Kas ePiima põlvkond muudab Internetti?
Kui eelmise reede jutunurgas spekuleerisin teemal "Kas kodulehed kaovad ära?" siis tänane teema on eelmisest tiivustatud: kas uue põlvkonna, kes on interneti emapiimaga kaasa saanud (internet generation), harjumused on sellised, mida me momendil ei oska hinnata? Kas nn "ePiima põlvkond" murrab mitmed Interneti paradigmad?
Viimasel ajal olen sattunud mitmesse dialoogi kus räägitakse stiilis "seda on varemgi nähtud ja siis läks nii, läheb ka seekord". Mina nii ilmtingimata ei arva. Kui varem oli näiteks Orkut, mis tänaseks on sisuliselt deliiriumis, siis see ei tähenda, et sama juhtub Facebookiga. Kui varem oli teada, et Eestis on Interneti kaudu ostlejaid vaid 15%, siis kas poleks loogiline oodata, et uus noor põlvkond on sootuks teine ning juba täna on hea mõte olla selleks valmis? Kas värske põlvkond võtab omaks Neti.ee või assotseerub otsinguga vaid "guugeldamine" nagu mähkudega "pampersid"? Kui "vanasti" oli lahe see, et Internetis sai suhelda anonüümselt (kahjuks see on täna uudistesaitide kommentaariumites veel valdav, EPL tubli erandina), siis täna on inimene oma igapäevastes tegemistes maailmale valla. Kas internetipõlvkond loeb paberil ajalehte või (varsti) raamatut? Aga mis saab televiisorist? Kas noore inimese põhiargumendid ostlemisel on sõprade hinnangud? Kas kodulehed kaovad ära? :)
Teine muutuv segment on nn sõjajärgne põlvkond. Mul tiksub siiamaani vaikselt üks väike suhtlusportaal OK, esimene sotsiaalvõrgustik Eestis aastast 1996, kus täna on keskmiseks vanuseks 40, suur osa on aga 50+ ja isegi 60+. Rate tõmbas omal ajal noored ära, sest trend muutus – OK oli tol ajal pigem anonüümne, Rate tõi sisse enesenäitamise faktori mis tolle hetke noortele oli uus väärtus. Kas keegi on märganud, et pensionär on täna Internetis see sihtgrupp kes kasvab iga päevaga ning veedab enamuse oma ärkveloleku ajast netis, justnagu nooredki?
Minu jutu point on, et Internet on muutuv. Seda muudavad nii arenevad tehnoloogiad, parem teadlikkus kui ka konkreetselt pealekasvavad põlvkonnad kes käivad haigutades muuseumis faksi ja kettaga telefoni vaatamas. Soovitan asjale vaadata avatud meelega ning olla valmis üllatuslikeks käitumisteks. Mis eile oli ühtmoodi ja tundus vankumatu ei pruugi olla seda homme.
Milliseid Interneti paradigmasid pealekasvav ePiima põlvkond lähiajal murda võiks?
Allar
19.02.2010 10:41
Jah kindlasti.
Ma arvan, et sa võtad siinseid kommentaare liiga tõsiselt. See, et 10 inimest sulle vastu vaidlevad ei tähenda, et enamus arvaks nagu midagi ei muutu või tulevik on ennustatav.
Lihtsalt sinu radikaalsemad väited “kodulehed kaovad”, mis isegi ei olnud väide vaid hüpotees, tekitab oma olemuselt vastuvaidlemise soovi.
Ma arvan, et muutused on sujuvad, jälgitavad. Nagu on jälgiutav ka orkuti hääbumine või oli jälgitav bloginduse kass etc. Tuleb osata vaadata.
Kaupo Kalda
19.02.2010 10:57
Allar, ma õhutangi diskussioonile, sest seda on vaja. Kommentaaride tõsidus on aga pigem abstraktne ja tunnetust andev :)
Käku
19.02.2010 10:59
Kiired kodulehed ei kao, kaovad need java käkid.
Kas keegi News serverit (NNTP) ei taha Eestis uuesti käima panna, nende foorumite kärutamine on üks hull ajaraiskamine.
Carol Tikerperi
19.02.2010 11:00
Täielikult nõus, et pensionär on täna netis see aina kasvav sihtgrupp ning veedab rohkem ja rohkem oma ärkveloleku ajast netis. Samuti on see sihtgrupp muutumas aina aktiivsemaks – nad ei ole enam jälgijad, vaid osavõtjad. Tänasel päeval tuleb klient juba ise jutuga, et see sihtgrupp on neile tähtis ning nad peavad loodava lahenduse kasutamisega edukalt(!) toime tulema. See on tore ja ma loodan, et varsti hakatakse ka investeerime lihtkeele versioonidesse (avalik sektor).
Silver Hage
19.02.2010 12:25
Õige jutt. Ma märganud, et paljud need, kes on väga kriitilised või põikpäised igasugu uute trendide üle, ei näe absoluutselt laiemat pilti.
Hiljuti kuulasin ühe maailma tipp PR agentuuri inimesega intervjuud ja neil on näiteks eraldi osakond noortest, kes surfavad netis ringi, analüüsivad noorte käitumismaneere internetis jne. Tugevad kohanduvad oludega, mitte ei punni vastu.
ap
19.02.2010 12:38
interneti kaudu ostlemise osas sõltub % sellest, kuidas me defineerime ostlemist. usun et väga kõrge % on juba neid, kes kasutab mõneski oma ostuprotsessis vähemalt interneti abi, kasvõi autot ostes guugeldab, vaatab pilte, auto24… facebookis küsib sõprade arvamust… tellimuse esitab meili teel, liisingutaotluse panga veebilehel ja makse netipangas…
Priit
19.02.2010 13:51
Paljudele esitet küsimustele saab vastata – mis vahet seal on. Mis vahet seal on kas nad on Orkutis või Facebookis või Myspaces? Mitte miskit vahet pole. Sama oleks arutada, kas nad vaatavad Kanal2′e või TV3′e. Ja ka minul on sellest poogen – kui ma tahan telekampaaniat teha, siis meediaagentuur ütleb kuhu. Sest ma ei tee Kanal2 kampaaniat või TV3 kampaaniat, ma teen telekampaaniat. Sama neti või googlega. Mul kama. Sama paberi või e-lugejaga. Mul kama. Peaasi, et otsivad, peaasi, et loevad.
Miski eriti ei muutu, samad tüübid teevad sama asja. Kui 10 aastat tagasi uuendati kodulehte, siis nüüd “blogitakse oma blogisse blogimisest blogipostitus”. Jeez, milline haige sõnavaht, aga sisu on sama :-)
Aga ennustab kah.
a) Usaldus kaob ära. Seni veel miski usaldus sõprade vastu on säilinud, aga igasugu sotsiaalmeediahoorad hävitavad selle pea.
Mistahes sihtgrupp muutub üha raskemini kättesaadavaks, kuna teda stabiilselt “ei ole kusagil” ja ta “ei tee midagi”. Mujal maailmas pole see nii hull, aga Eesti kontekstis küll. Eesti sihtgrupid on absoluutarvudes nii pisikesed.
b) sotsiaalmeedia sureb oma sita sisse. Ega’s viimase 10 aastaga sisu pole suurt juurde tulnud. Kõik uus, ka FB, suuremalt jaolt agregeerib juba olemasolevat. Selle tulemuseks on see, et iga vähemgi aktiivse isiku “feed” täitub või on juba täitunud agregeeritud sitast, reblogimistest, retweetidest, buzzsist, whatever. Mingil hetkel jõuab kätte kriitiline mass, kus näiteks twitteri timeline hakkab koosnema vaid retweetidest ja tähelepanuhoorade pimpurlidest. Ja siis hakkab traffic kukkuma või manduma.
Kaupo Kalda
19.02.2010 14:37
Milline mahlane sõnakasutus. :)
Aga Priit, kas maksab olla oma prognoosides nii radikaalne? Radikaalsus ei ole kunagi liiga hea, sest reeglina on tegemist osaliselt “tatipritsimisega” või egotripiga. Vähemalt kõrvaltvaadatuna.
Usaldus pigem lõpuks tõuseb, sest semantika hakkab inimest juhendama, paremini kui iial varem. Ma olen oma sõpradega sarnane, meil on sarnaseid harjumusi, asju, ning see kajastub ka virtuaalkeskkonnas, täpselt samamoodi. Internet õpib mind ja mu huvisid tundma iga klikiga. Pigem kaob lõhe virtuaalne/reaalne vähemaks ning kõik on rohkem reaalne. Varem või hiljem oskab ka külmkapp sulle soovitada, arvestades sinu rahalist seisu, ilma ja tuju, mis toitu nädalavahetuseks osta oleks vaja.
Ei ta sure. Sotsiaalmeedia saab targemaks. Twitter on olnud rumal, sest ta laseb anarhial suht vabalt möllata, a la automaatsed followerid jms ning see tõmbab teda praegu alla. Enam ei räägita Twitterist avalikult kui kasutajate hulgast vaid tweetide arvust, mis on suures osas lihtsalt automatiseeritud kontent. FB-s on asi paremini kontrollitav ka kasutaja enda poolt, seal on iga kasutaja enda otsustada keda või mida mis määral jälgib või näiteks ära peidab.
Praegune on selline hall aeg kus kõik alles õpivad ja reeglid loksuvad paika.
Priit
19.02.2010 14:47
:-)
- Ma ausalt öeldes just lugesin kusagilt, et uuriti ja, et sõpru usaldatakse üha vähem, kuna ei oled enam kindlad, kas neil äkki pole miskit “agendat” või tagamõtet. Loogiline, usutav.
- Ja samamoodi olen ma lugenud, et näiteks Buzz’i accoundid hakkasid veidi aktiivsematel kohe teisel päeval sitast üle ajama ja paljud panid need sellepärast kinni. Loogiline, usutav.
Kuna ma pole miski sotsiaalmeediahoor, siis ma ei hakka linke panema :-) (et vaata kuidas mina loen, mida teised kirjutavad) siiski soovitaksin Google otsingut kasutada.
Radikaalne on paha? Äh, siin ma olen sunnitud linkima… http://beyondgrowth.net/social-criticism/social-media-moving-towards-a-brave-new-world/
Maido
19.02.2010 15:13
E-piima inimesed teevad täpselt seda, mida targemad ja kavalamad rahale orjenteeritud onud neile ette söödavad. E-piimahabemed helbivad ka kõige veidrama supi ära, kuid ise oma peaga mõtlema pole kahjuks võimelised :-) Mis on hea, sest nii saab kujundada maailma läbi nende.
friizu
19.02.2010 21:12
nujah, e-piima inimest ei ole tegelikult olemas, aga uus generatsioon on kahtlemata veidi teiste eelistuste ja neti kasutamisharjumustega kui eelmine. Eelkõige tuleks silmas pidada, et uuem põlvkond tarbib nutitelefone, netbooke ja muid alternatiive tavalisele pc’le või laptopile palju rohkem ja meelsamini. Siia võid haakida oma kodulehe kadumise teema. internet is everywhere, mitte ainult arvutis millel saba taga või läpakas millel pulk küljes ja weebilehed peavad sellega arvestama hakkama.
Mis puutub facebooki, siis kunagi kindlasti ta kaob, iga süsteem, kui ta liiga suureks kasvab hakkab ennast ise seestpoolt hävitama ja lõpuks laguneb. Aga see aeg paistab veel kaugel olevat.
Carl Rannaberg
20.02.2010 13:48
@Maido Hall mass teeb ja on alati teinud, mis targemad ja suurema võimuga onud neile ütlevad. Kuid interneti tulekuga on see jäme ots hakanud pigem nende onude käest ära libisema. Miks muidu Hiina valitsus Google’t tsenseerida tahab näiteks. Kindlasti kohanduvad ka need onud olukorraga ja kasutavad uusi võimalusi ära, et oma agendat ette sööta.
Hanno
04.03.2010 19:50
Kaupo, esimese sotsiaalvõrgustike põlvkonna üks esindajatest näeb välja järgmine: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Jornbarger.JPG
Kõik on kunagi juba olnud. Saaks analüüsida sotsvõrgustike ajalugu tagasiulatuvalt läbi kahe aastakümne. Mis sealt väljajoonistub? Eesti näitel alates 1996. aastast. Mis arenguloogikad sealt ilmnevad?
Kaupo Kalda, OKIA
06.03.2010 11:44
Hea mõte, Hanno. Panen mõtte kirja ja kriban kui aega saan :)