Masu-eelsel ajal hakkas juba ära tüütama olukord, kus reklaamipinnad printmeedias kippusid sisu mahult ületama. Sisu-reklaam-reklaam-sisu-reklaam-reklaam. Kusjuures inimene veel maksis selle ajalehe/ajakirja eest.
Ka bännerpindade mahud on tänaseks ekraanidel kohati lämmatavad. Kuvarite mõõdud justkui suurenevad, samas vaatavad meile üha enam vastu sülearvutid, väikesed netbookid, iPhone jt nutitelefonid. Siiamaani on populaarseim kuvari resolutsioon Eestis 1024 x 768 pikslit ning võttes just selle mõõdu aluseks tegin väikese eksperimendi: vaatasin Eesti suuremaid meediapindasid läbi Eesti keskmise kuvarimõõdu. Võehh!
Kas reklaamide üleküllus on karuteene meediakeskkondadele endile?
Internet murrab peale, see on selge
Hiljuti oli jutuks, et Internetimeedia mahud on ületanud tele omad. Kui vaadata seda Delfi pilti aastast 2000 ja võrrelda allpool tänase päevaga on areng tõesti ilmne.
Kas kõik on siis hästi? Ma näen mitut probleemi ja üks neist on süvenev reklaampindade üleküllus.
Meediapindade visuaalne osakaal, 2009 oktoober
Eesti suuremad interneti-meediapinnad, kus on tumedaks markeeritud alad mis pole sisu ja seda tüüpekraani vaates. Ma vabandan kui mõni markeering on veidi mööda või valesti mõistetud.
(Artikli lõpust leiad kokkuvõtte)
www.ap3.ee (Äripäev)
Lõppu ka üks vaimukas tänane näide Soomest, millele viitas Jüri Kaljundi:
hs.fi – Helsingin Sanomat
Kohati on seis täitsa okei: Neti.ee, kava.ee, Rate.ee, isegi city24.ee, enamvähem ka EPL ja Äripäev. Äripäeva paigalseisev päisebänner käib muidugi natuke närvidele, rohkem kui see soomlaste hiigelreklaam. Kena puhta Neti.ee puhul on teada näiteks bannerite kõrge klikitavus.
Üsna pungil on Delfi, mail.ee, auto24.ee, ilm.ee, Õhtuleht. Auto24.ee ja Õhtulehe puhul on mõned reklaamid lausa üksteise peal (makstakse täpsemalt eest?), wow!
Muidugi on olulised ka paigutus ja ülejäänud osa lehest, kontekst, sihtgrupid, eesmärgid jne, aga üldpildi sai kätte. Bännerite üleküllus on siiski vaid üks probleemidest, kuigi minu arvates Eestis üsna tõsine.
Probleemid ja ohud
Reklaampinnad on keskkondi üha enam enda alla lämmatamas, reklaamide tapeedis ei pääse bannerid üksikuna hästi esile, ka alateadlikult mitte, efektiivsus langeb, sisu ülesleidmine on üha keerulisem, inimestele käib see närvidele, kasutatakse banneriblokeerijaid, minnakse mujale jne.- Hinnasurve on tugev, samuti kiputakse minema näitamiste arvult (CPM ehk cost per mille ehk tuhande näitamise hind) üle klikkimistele (CPC ehk cost per click)
- Tihti kehvad bännerid/kampaanialahendused, süvenev bänneripimedus (banner blindness, vt pilti), bränding-bännerid jms mõjutavad samas klikitavust, seega CPC puhul meediapinna käivet.
- Hinda survestavad ka suured välismaised sotsiaalmeedia keskkonnad (Facebook, Orkut, Youtube jt) ja otsimootorid eesotsas Googlega. Nendes keskkondades on Eesti külastajate arv üha arvestatavam, näiteks ligi 100 000 Eesti külastajaga Facebook on tänaseks ka eestikeelne. Klikipõhise reklaamiga saab neis tihti (seejuures hästisihitud) kliki kätte vähem kui 2 krooniga mis võib olla kümneid kordi odavam siinsetest. Klikid klikkideks, selle vähese raha eest saad ka kümneid tuhandeid näitamisi, seda va brändingut. Samas need keskkonnad EI UPU reeglina reklaamidesse, reklaamid on paremini esil.
Küsimused
- Kus on külastajate taluvuspiir tasuta eestikeelse sisu eest, enne kui ta mujale läheb? (noh, eestlane on ju marukannatlik)
- Milline on kodumaiste meediapindade perspektiiv selles valguses, sest odav välismaine meediapind on täpselt sama 1 kliki kaugusel kui Eesti oma?
- Kas välismaised hiigelkeskkonnad neelavad Eesti meediarahasid üha enam, sest nad on odavamad, täpsemad, eesmärk on täidetum?
Jne jne. Need on mõned teemad diskuteerimiseks, lahendusi tuleb alles otsida. Arvestagem ka, et reklaami tellija on üha targem ning tulemusi analüüsides nõudlikum.
Vaata ka Jüri Kaljundi artiklit "Bännerid pole klikkimiseks!"
Väga asjalik ülevaade. Kindlasti on inimesi, kes loevad uudiseid mujalt(ala tehnoloogia, maailm), aga kodumaised uudised saame ikka kätte Delfist, Postimehest.. Muidugi on ka bannerivaba alternatiiv: err.ee
Jüri bannerite klikimisega olen osaliselt nõus, kuid tihti väikefirma puhul otsitakse ikkagi kontakti mitte mingit pika ajalist brandingut ja seda on kole raske saada, kui ala Delfi esilehel on 30 erinevat bannerit.
Alternatiiv ongi täna facebook ja adwords, kus saab kliki kontrolli alla ja samuti kampaaniat hästi suunata.
Isiklikult arvan, et enne midagi muutuma ei hakka, kui kliendid oma kampaaniaid rohkem analüüsima ei hakka ja ei proovi alternatiive.
olen ilmselt keskmiselt agressiivsem adblocki kasutaja (lisaks banneritele peidan ka palju muid segavaid elemente tihtikülastatavatelt lehtedelt) – ja kui mingil põhjusel (nt võõras arvutis) satun eesti portaalidesse ilma adblockita, siis see pilt mis avaneb on iga kord täiesti pimestav. siit ülevaatest on ka hästi näha, et nii mõnelgi jääb sisu VÄGA varju selle reklaamimere kõrval – ütleks, et veel rohkem saaksid portaalid inimesi adblokkeri poole suunata veel ainult avalehega, mis teataks et “see leht on kasutatav ainult siis, kui teie brauserisse on installeeritud XY plugin” …
Tõelise frustratsiooni kutsub esile 1024×768 resoga (ja mul on firefoxis lisaks google toolbar ja bookmark bar) Äripäeva lehe külastamine – suur haige bänner, mis ka lehe allapoole kerimisel paika jääb ja võimaldub mul korraga näha ainult 1-2 uudist. Loen seetõttu ainult äripäeva paberkandjalt ja üliharva külastan kodukat, sest sõna otses mõttes on see ülimalt häiriv, et ma ei saa isegi kerides 1/3 ekraani täitvast reklaamist lahti.
Äripäeva puhul on klahv F11 abiks :)
Facebookis katsetades olen saanud kõige paremaid tulemusi mitte CPC vaid CPM hinnastamisega – nii tuleb kliki hind umbes $0.06 – $0.09. Aga seda ilmselt seetõttu, et Eesti reklaame on veel suhteliselt vähe ning see teeb oksjonipõhise CPM-i üsna madalaks.
Kuid paistab et väga kauaks olukord nii ei jää, kuna sinna tekib uusi reklaamijaid iga päev juurde – olin isegi sunnitud bännerite CPM maksimum pakkumisi tõstma, kuna muidu ei tulnud päeva limiit enam kuidagi täis. Ja see ei tähenda midagi head tänastele Eesti portaalidele – vähemalt nendele kes on end totaalselt üle müünud, Facebookis on võimalik tunduvalt odavamalt saada tunduvalt paremat tulemust kui paljudes Eesti portaalides.
Kolleeg Priit kirjutas sarnasel teemal Best Marketingis => http://est.best-marketing.com/index.php?lang=est&main_id=6&id=841
Me omalt poolt üritame saavutada tasakaalu viisakuse & kasulikkuse ning kolme osapoole (veebisaidi omanik, veebisaidi külastaja, klient) huvide vahel.
[...] AdBlock filter, mis on üks parimaid Eesti maastikul pakub sulle võimalust kergelt vabaneda reklaamidest. Antud filtri kasutamiseks on vajalik laiendus Adblock Plus Firefoxil. Peale seda lihtsalt telli endale filter ja naudi veebi ilma surmatestide ja muude reklaamideta. Sellest kui kohutav on reklaam võid lugeda OKIA ajaveebist. [...]
Suur küsimus: kuidas tagada, et meil aasta või kahe pärast mõni kohalik veebiteenus või meedium on?
Sageli on ükskõik mis teenuse, olgu see uudisväljaanne või tehniline keskkond, elushoidmiseks vajalikud mingid miinimumkulud. Need pole lineaarsed, sageli on need suhteliselt võrdsed ükskõik kas ajad oma äri Eestis, Rootsis, Ungaris või Poolas. Küll erineb kordades kasutajaskond. Eesti häda on see, et ükskõik mida me teeme, on meil ikkagi maksimaalselt ligikaudu pool miljonit igapäevast netikasutajat. Reaalne sellele sihtrühmale suunatav reklaamiraha ei saa olla väga suure hulga veebiteenuste tuluallikaks.
Täna on selle bännerite ülekülluse eesmärk mitte sulgeda paljusid teenuseid. Kas see pikaajaliselt toimib, ei tea.
Idealistidele võin selgituseks öelda: vähema arvuga kallimaid reklaampindu on proovitud. Väikeses Eestis ei toimi. Pole toiminud ka suurtes välismaa kvaliteetväljaannetes, seal on lihtsalt vähene reklaampindade arv makstud omanike kahjumist kinni. Paljudele ajakirjandusväljaannetele USA’s on see juba pankrotti tähendanud.
Mis oleks siis lahendus? Paneme hulga saite kinni, kaovad ka bännerid? Või on ettepanekuid, kuidas tänased üleküllastunud saidid vähema bännerite arvuga rohkem tulu teeniks?
Minu vastus oleks, et bannerid tuleb asendada teiste tuluallikatega. Näiteks blogijate jaoks olen arendanud välja teenuse nimega SMS-Publisher ja mis võimaldab blogijal küsida lugejatelt sisu nägemise eest raha.
Näiteks on katsetatud seda selles blogipostituses – http://daki.tahvel.info/2009/10/13/vibraator-tudruku-parim-sober/
Jüri, täiesti arusaadav. Ma pelgan samuti, et ega ei elagi paljud teenused ära tõenäoliselt ainult bannerreklaamist. city24, auto24, rate on head näited eranditest, aga siis peab olema sisuliselt terve või suurem osa nishi fookusest selle saidi peal ning kindlasti hästitoimivad rahateenimise kohad ka peale bannerimüügi, bannerimüük on pigem boonus.
Muidugi praegu on ka halb aeg spekuleerida kõikvõimalikke tulevikuvisioonide üle kui natukenegi masut silmas pidada. Siiski Eesti on ilmselt paljude ideede jaoks liiga väike, midagi pole teha. Kolmandat pidi ei ole piire mõlemas suunas ning rohkem peaks kaaluma maailmavallutamist. :)
Lisan siia ka lingi Jüri blogisse kui sama teema käimas: http://netireklaam.com/2009/10/bannerid-vs-sisu-eestis/
Pole teemasse, aga kuna siin vihastasin siis ka siin ütlen.
KES KURAT MÕTLES VÄLJA, ET BLOGISID PEAB LUGEMA ALT ÜLES!!!
Nii, nüüd on see siis öeldud. Kergem hakkas.
Kas Te loete raamatuid ka tagant ettepoole või? Aru ma ei saa, tra maivõi.
Äkki on see juutide vandenõu, nemad lugevat tagurpidi??
Hmm, täpsustad?
Mul tuli lõbus mõte, et kui teles on lubatud 20% ajast maksimaalselt reklaami, äkki peaks veebis ka lubama max 20% pinnast ;-)
Seega nutitelefonid sisuliselt reklaamivabaks? :)
Seda ma ei usu ealeski, et nutitelefonides bännerreklaam tööle hakkab. Need miniribad mis täna on, see ju puhas brändireklaam. Peaks täitsa loll olema, et neil klikkida.
Sellega meenub muide värskelt uuenenud http://www.w3.org veeb mis iseenesest pole midagi erilist, aga kui brauseri väga kitsaks vead või nutitelefoniga vaatad viskab menüüd peitu. Cool :)
Aga klikkimise mõttes muidugi nutitelefonides suurt midagi teha pole, võibolla tekstireklaamidena.
Peale selle eelneva lugemist, liikusin edasi “Tehtud tööd” lehele ja leidsin, et “OKIA on Delfi arenduspartner”. Good job.
Jah, Monika, OKIA teeb Delfile tarkvaralisi lahendusi, visuaaliga me kokku ei puutu.