti kasutusmugavust ei julgeks isegi Villu selel CMS-i puhul välja reklaamida. Kas tõesti viimase 3 aasta jooksul toimus Püramiidi arendus või pead arenduse all silmas selle süsteemidega lehtede lanseerimist ja siis mõne vajaliku mooduli tegemist?
Kas OKIA Eestimaist ei taha eelistada ja nt Fraktali poistega käpad lüüa ja Edicyt kasutada niipalju kui võimalik? Saurust on ka Eestimaine, aga see ei tule nagunii kõnealla.
Vabavara eelis on muidugi see, et mingisuguse produkti saab ülese panna väga kiiresti ja lihtsalt seejuures saavutades suhteliselt hea tulemuse. Näitena võib tuua kasvõi uue Nitro.ee lehe, templatel aga sobilik.
Maido. E-poodidest on üks parimaid X-cart aga see on tasuline. Eesti turu ja iga kliendi jaoks on nagunii vaja teha muudatusi. Aga Eestis tegijaid eriti pole. Oscmmerce ja nt Virtue,marti pakkujaid on küll. Ka neil tuleb teha muudatusi.
Carti kood on nt commerce omast parem, aga vähekogenud vennad äkki eelistavad spagetti, millele mõistus pähe hakkab? Või on ikka probleem see suhteliselt tühine litsentsi maks, mis e-poe projekti puhul ei tohiks küll suurt rolli mängida? Kokkuvõttes sõltubki projektist, kas tasub võtta Magento, OsCommerce või mõni muu lahendust. Ja sõltub kindlasti sellest, millisele süsteemile on arendaja võtta.
Priidik Vaikla
19.02.2010 10:16
Tänan ülevaate eest.
Mõned minu mõtted.
Joomla ja Edicy on väga erinevad. Joomla näeb lehekülgede sisu artiklipõhiselt Edicy ja WordPress lehekülje põhiselt. Keskmisel ettevõttel on vaja lehepõhist haldamist.
Joomla müügi puhul ei ole argument – seal on palju tasuta mooduleid – alati mõistlik. Seal on kahjuks ka palju rämpsmooduleid, mille arendamine ja haldamine on kulukas.
Open Source tarkvarad arenevad vähem-rohkem kiirelt. Seetõttu tekib kulu, mis on põhjustatud alati viimase versiooni kasutamise sooviga. Kui tarkvara on ebaküps – API muutub palju erinevates versioonides – on uute versioonide kasutusele võtmine kallis. See on varjatud kulu, mida OS tarkvarade puhul kohe välja ei paista.
Kas open source tarkvaradega on veel mingisuguseid ohtusid?
-
19.02.2010 11:02
Kas Magneto probleem ei ole see, et kulutab väga palju serveriressurssi ja selle jaoks peaks rentima privaatserveri?
Carl Rannaberg
19.02.2010 11:05
Madis kirjutas: * Joomla on SEO poolest väga nõrk.
Millest selline järeldus Madis? Õigesti seadistatud Joomla pole sugugi halvem kui õigesti seadistatud WordPress. Samuti on Joomlale olemas SEO mooduleid, mis muudavad seadistamise lihtsaks: http://extensions.joomla.org/extensions/site-management/seo-a-metadata/3778
Kaupo Kalda
19.02.2010 11:05
Väga suurtest mahtudest alates on niikuinii seda mõistlik teha. Magento puhul soovitatakse osa admestikku või päringuid (mis iganes see tehniline termin oli) cacheda. On saite kus jookseb 60 000+ toodet ja sellisel puhul on loogiline ja mõistlik kasutada privaatserverit.
Üllar
19.02.2010 16:05
Kas siin ei teki aga küsimust inimesel, et mille eest ta siis tegelikult maksab? Mooduli installeerimise eest mitutuhat krooni, mis võtab suht vähe aega? Ja kui pärast kliendil tuttav IT-tuttav ütleb, et ma oleks saanud sulle ise installeerida selle mooduli paari õlle eest ära, siis kliendil petetud tunnet ei teki?
Carl Rannaberg
20.02.2010 13:18
@Üllar
Moodulite installeerimine on vaid üks pisike osa protsessis, mis hõlmab kliendi eesmärkidele vastava veebilehe valmimist. Raha küsitakse ikka professionaalse täisteenuse eest ja sellega kaasneb garantii, et kõik tomib nii nagu peab.
Kid
24.02.2010 10:52
Põhiprobleemid
1. Süsteem peab olema kergesti laiendatav. Vabavaralise tarkvara puhul jõutakse tihti püramiidi tippu, kust pole kusagile edasi minna. Enamus on rämps, aga genereerib sellest hoolimata palju tööd.
Tõepoolest väga oluliseks aspektiks kujuneb lehepõhine haldamine. Tuleb teha selgeks, et saab olla ainult väljadega leht, kategooriatega data grid ja kategooriateta data grid ja põhilised (näiteks CRUD) funktsioonid. Nendel omakorda on oma väljad. Tüüpilisemateks on input, textarea, wysiwyg, list, checkbox, upload jne. Ülejäänud on KÕIK nende komponentide vaheline loogika. Kui on loodud raamistik, kus antud aspekte on võimalik lihtsalt muuta, pole sisuhalduse arendus mingi probleem.
2. Klient pöördub sooviga ehitada maja, kuid hilisemaks sooviks kujuneb hotell, sama fikseeritud töömahu ja tasude juures. Põhimõtteliselt soovitakse kümnekorruselist maja algse kokkulepitud kahekorruselise maja eest. Aga isegi Monopoly mängust on teada, et hotelli ehitada, on vaja vähemalt nelja maja.
WordPress on maja, kuid kas on mõtet selle katust lammutama hakata? Kas see on efektiivne?
rif
01.03.2010 21:46
Checkout Mega Opensource Software List _ Alternativos Freeware
http://buddypress.freenice.org/blog/2010/02/28/mega-opensource-software-list-_-alternativos-freeware/
yakuza
07.03.2010 23:39
Great Posting
thank’s for share
regards
Kaspar
18.03.2010 02:34
Nõus Madise ja Carliga – Joomla on kohmakas, lõppkasutajale keerukam ja kui tekib vajadus millegi järele, mille jaoks polegi head moodulit siis MODx ja Drupaliga saab selle palju kiiremini tehtud. MODx on muidugi kõige lemmikum, sest sellega saab veel kõige kiiremini kõik tehtud ning see on kliendi jaoks lihtne ja personaliseeritud (menüüdes ainult vajalik).
Toomas
24.03.2010 17:42
Huvitav kas wordpressile on ka mõni e-poe plugin mis toetab eesti pankade makseid?
Riho
28.03.2010 11:07
Peeter Marvet . Oleks väga huvitatud thematicu ja wpml-i tõlkest
Sala
26.08.2010 14:13
Toomas täiesti olemas. Taksonoomiatega annab isegi ilma moodulita arendada.
toivo
07.09.2010 19:43
“Kas siin ei teki aga küsimust inimesel, et mille eest ta siis tegelikult maksab? Mooduli installeerimise eest mitutuhat krooni, mis võtab suht vähe aega?”
juuste lõikamine võtab ka suht vähe aega ja on ju lihtne.
Tanel Põld
25.10.2010 01:50
Lihtsalt blogi tegemisel ei kõhkle WordPressi installida. Võibolla isegi blogspotis registreeriks. Joomla teenuseid on kah pakutud, aga siis…
Tõstaks siia joonele ka TYPO3 sisuhalduse. Üks tegelikult ka vana turul olija ja alati teiste kõrval oma rida ajanud.
Väga dünaamiline mallide haldus, täielikult kontrollitav sisu elutsükkel ja pikaajaliselt ühilduvad laiendused. Core kallale ei ole kunagi vaja minna. Hea dokumentatsioon.
Andke kasutajale tema vajadustele vastavalt confitud haldusliides ja korralik koduses keeles kasutusjuhend ja ongi kasutajatoe mured praktiliselt lahendatud.
TYPO3 on ilmselt siiani üks võimalusterohkem, paremini laiendatav/seadistatav ja kujundatav süsteem.
Internetiturunduse horoskoop 2010 – kuidas läheb? « OKIA Blogi
06.12.2010 09:53
[...] Eks siiamaani on neid, kes müüvad ja neid, kes ostavad kodukootud pisirakendusi, mille perspektiiv ning ajaga kaasaskäimine on küsitavad. Tänavu kirjutasime sellest ka artikli, miks me eelistame ja soovitame ka klientidel eelistada vabavaralisi lahendusi. [...]
Praktilised Wordpressi pluginad, vol1 « OKIA Blogi
04.03.2011 08:42
[...] pluginad, vol1 Kirjutas Kaupo Kalda Me oleme korduvalt rääkinud, miks on hea eelistada veebitegemisel vabavaralist tarkvara, olgu selleks Joomla, WordPress, Drupal vms. Üks nende paljudest eelistest on suure hulga [...]
Inz
22.04.2011 16:06
Ma olen ise veebiasjandusega tegelenud ajast kui veel notepad oli pea ainsaks töövahendiks ja seoses sellega ka enamuste cms-idega kokku puutunud. Mulle isiklikult on jäänud põhiliseks lemmikuks Joomla (juba Mambo aegadest), mille peale on ehitatud ikka igasuguseid vidinaid, alates tavalistest “visiitkaart” tüüpi veebidest kuni keerukate intraneti rakendusteni välja. Võimalused on ikka tohutud ja kui oskad, siis suudad asjad ka lõppkasutaja jaoks frontendis üsna lihtsaks teha.
Võrreldes Joomlat mõne väikefirma poolt arendatava cms-iga on viimased ikka õudus kuubis. Samas peab mainima, et on puudusi ka Joomlal, näiteks 1.5 versioonile eelmiselt üleminek hõlmab ikka tohutult käsitööd, turvavead on kõigile teada(sellest saab mööda üldjuhul kui spyderiga “auku” otsitakse – generaatori rida tuleb lihtsalt eemaldada koodist), paljud komponendid-moodulid-pluginad on tasuliseks tehtud jne.
Kokkuvõtvalt eelistaks vabavara iga kell ja paljud veebi väljast tellinud ettevõtted teevad seda samuti, kuid enda teadmata, sest Joomlat on näiteks üsna kerge tweekida selliseks, et isegi koodist ei loe välja mis looma peale sait ehitatud on…
Taavi
01.05.2011 09:37
“… Alternatiiviks on veidi tagasihoidlikum lahendus nimega Drupal.” Minu arust pole see õigustatud lause. Peale selle, et Drupali peale saad ilusat koodi kirjutada on ta ka kõige kasutajasõbralikum . Tal puudub konkreetne backend ning võimaldab head kasutajahaldust. Sellega mõtlen seda, et mu klient näeb ainult seda, mida tal vaja näha on, ei midagi rohkemat ega vähemat. Õigetes kätes on võimalik teha Drupali kasutamine WordPressist lihtsamaks. Võimalik, et Joomla omab rohkem pluginaid (millest paljud on tasulised) kuid minu arvates Drupal lihtsalt omab.
Tahaks saada põhjendust lausele kus väidetakse, et Drupal on tagasihoidlikum (Mida see lause peaks tähendama üldse???).
Tõnu Runnel
21.09.2011 13:17
Vabavaralise sisuhalduse puhul jääb alati ports jooksvaid jätkukohustusi kliendi õlgadele ilma et ta sellega arvestada oskaks: tarkvara uuendamine, turvapaikamine, hostingusüsteemide ja tarkvara kestev klapp.
Küsimuste arv kasvab hüppeliselt kui agentuur on teinud custom disaini, enamgi veel siis kui muudatusi/häkke on tehtud backendis. Mängu tuleb ka inimfaktor (konkreetne progeja) täpselt nagu kohaliku agentuuri puhul.
Tulevikukulu. Risk, mida enamikul ettevõtetel pole otstarbekas võtta.
Mõistlik on saite hakata ehitama veebiteenustele nagu Squarespace ja Edicy. Drupali põhjale on ka veebiteenuseid loodud. Ka WordPress.com võib kunagi tulevikus saada custom disainide toe.
Mõelge hoolega enne kui ise oma saiti hostima hakkate.
Kaupo Kalda
21.09.2011 14:02
Nii ja naa, osaliselt õigus. Kuidas näiteks Edicy puhul inimfaktori risk väiksem on? Seda ei saa ju ka väljastpoolt arendada, pole oskustki. Samuti – palju seda arendab, paar-kolm inimest? Ma ei ütleks, et see üldpildis kuidagi vähemriskantne on. Samas on vabavaralistele platformidele kümneid tuhandeid valmis või poolvalmismooduleid, mis alati pole vajalik, aga tihti on vs näiteks nimetatud Edicy, kus sisuliselt iga tükike on kallis tootmine ja eritellimus. See on kindlasti teema, mille üle võib pikalt vaielda, mõlemal omad eelised, aga meie valik on tänase seisuga kindlasti nn rahvusvaheline standard.
Tõnu Runnel
21.09.2011 20:51
Frontend on arendamiseks avatud igaühele. Backendi arendab ja hooldab Edicy tiim ja on kõigile klientidele ühesugune. Erisusi pole seal tarvis ning tänu ühtlusele saab klient lõpuks soodsama teenuse kui enda jaoks installitud ja kohandatud WordPressi eest vastutust kandes.
Rahvusvaheline standard on õõnes sõnakõlks kui arendaja on koodi modinud. Samuti ei tule standard sulle appi kui sait on maas või WP update tegi midagi katki. Automattic vastutab ühe, teie arendaja teise, plugina arendaja kolmanda ja hostija neljanda tüki eest. Aegajalt langeb vastutus kuhugi nende vahele.