Popp teema praegu. Ennustamine on tänamatu amet, on vaid kogemuse baasil kõhutundest tuletatav oletus tulevikust. Panen ühe hingetõmbega kirja ka mõned enda mõtted, veebifirma vaatevinklist. Paljud protsessid on juba käivitunud, aga süvenevad. Sinu tähtkujust sõltumatult.
Veebifirmadest saavad loov(digi)agentuurid
Meie mätta otsast kõige suurem muutus. Minnes korra "ajas tagasi" siis 2009 oleme korraldanud kahel korral konkursi disaineri värbamiseks, üks on veel muide käimas. Need on esimesed korrad kus meile on oma CV-sid saatnud (tõsiseltvõetavad) disainerid ka reklaamiagentuuridest. Seni oli cool olla reklaamiagentuuris, nüüd on cool olla ka heas digiagentuuris. Seni on digiagentuurid olnud "väikesed it-nohikute-pundid", nüüd on balanss kiirelt muutumas. Tõsi, see pole veel kõikjal nii, aga trend on sinnapoole. Digiagentuuridesse tuleb üha enam professionaalsust. See on selge muutuste indikaator, seestpoolt vaadatuna.
Samuti on mitmed kliendid täielikult või suures osas kolinud reklaamiagentuurist veebiagentuuri. Viimasel ajal küsitakse meilt a la "kas teilt saab ka trükistele näo pähe?". Ja mis siis saab kui veebikampaanias on vaja videoklippi? Varem küsiti reklaamiagentuurist, kas "teete ka veebi?".
Point pole selles, et reklaamiagentuur on out ja digiagentuur on in, vaid esmakordselt on digiagentuuridesse hakatud tõsiselt suhtuma kui turunduspartneritesse kellel on ka loovjõud ja reaalne turunduskompetents. Seda paljuski seepärast, et enamus turundusest on kolimas võrku, see pole uudis. Lõpuks sulab reklaamiagentuuri ja digiagentuuri kontseptsioon ilmselt üheks turundusagentuuriks.
Kas traditsioonilise meedia mahud endisele tasemele üldse taastuvad on küsitav.
Eestis kerkivad esile üksikud ja luuakse liit
Esile kerkivad siiski vaid üksikud suuremad või liitunud loovagentuurid, ära kaovad paljud pisikesed või profileeruvad ümber turundusest softiarendusele, puhtalt disainile või säästuteenusele. Seda on raske uskuda, aga siiamaani on ka meie majja jõudnud arvestatava suurusega kliente Neti.ee kataloogis ringi klikkides. Absurd, kahuriga sääse püüdmine.
Oleme paari suurema veebiagentuuriga aastaid rääkinud erialase liidu loomisest, a la Eesti Veebiagentuuride Liit (EVAL) või kunagi välja pakutud Eesti Digitaalmeedia Agentuuride Liit (EDMAL). Liit loodetavasti nüüd tuleb, iseasi kas kohe ametlikult formuleeritud või esialgu omavahel regulaarselt suhtlev ringkond kes näiteks välismaa turgu ühiselt vallutama läheb. Samuti on tõenäoliselt juba 2010 Kuldmuna konkursil esimest korda tõsiseltvõetav "e-värk" omade reeglite, kategooriate jms-ga.
E-piima põlvkond kasvab peale
Tasapisi on see kätte jõudmas – noored, kes interneti emapiimaga kaasa saanud on maksejõuliseks saamas ning vananev paber-kalkulaator-fax-põlvkond hakkab taanduma.
E-piima põlvkond on alati onlines ning ta teab, et internetist saab staffi osta. Vahet pole, netist, füüsilisest poest. Praegu on Eesti üks madalama e-kaubanduse populaarsusega riike Euroopas (15% e-ostleb meil, näiteks Saksamaal 65%).
Mitmes digiagentuuris hakkavad tööle just sellised lahedad värsked noored inimesed.
Teiselt poolt on üha enam netis ka vanema põlvkonna inimesi ning sellest on saamas neile üks peamisi vaba aja veetmise viise.
Sotsiaalmeedia rokib?
Muidugi, kõik ju räägivad sellest. Aga sotsiaalmeedia pole süllekukkunud imevahend. Hetkel on üsna lihtne: paned putka keset tühja Raekoja platsi püsti ja hakkad turistidele villaseid sokke müüma. Müüb ka, enamvähem, natuke ikka sõltub ka kaubast ja sinu müügioskusest. 2010 on Raekoja plats pilgeni putkasid täis kes müüvad sarnaseid villaseid sokke, röstpähkleid, kampsuneid ja muud head kraami. Nüüd on küsimus selles kuidas leida eeliseid ja ideid silmapaistmiseks. Sotsiaalmeedias tuleb tugev konkurents ja võidab loovus. Tuleb välja, et sotsiaalmeedias läbilöömine polegi nii lihtne ega kindlasti mitte tasuta. Seni ei tea veel keegi kuidas see õieti toimib ning head lahendused on alles tekkimas.
Mõned detailid veel:
- Orkut saab eestlaste hulgas esimest korda Facebookilt peksa. Täna on nad veel üsna võrdsed (FB 110 000 eestimaalast), aga kaalukauss vajub kiiresti FB kasuks, iga kuu on FB-s mitu tuhat uut Eesti kasutajakontot juures.
- Google Wave? Ma ei tea. Isiklikult arvan, et sellest saab üks tore Google teenustesse integreeritud rakendus, nagu Google Calendar või Docs, aga ta ei asenda tõenäoliselt ei e-posti kui sellist ega Facebooki. Vähemalt praegusel kujul mitte.
- Hoopis Facebook võib olla see mis hakkab asendama tasapisi klassikalist e-posti. Autori puhul on ka chat osaliselt FB-sse kolinud.
- Twitter? Twitter jääb pigem hüperaktiivsete mänguasjaks, tavainimene väsib sellest 140-tähelisest totrusest siiski ära. Twitter asendab paljuski ka taanduvat RSS-i, mis on samuti nishiasi.
- Google, otsingud, SEO. See peaks sotsiaalmeedia kõrval olema teine rõhuasetus. Siiamaani enamus liiklusest tuleb otsingute kaudu, meie lehel näiteks ca 40%.
E-posti turundus saab mõtte
Keegi tark on välja uurinud, et 80% oma klientide isikuandmete kogujatest ei kasuta neid kunagi turunduses. Mingi uurimuse järgi on ameerikamaal järgmise aasta turunduseelarvetes suurim rõhk just e-postiturundusel. Kindlasti Eestis see massiliselt veel nii pole, aga üha enam sinnapoole liigub. Ära õpitakse ka segmenteerimine, korralike meilipõhjade vajadus, läbimõeldud sisu jne.
Ka meie oleme juba mõnda aega varustatud vastavate serverite, tarkvara ja muu vajaliku kompetentsiga.
Otsimootorid
Otsimootorid lähevad üha täpsemaks, üha targemaks ja semantilisemaks, sinu asukohast ning sõpradest sõltuvamaks ja toimib üha enam reaalajas või selle lähedaselt. Loodetavasti ka meie Neti.ee areneb samas rütmis, sest on ta ju endiselt Eesti kasutajate populaarseim otsinguvahend.
Web 3.0
Just mainisin üha targemat otsingut. Sinna kuulub ka semantika, sest otsingud hakkavad üha enam arvestama sinu digitaalse jalajälje ja sõpradega. Facebook on hea näide kus sinu sõbrad on sisufiltrid ja suur osa inimese netisolemise ajast kulub just sealt pärineva sisu uurimiseks. Andmed on üha enam pilves (sinu dokumendid, epost, pildid jne asuvad mujal, mitte sinu arvutis) – see on kindlasti süvenev nähtus ning loodetavasti Google kauaoodatud gDrive (virtuaalne kõvaketas) näeb lõpuks ilmavalgust. Viimases natuke küll kahtlen. Loe ka meie artiklit "Mis on Web 3.0?".
Väikesed sisuhaldustarkvarad OUT, open-source ja profirakendused IN
Ikka veel ollakse meil olukorras, kus iga teine väike veebifirma arendab omaenda CMS-i ehk sisuhaldustarkvara. Miks see pole kõige parem mõte?
- Vaadates hetkeolukorda on iga teine veebifirma kokku kukkumas. Kui kaob veebifirma oled oma kodulehega üksi, sest keegi võõrast sisuhaldustarkvara naljalt remontida või arendada ei soovi.
- Sa oled oma veebifirmaga tegelikult laulatatud, just samal mainitud põhjusel.
- Ükski väike veebifirma ei suuda oma sisuhaldust lõpmatuseni ajas kaasaskäivana arendada. Oleme oma majas kalkuleerinud, et korralikuks (!) ja püsivaks (!) arenduseks kuluks sadu tuhandeid või isegi üle miljoni aastas.
Väikesed sisuhaldused ei ole jätkusuutlikud ning homne klienditugi ei ole turvatud. Seetõttu oleme ka meie võtnud kasutusele ka alternatiivsed lahendused a la tasuta Wordpress ja Joomla või kommertstooted Saurus jt.
Nutitelefonid massidesse, turundus taskusse ja elutuppa
5. jaanuaril 2010 tuleb müüki kauaoodatud Google telefon "Google Nexus One" mis põhineb avatud lähtekoodiga Android opsüsteemil. Loodetavasti saab just see üheks tõukeks mis viib seni üsna priviligeeritud seltskonnale ühiskonnas kuulunud nutitelefonid massidesse. Seni on ju hinnad hirmus kõrged olnud ning nutitelefonide kasutajaid siiski vaid marginaalne kogus. Tean üht venda kellel püksid aukus, aga iPhone taskus. See aga tähendab, et ka turundus üha enam poeb taskusse.
Edit 5.01.2009: kui hind 450 eur osutub tõeks jääb revolutsioon ära. Vähemalt Google telefoni abil. Siiski liigub kogu maailma mobiilitööstus nutitelefonide suunas, ka odavamas hinnaklassis loodetavasti.
Kes teab, võibolla saab lõpuks valmis ka kauaoodatud Apple tablet ehk tahvelarvuti mis esialgu shikimate perede elutoa lauale telekapuldi kõrvale ning mõne aja pärast kui miljon hiina firmat on sarnaseid tooteid loonud ka massideni jõuavad. Siis on turundus meil peale tavameedia veel kindlamalt elutoas.
Keegi (Jüri, sina?) kusagil säutsus, et kas bannerid (moodsama nimega "display-reklaamid") jõuavad telerisse juba 2010 või läheb veel aega.
Kokkuvõtteks
Tegelikkus on see, et veebis võivad fookused ja teadmised väga kiiresti muutuda. Alles see oli kui Twitter oli fantastiline ja äge ja loomulikult võimas turundusvahend. Asjad loksuvad aga kiirelt paika, tulevad uued ideed peale ja kunagi ei saa veebimaailmas ennustades lubada oma mütsi ära süüa. Aga mingid lühiajalised suunad on prognoositavad ning loodetavasti see artikkel andis sellesse oma praktilise panuse.
Mida Sina arvad?
Väike märkus. Neti on Eesti suurim otsinguvahend kuid pole eesti suurim otsingumootor. Neti on kataloog+otsing. Umbes 2/3 liiklusest käib läbi kataloogi. Analytics ja ilmselt ka metrix station ei erista reeglina neti kataloogi ja otsingut. Küll aga saab õpetada analyticsit et hakkaks neti otsingut tundma. Siin õpetus http://www.dreamgrow.ee/2929-google-analytics-ja-eesti-otsingumootorid/
Vaevalt et Neti oma otsingumootori arendamisega (paar inimest tööl) suudab google vastu saada (kümned tuhanded arendajad). Aga neti toimiv kataloog on küll kõva ja seda peaks suutma küll kvaliteetsena hoida.
Väga hea kokkuvõte!
Aga miks RSS taanduv on? Nishiasi küll, aga et taanduv?
Allar, seepärast, et RSS on keskmisele kasutajale liiga keeruline asi. Ka mina kasutan üha enam Twitteri kui RSS-i abi. Ma isiklikult ei näe RSS-il suurema auditooriumi mõttes tulevikku, küll aga on ta esialgu kindlasti “must have” komponent, olgu otse lugemiseks või mõne välise (blogikataloogid jms) süsteemiga liidestamiseks.
Peep, nii ma nimetasingi, otsinguvahendiks. Ja saab küll muidu eristada, GA ütleb kenasti “Neti.ee / referral” (ehk kataloog) ja “Neti.ee / organic” (ehk otsing). Kas Metrix.ee hetkel neid eristab – ei, sest enamikel on Eesti otsimootorid defineerimata. Metrix vaatab lihtsalt refereri tüvenime.
“Väikesed sisuhaldustarkvarad OUT”, kas te ise kasutate väikest või proffi? :)
Isiklikult pole millegitõttu kunagi rss-i kasutanud, kuid twitter on nagu viimasel ajal must have asi veebilehel kuhu niisama igapäevaselt ei satu, kuid siiski tundub piisavalt huvitav sisu millest võiks teada saada ka tulevikus. Millegiprast automaatselt mõtlen, et out kui pole sinise linnu ikooni.
Priit, ma kirjutasin ka mida me üha enam kasutame.
CMS’i kohapealt täiesti õige. Enda CMS’i arendamine on suht aeganõudev tegevus. Open-source osas olen enamikest ära proovinud ning paari sisuhalduse peal saab ka igapäevaselt end arendatud. Drupal ja Wordpress on ehk need kõige paremad.
Jõle huvitav, et ma RSS’i kasutan blogide lugemiseks küll, väga mugav ju.
Samas twitter täiesti mööda läinud. Ju pole nii sotsiaalne inimene või ei tunne selle võimalusi piisavalt ;)
Eks inimesed ongi erinevad, ma soovitan vaadata laiemat pilti, enda mättast kaugemalt. RSS on nn heavy-userite jaoks pigem ja tõenäoliselt ta selleks ka jääb. RSS kindlasti esialgu jääb, aga ta pole nii oluline kui seni arvati.
Väga hea artikkel. Ja mitte lihtsalt seepärast, et mõtted on huvitavad, ka tekst on hästi esitatud.
Nii palju kui ma aeg-ajalt Eesti turundajate (jms) blogisid loen, siis need on võrdlemisi ohutult ja igavalt kirjutatud – loed ära, aga emotsiooni ei jää ja päev hiljem ei mäleta, et oleks lugenudki. Aga see lugemine siin oli kuidagi teistmoodi, seega minu poolt kiitused… hästi tehtud!
RSS on hell teema. Mul tekkis ka kohe tunne nagu keegi torgaks pastakaga ribide vahele. Aga siis ma üritasin välja mõelda, miks mina, kui semi-heavy-user peaksin RSSi kasutamisest loobuma. Ja teate? Ma ei leidnud ühtegi head põhjust, sest Twitter ega Facebook ei suuda mitte mingi valemiga RSS readeri funktsionaalsust asendada.
Järelikult, kui RSS kasutajate arv väheneb, siis hoopis nende arvelt, kes seni on RSSi vähesel või väga vähesel määral kasutanud. Ma mõtlen nii, et kui eesmärk on hoida vaid mõnedel üksikutel välismaistel blogidel silma peal, siis pole ju vahet, kas teade uuest artiklist tuleb RSSi või Twitterisse. Ja kui organiseerimisvajadust ei ole, Twitterit nii kui nii aktiivselt kasutad ja uudisvoog seda päris ära ei ummista… siis on ka loogiline, et Twitterit eelistatakse. Aga see ei tähenda veel matusekelli RSSile :)
Aitäh hea sõna eest, Maret. Eks tihti kipubki nii olema, et tehakse tuimi tõlkeid välismaistest artiklitest stiilis “10 nõuannet kuidas midagi teha” jne, tihti ise asjast midagi teadmata, lihtsalt selleks, et pealkirjaga enda lehele inimesi meelitada. Aga kui kogemus seljataga on reaalne saab rääkida ausalt ja siiralt nii nagu on :)
Asjalik ja põnev lugemine. Suured tänud!
E-posti turunduses on sihtgrupi selekteerimine juba ammu tavapärane vanuse ja soo ja natuke ka elukoha põhiselt, kuid tegusamad tellijad juba oskavad kirjeldada ka muid sihtgrupi ühiseid huve ja omadusi ja see aitab paremini baasi selekteerida ja sihtmärki tabada!
Kahju on nendest, kes pole isegi mõelnud, mis vanusest ja mis sooga on tema potentsiaalne klient või veel vähem teab ta, mis võiks olla veel need ühised omadused, mis on tema klientidel olemas kuigi nii soo, vanuse kui ka huvialade kaupa selekteerimine ammust aega juba võimalik on, sest personaalsem lähenemine on tänasele tarbijale ootuspärane!
Paealiskaudsed platakti laadsed e-mailid jätavad potentsiaalse tarbija suht külmaks. Tuleb luua sisu ja väärtust ja see siduda pakkumisega atraktiivselt!
E-maili lugemiseks peab olema parem põhjus kui vaid ostupakkumise nägemine!
Inimene, kes saab su kirja, peab saama ka sulle raha andmata enda jaoks midagi väärtuslikku! On selleks siis tema huvidele vastavad uudised, tasuta nõuanded, või midagi muud põnevat! Müük on aina pehmem ja vähem pealesurutud. Müük toimub alles peale sisu ja väärtuste jagamise. Selleks, et vilja lõigata tuleb ikka enne külvata:)
natuke offtopic, aga mulle meeldis väljend “e-piima põlvkond” :-). Seda eriti seetõttu, et olen kunagi ühes oma eelmises ametis tihedalt koostööd teinud sellise firmaga: http://www.epiim.ee/ :-))
Kas kusagil on ka Eesti digiagentuuride loetelu?
Indrek, mul natuke ka see tagamõte, et ehk see termin kinnistub veidi. :)
Siim, ei ole kahjuks, see on üks põhjustest miks liitu vaja oleks. Lisaks definitsioon – digiagentuur – kas selle alla käivad need, kes vaid veebi pusivad, need kes vaid internetiturundust pusivad või need kes kõik ära katavad?
Väga huvitav lugemine, eelkõige just digiagentuuri kontseptsiooni ja reaalsete arendusprognooside suhtes. Visioon on küllaltki selge ja täpne.
Samas vaidleks vastu RSS taandumise suhtes (võib-olla ma ei vaata tavakasutaja seisukohalt). Taksonoomiliste struktuuride tähtsus ei vähene, seda näiteks ontoloogiate loomiste puhul, mis puudutab semantilist veebi. OWL 1.0 (toon suvaliseks struktuurnotatsiooni näiteks) puhul dokumentatsiooni maht aastal 2004 umbes 125 lehekülge, aastal 2009 versioon 2.0 umbes 500 lehekülge. Võin väita, et on sektoreid, kus antud keelte kasutatavus tõuseb aastal 2010. Riik, teadus jne.
Lisaks soovitan vaadata ka Google Trends võrdlussõnu cms, joomla, wordpress, wordpress themes (http://shrt.st/bg5). See selgitab, mida mille all mõistetakse, mida nn e-piima põlvkond milleks peab ja millel on kasvav trend. CMS otsisõna trend püsib stabiilisena, kasvu pole. Samas kasvavad bränditud vabavaraliste sisuhalduste turuosad. Samuti tundub, et Orkuti kasutavus on hetkel tõusutrendil tänu uuele koduleheküljele. Samuti on kuum teema website flipping.
Kui vaadata otsisõna WordPress Themes, mis on kasvatanud ennast kuue aasta jooksul kaks korda, siis tuleb välja, et turg eksisteerib ja inimestel on vajadus antud teenuste järele. Küsimus on pigem kättesaadavuses, lihtsuses, kasutatavuses ja üheti mõistmises.
Samas ei maksaks vähetähtsustada tarkvaraarenduse olemasolu, mis on otseloomulikult kulukas ja aeganõudev protsess, kuid siiski tee tulevikku. 2009 tundus, et desktopi applikatsioonide osakaal on vähenenud ja pigem kasutatakse rohkem veebipõhiseid SaaS, SOA jms teenused. Loodan, et see trend on 2010 aastal jätkuv.
Küsimuseks jääb, kuidas mõjutab globaalmajandus, soovitan lugeda raamatut “Äriühing Hiina” (samuti seotud ka gagdgetite loomisega jne), juttu tuleb nn kuldmunades käopesas. Tundus päris hea lugemine.
Google Squared http://www.google.com/squared
http://en.wikipedia.org/wiki/Google_Squared Google eksperimentaalne semantilise otsingu süsteem (käivitatud mais 2009)